Ollid man kiik kohtomehhet.
Ado Tamm, Hinni Jukko sullane kaibas et se tõine Jukko sullane Johann Lust tedda Suwwiste pühhi poolpäiwa ööse pessnu om. Nemma ollewad mõllemba õdangu õitsi läinu, ja tulle mannu maggama heitanud.
Ööse om se Johann Lustil uts kiwwi suu rätti sisse ollo pantu, ja sega Ado Tamme pessma hakkanud; sis kui Ado se kiwwi om ärra wissata sanu, om temma ütte puuhallo wõtnu, ja sellega pessnu, seni kui Ado koddo joksta sanu. Koddon üttles Ado henda perremehhele Jukkule et tedda Johann pessnu, ja et temmal, - wist se perrast et Ado es pea tedda ärra tundma, - lakkaga kübbar pään olnu. Perremehhel om üts lakkaga kübbar, ja se kübbar om weel õddangu naela otsan tarren olnu, mis perrast perremees ka warsti kaema lähhab, agga kübbarat säl ei leija. Nüüd läts Juk mõtsa tulle mannu, kus ta agga Johann Lusti ei leija, enne kui temma tõine kõrd mõtsa läinu, om Johann Lust tulle man magganu.
Jukko kussimisse päle kus temma enne om olnu üttles temma, et ta Sangaste walda tüddrukide mannu om läinu, säl agga keddage lõidnu ei olle, ja selle perrast õkwa taggasi tulnu.
Sai Johann Lust ette kutsutu ja üttles et temma ei olle keddagi pessnu, ei tija ka kes Ado pessnu om selle et temma tulle mant olli ärra läinu.
Et Ado Tamm agga wäega pesstu om, sedda tunnistawa maja rahhwas ja ka kohtomees Märt Essaijas.
Sai moistetut:
Se perrast et Tunnistajat ei olle, et Johann Lusti surätti sissen ni kui kiwwiasse, ja rätti kolga ärra winnünu omma olnu, ni samma et se kübbar ärra olli kaddunu, ja kolmandal päiwal jälle koddo uhmre pakkun lõutu, wõib kül arwata, et Johann Ado pessnu om, - ei wõi Johann Lusti pessjas mõista
ennege tolle est et temma hobbeste mant arra tüddrukide mannu om läinu sai temmale 30 witsa hoopi antus.
Ado Tammel om lubba, ka weel poole ajasta perrast henda pessmisse ülle suurema kohto man kaibust tõsta.
Ollid man kiik kohtomehhet.
Ado Tamm, Hinni Jukko sullane kaibas et se tõine Jukko sullane Johann Lust tedda Suwwiste pühhi poolpäiwa ööse pessnu om. Nemma ollewad mõllemba õdangu õitsi läinu, ja tulle mannu maggama heitanud.
Ööse om se Johann Lustil uts kiwwi suu rätti sisse ollo pantu, ja sega Ado Tamme pessma hakkanud; sis kui Ado se kiwwi om ärra wissata sanu, om temma ütte puuhallo wõtnu, ja sellega pessnu, seni kui Ado koddo joksta sanu. Koddon üttles Ado henda perremehhele Jukkule et tedda Johann pessnu, ja et temmal, - wist se perrast et Ado es pea tedda ärra tundma, - lakkaga kübbar pään olnu. Perremehhel om üts lakkaga kübbar, ja se kübbar om weel õddangu naela otsan tarren olnu, mis perrast perremees ka warsti kaema lähhab, agga kübbarat säl ei leija. Nüüd läts Juk mõtsa tulle mannu, kus ta agga Johann Lusti ei leija, enne kui temma tõine kõrd mõtsa läinu, om Johann Lust tulle man magganu.
Jukko kussimisse päle kus temma enne om olnu üttles temma, et ta Sangaste walda tüddrukide mannu om läinu, säl agga keddage lõidnu ei olle, ja selle perrast õkwa taggasi tulnu.
Sai Johann Lust ette kutsutu ja üttles et temma ei olle keddagi pessnu, ei tija ka kes Ado pessnu om selle et temma tulle mant olli ärra läinu.
Et Ado Tamm agga wäega pesstu om, sedda tunnistawa maja rahhwas ja ka kohtomees Märt Essaijas.
Sai moistetut:
Se perrast et Tunnistajat ei olle, et Johann Lusti surätti sissen ni kui kiwwiasse, ja rätti kolga ärra winnünu omma olnu, ni samma et se kübbar ärra olli kaddunu, ja kolmandal päiwal jälle koddo uhmre pakkun lõutu, wõib kül arwata, et Johann Ado pessnu om, - ei wõi Johann Lusti pessjas mõista
ennege tolle est et temma hobbeste mant arra tüddrukide mannu om läinu sai temmale 30 witsa hoopi antus.
Ado Tammel om lubba, ka weel poole ajasta perrast henda pessmisse ülle suurema kohto man kaibust tõsta.
