Kaebas Suurew. m. metsaülem Peet Tikkerpu, et Peet Brenner on 28 Julil Tareste Ranna Liso Look juures olnud, - 3 last on teda seal saunas ja toas näinud. Tal Tikerpuul on siis öösi aida ukse telg sisselöödud ja aidast warastud, 1 uus willane palito, üks paar kalewit püksa (mis Grahwi Härra poolt ta poeale antud) 1 leisikas püt wöid – arwab seda P. Breneri peale, sest et teda seal ka nähtud pääwa, kes enamisti öösiti, aga seal pool ümber hulgub, - warastas – ja nii köigele seal hirmuks on.
Peet Brener astus ette ja ütles, et ta jo enne Nelipühi (mai kuus) ülemaale Riga läinud, - seepärast neist asjust midagi ei tea, ega pöle warastanud. Nädal peale Janipääwa (August) on ta Hiomaal käinud – Kõppomehe laewaga tulnud, - 3 pääwa siin (Hios) olnud ja Kõppomehe laewaga jälle tagasi läinud, olnud ka kord Ranna Liiso (Look) juures.
Rana Liso Look astus ette ja ütles, et Peet Brenner (ta wend) Nelipühi aeal neil 1 kord käinud, aga sui (agust?) pöle ta mitte seal olnud.
Tunistus Peet Mägi a.e ja ütles et ta ühe mehe (P. Breneri) 1-4mal Septbr s.a oma paadika Kadaka laiust Wormsi töstnud, ta ütlend end maeaka soldati olewad, - 1 raudora kep on tal käes ja reisi kot ligi olnud ja käe otsas kand ka arwata 8 naela püt wöid. P. Mägi pöle teda siis mitte tunud, aga Peet Laupa Suurewalla mees, kes Wormsis olnud, tunud teda ja üttelnud P. Mägi wasto, et see Tareste Peet (Brener) on, keda ta ule tonud. Niipea, kui nad maale peasnud, - panud ta kohe metsapoole minema. P. Mägi ütleb et ta nuid teda selgeste tuneb ja Pedo B. Wasto ütleb ka „sina olid see mees, keda ma Wormsi wiisin.
Peet Brener ütles, et ta kogoni P. Mägid ei tunne, ja et ta Wormsist pöle üle läinud, ning aeab Mägi üteluse wasto ja et ta jo 1/2 nädal peale Jani pääwa Hiomaalt äraläinud, mispeale aga Mägi kindlaks jäi, et ta teda tunneb, ning Wormsi winud on.
Tunis. Peet Laupa pöle ees olnud, - on kroono luubi peal praego.
Kaebas Suurew. m. metsaülem Peet Tikkerpu, et Peet Brenner on 28 Julil Tareste Ranna Liso Look juures olnud, - 3 last on teda seal saunas ja toas näinud. Tal Tikerpuul on siis öösi aida ukse telg sisselöödud ja aidast warastud, 1 uus willane palito, üks paar kalewit püksa (mis Grahwi Härra poolt ta poeale antud) 1 leisikas püt wöid – arwab seda P. Breneri peale, sest et teda seal ka nähtud pääwa, kes enamisti öösiti, aga seal pool ümber hulgub, - warastas – ja nii köigele seal hirmuks on.
Peet Brener astus ette ja ütles, et ta jo enne Nelipühi (mai kuus) ülemaale Riga läinud, - seepärast neist asjust midagi ei tea, ega pöle warastanud. Nädal peale Janipääwa (August) on ta Hiomaal käinud – Kõppomehe laewaga tulnud, - 3 pääwa siin (Hios) olnud ja Kõppomehe laewaga jälle tagasi läinud, olnud ka kord Ranna Liiso (Look) juures.
Rana Liso Look astus ette ja ütles, et Peet Brenner (ta wend) Nelipühi aeal neil 1 kord käinud, aga sui (agust?) pöle ta mitte seal olnud.
Tunistus Peet Mägi a.e ja ütles et ta ühe mehe (P. Breneri) 1-4mal Septbr s.a oma paadika Kadaka laiust Wormsi töstnud, ta ütlend end maeaka soldati olewad, - 1 raudora kep on tal käes ja reisi kot ligi olnud ja käe otsas kand ka arwata 8 naela püt wöid. P. Mägi pöle teda siis mitte tunud, aga Peet Laupa Suurewalla mees, kes Wormsis olnud, tunud teda ja üttelnud P. Mägi wasto, et see Tareste Peet (Brener) on, keda ta ule tonud. Niipea, kui nad maale peasnud, - panud ta kohe metsapoole minema. P. Mägi ütleb et ta nuid teda selgeste tuneb ja Pedo B. Wasto ütleb ka „sina olid see mees, keda ma Wormsi wiisin.
Peet Brener ütles, et ta kogoni P. Mägid ei tunne, ja et ta Wormsist pöle üle läinud, ning aeab Mägi üteluse wasto ja et ta jo 1/2 nädal peale Jani pääwa Hiomaalt äraläinud, mispeale aga Mägi kindlaks jäi, et ta teda tunneb, ning Wormsi winud on.
Tunis. Peet Laupa pöle ees olnud, - on kroono luubi peal praego.
