Kasewäljal, sel 5mal Wiina k.p. 1881

Kogokona kohtomaeas sai korrapäraline kohtopääw ärapeetud, kus kirjalöpul nimetud kohtoliikmed koos olid.

Siis sai K. Saare L. Hakenrihtri H. Käso kirja 26/9 1881 Nr. 2083 järel Kerde wabriko Talitaja Protocoll 1881 Nr. 44 a kaibtus Peet Brenneri üle järel kuulatud.

Kerde wabriko kohus on 29/8 81 XVIII Nr. 38 al Suuremõisa hingekirjas mehe Peet Breneril 3 pääwa j. ööd wangis istumist möistnud 3x kohtokäso wastopanemise eest kohtul, - seeüle kohto tellitud, et pidan An Tam (Tambla) raha warastand olema, mis aga pöle wöidud selgeks teha.

Kerde wabriko talitaja A. Espak astus ette ja kaebas, et Peet Brener ta maeasse 5 Septr. öhto kel 7 tulnud, ning tellind esiti, et (talitaja) ta ta wangis istumist tagasi jätaks täna ja ta lähaks Esmaspä öhto wangi, et tahta warole ja waderiks minna. Talitaja jäänud aga seeüle kindlaks, mis kohus möistnud, ja waletand. Kohtoalune ei wöi ka waderiks mina, mis üle P. Brenner wäga waljuks ja jämedaks (ropuks) saanud, kohut ja kohtomöistjaid toetama hakand ja tale ähwartand aga näita. Ado Õunapuud oma naese wenda on talitaja omale appi kutsund, kes seal ligi trehwand olema, - et teda toast wälja wiiks, - aga P. Brener on isi läind ja uulitsal weel wandudes öölnud: et Mihkel Tam(mbla) tal ilmamaksuta saue wedanud ja sellepärast on Ann Tambla trahwimata jäänud. Ta olle Mihkel Küttimiga ka 29/8 81 rääkinud, on see kohus, mis siin peate.

Sai Peet Brenner ettewöetud ja kostis: et se ni on, kuis talitaja räkind ja ta sellepärast kurjaks! saanud, et talitaja pöle tal mitte wangis istumist järel anud ja on ka ütlend; mis kohus see on, mis te siin peate, see pöle kellegi kohus, ja et ta ilma süita on, ning pöle teda paar korda kohto ette wöetud, kui seal kohtus käind ja et 9 koormad saue (latisid ta pöle räkind) Mihkel Tambla talitajale wiinud, mis maksmata, ja see üle on talitaja ka Tambla juures nöu pidamas käind, ning on ükskord mitme mehega nendel käinud, - mis ta teab, ehk tahtsid wist nende heinad pölema panna. Mihkel Kütimile, kes nöudnud, mis kohtus kuulsid, on ta öölnud, et teda 3. pääwaks wangi möistetud, - muud ei tea ta rääkind olewad.

Seepeale kostis talitaja Espak, et ta pöle wöind tal mitte wangis istumist järelanda, sest et kohus seda tale möistnud oli – ja wang ehk kohtualune ei wöi jo mitte waderiks minna – ja kui teda kohto poolest on saanud ettekutsutud, siis on ka etewöetud ja klaaritud saanud, kui tunistusid selged olnd. Mihkel Tamblal on ta köik wäljamaksnud, mis see tal saue ehk lattisid wedanud ehk muud tööd teinud. Tamblal olle ta käsko wiimas käind, kohto tulla, - aga nöupidamist pöle midagi tal olnd. Ükskord on ta oma abimeestega teda otsimas käinud, - aga nago möista, et se wale on, et pöle mite nende heino pöletamas käind.

Sai Mihkel Tambla etekutsutud ja ta ütles, et mis ta saue ja lattisid talitajale wedanud, on tal seda köik talitaja poolest wäljamakstud saanud, - maksuta pöle ta temale midagi wiinud.

Tunistus A. Ounapu ütles, kui talitaja teda sisse hüidnud on Peet Brener seal kurjusega wandunud ja ähwartand ruusikaga, et puudo aga minusse, sest talitaja käskind teda wälja minna, - Kül ma sulle näitan. Töised sönad nii, nagi talitaja seda enne rääkis.

Mih. Kütim on wabriko hingekirjas ja mis kaibtus tema üle wabriko talit. Protocollis seisab, et walet on kohto peale ütlend Breneri wasto, et teda ka wangi möistetud, - wöib wabr. k. Teda isi selle üle trahwida.

Kohus möistis, et Peet Brener talitaja maeasse läind ja et ta seal (ta oma tunistus järele) kurjaks saanud (Talor. S.r. § 1224), talitajad, kohtomehi, kui kohut wandund, mis tunis. A. Ounapu ka tunistas, - ja et P. Brenner ka ütleb Mih. Tambla – talitaja A. Espakil söbruse pärast saue wedand olewad, mis üle ei wöi aga Brener tunistust tua, ega anda, et see tösi on – ja Tambla isi tunistab, et köik makstud saanud, mis talitajal wiinud, ja nenda Breneri ütelus ka wale on, peab Peet Brenner, et ta talitajad ja kohut wandunud ja talitaja wasto walet tunistanud 25 hoopi witso saama, mis sai kätteantud.