Astus ette mõisa õlle prual hera L. Appel ja kaebas õlle köögi sulase Tõnis Weigella peale, et see mõisa herra von Nasakini ees tema peale walet tunnistanud, et tema õlut ja linnaksid warastanud olla. L. Appel lubanud iga õlle pudeli eest 25 rubla maksta, kui keegi wõiks toeks teha et tema õlut ja linnaksid warastanud on.

Teiseks olla Tõnis Weigel tema tütre üle häbemata juttu teinud, et see pruuli poistega ümber olla hulkunud ja häbemata elu elanud. Temal oli käe kiri kaasas, kus kaebdus üles kirjutatud seisis, ja teised pruuli poisid omad nimed tunnistuseks alla oliwad kirjutanud: Kustas Ader, Jaan Wakk, Karl Kammerberg ja ka herra von Nasakin oma nime oli kirjutanud et ta lubab Tõnis Weigella peale kohtusse kaebata.

Tõnis Weigel ütleb: Teised olla seda rääkinud nimelt Karl Kammerberg, et ta pruuli tütrega wäljas käinud ja pruuli oma tüdruk olla ka rääkinud, aga tema ei olla mitte rääkinud. Õlle wargusest ei teada tema ka midagi, aga ühe korra olla ta näinud pruuli seal linnaksed ees olewat ja seda olla kirjutaja herrale rääkinud. Weel ütleb tema: Et ülemal nimetud teised poisid olla walet tunnistanud oma nimede kirjutamisega, Karl Kammerberg olla ise herrale rääkinud et ta pruuli tütrega ümber käia, ja hra von Nisakin olla tema tunnistuse meheks, et Kammerberg selle juttu olla wälja rääkinud. Ta palus teiseks kohtu päewaks Kustas Ader, Jaan Wakk, Karl Kammerberg ja pruuli tütruku ette kutsuda, et kohus järele kuulaks, kuida nemad omad nimed selle kaebduse kirja alla olla kirjutanud, ja lubas mõisa herra käest tunnistuse tuua, et Karl Kammerberg seda juttu herrale on rääkinud.