Kasewäljal 20 Märts 1882
Sai korrajäreline kohtopäew ärapeetud, kus kohtoliikmed koos olid Peakohtomees A. Koppel
Körwas-,,- J. Willo
-,,- -,,- J. Leht
Sai ettewöetud, mis Nr. 20 al pooleli jäi, oli Johan Kokla ees ja ütles, et ta on oma heinamaa pealt Raeaniidist 6-7 ree aisa oma wenna Andrus Koklal annud ja oleks nad weel (talit. L. Tasane) heinamaa peal käinud ja otsinud, siis nad oleks rohkem kändo leidnud, kui 3. 4 nädal enne Jöulut on need reeaisad annud, ja ütleb ka, et see ree ais, mis siis (kohtus) on, töeste see, mis ta annud.
Andr. Kokla oli ka ees, näitas puukoori, aga mis kogoni aisa koorega kokko ei läinud, läks wälja ja ütles, möistke see öige trahw wälja, - saab näha, kas maksab käia siis edasi. Leppimisele nad ei sündinud.
Kohus möistis, et T. Paljasma Andr. Kokla ree eest saarepuu aisad ära töi ja et Andr. Kokla ütleb, et need Joh. Kokla käest saanud, aga nago talitaja L. Tasane tunistas, et need aisad pöle Raea niidist mitte raijutud (toodud) ja need aisa ning Raeaniidi puukoored ei läha mitte kokko; ja nago T. Paljasma isi ka nöudis, peab Andr. Kokla 15 kop puust maksma, nendest 8 saetud saare puu eest, teeb 1 r 20 kop., aga ned 2 raijutud saart jääwad arwamata, et teadmata kes raijunud, sest et need jämedamad kui aisa puud j.n.e., ning see warguse trahwik maksab 1 rbl wallalaeka. Ja et Joh. Kokla oma aisaandmise tunistusega ilmaaego segadust tegi, maksab 50 kop trahwi wallalaeka.
Kasewäljal 20 Märts 1882
Sai korrajäreline kohtopäew ärapeetud, kus kohtoliikmed koos olid Peakohtomees A. Koppel
Körwas-,,- J. Willo
-,,- -,,- J. Leht
Sai ettewöetud, mis Nr. 20 al pooleli jäi, oli Johan Kokla ees ja ütles, et ta on oma heinamaa pealt Raeaniidist 6-7 ree aisa oma wenna Andrus Koklal annud ja oleks nad weel (talit. L. Tasane) heinamaa peal käinud ja otsinud, siis nad oleks rohkem kändo leidnud, kui 3. 4 nädal enne Jöulut on need reeaisad annud, ja ütleb ka, et see ree ais, mis siis (kohtus) on, töeste see, mis ta annud.
Andr. Kokla oli ka ees, näitas puukoori, aga mis kogoni aisa koorega kokko ei läinud, läks wälja ja ütles, möistke see öige trahw wälja, - saab näha, kas maksab käia siis edasi. Leppimisele nad ei sündinud.
Kohus möistis, et T. Paljasma Andr. Kokla ree eest saarepuu aisad ära töi ja et Andr. Kokla ütleb, et need Joh. Kokla käest saanud, aga nago talitaja L. Tasane tunistas, et need aisad pöle Raea niidist mitte raijutud (toodud) ja need aisa ning Raeaniidi puukoored ei läha mitte kokko; ja nago T. Paljasma isi ka nöudis, peab Andr. Kokla 15 kop puust maksma, nendest 8 saetud saare puu eest, teeb 1 r 20 kop., aga ned 2 raijutud saart jääwad arwamata, et teadmata kes raijunud, sest et need jämedamad kui aisa puud j.n.e., ning see warguse trahwik maksab 1 rbl wallalaeka. Ja et Joh. Kokla oma aisaandmise tunistusega ilmaaego segadust tegi, maksab 50 kop trahwi wallalaeka.
