Jaan Härm kaebas, et temma Pühhapaewal kui ta Pühhajerwe mõisa aijan kõndinu, taskust uhri ärrakaddunud ja Willem Luik om üttelnu, et Jaan Kolk om se uhtri ärrawõtnu, sest temma Jaan Kolkaga om puu al magganu ja ka arwab, et Jaan Kolk woi Willem Luik om temma uhri ärrawõtnu.

Michel Tamm tunnistab, et ta kül nännu kui Härmil taskon uhr olnu ja mõllemba Jaan Kolkaga puu al magganus, kas tal perran jäänu, ei tia temma üttelda ja perrast om Jaan Kolk üttelnu, et Willem Luik om Jaani manu  käenud kui ta magganu.

Willem Luik ütlep: kõrtsi man näggin minna, et Jaanil taskon uhr olli, aijan es saha minna mitte temmal lähedalt kui ta maggas, sest minna läksin tütriko kutsma aijan tansmisse pääle ja minna ei olle ka üttelnu, et Jaan Kolk Härmil uhri taskost wälja wõtnu.

Tunnistaja Andres Tõnnisson ütlep, et kõrtsi manu nännu kui Härmil uhr taskon olnu, aijan lännu Jaan Härm, Jaan Kolk ja Willem Luik neid ärra ja siis ei tia ta ennemb middagi. 

Otsus: Teisel kohto paewal ette tallitada Jaan Härm, Jaan Kolk ja Willem Luik nink ka tunnistaja Jaan Juust.