Suuremõisa: Protokollid (1876-1883)
| Leidandmed | EAA.2755.1.16a |
|---|---|
| Kaader | 124 125 |
| Daatum | 02.10.1882 |
| Protokolli number | 79 |
| Protokolli teema | 6. Töö- ja teenistussuhted; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine. |
| Märkused | Kihelkonna kohto. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Andrus | Koppel | Andrus Koppel | Peakohtumees |
| Johan | Wilo | Johan Wilo | Abikohtumees |
| Johan | Leht | Johan Leht | Abikohtumees |
| Madis | Liedenberg | Madis Liedenberg | Kirjutaja |
Kaebas
|
1 |
Mänik rukkid |
|
1 |
Wak silko |
|
3 |
9ma süllast köit |
|
1 |
Hobose telka (wäärt 150 k.) |
Kui sinna läinud küünlapääwast, on wana Simo tale ühe härik wasika lubanud kaswatada, mis pöle saanud
|
1 |
Aasta on Renti maeasse maksnud |
R 25 |
|
|
5 |
Aastad, a a 27 rbl. teeb |
135 |
1 bv |
|
1875 |
On maeasse 12 mänik ruk. Ostnd, a.m. 2.25 |
30 |
Pöle öige vide 1882 Nr. 96 |
|
1876 |
-,,- 2.25 |
20 |
Vide 1882 Nr. 82 |
|
Kokko |
210 rbl |
1ed wankri puud on teinud, mis maeasse jäänud, ja maea poolt rautad
1ed -,,- mis isi lasknud rautada ja ärawiinud
1 lapsewankri seal teinud, wäljas lasknud rautada ja -,,-
1 naestekirsto on teinud, lauad wabrikust ostnud ja -,,-
Poismehe pölwes on 1 kuue, kasuka, 2 paari kingi ja 2 paari sapaid saanud. Meed palka pöle midagi saanud.
Kui naese wötnud, on tal
|
2 aastad |
5 lamast, made pöho peal olnd (palk) ja |
|
1 -,,- |
7 -,,- |
Ta on 1 pulmad, 3ed warud, ja 1ed matused seal pidand (maea kulo).
Mis paremas omas maeas kulud teind, mis on sulase mehel seega tegemist walla kirjut. Tema teenistuse aeal on Pernpu müinud 1 hobose 60 rbl. 1 härg 34 rbl. Ja tal Pernpuul on ühed pulmad ja matused seal olnud. Ühe akna on seal teinud mille klaaside raha 60 kop. Tagasi nöuab.
Johan Pernpu ütles, et kui Peter Walge nele sulaseks 1873 a. tulnud, ei tea mis ta ta isaga kauplend, sest ta olnd sulane wäljas. 1 mänik rukid ja 1 wak silko on Peter Walge kätte saanud, kui äraläinud, 3. 9ma sülla köiest ei tea Joh. Pernpu mitte kas on toonud ehk ei – eks teind siis selgeks, kui isa elas, kes nüid x on 1 hobose telka on Walge toonud, mis ka kätte saanud, telka wöö üksi 2 pandlaga neil. Sest härik wasika kaubast ei ütle Johan ühtigi teadwad, sest ta isa Simo on siis peremees olnud, kas luband ehk ei – seda oleks ta pidand isaga seletama, kui elas. Ema peab seda teadma (kes haige on).
Renti on P. Walge
|
1se |
Aasta anud |
R 11 |
|
2se |
-,,- |
20 |
|
3e |
-,,- |
15 |
|
4me |
-,,- |
15 |
|
5me |
(1876) 1 Tschw. Ruk. Rendi ette |
10 |
|
6 |
-,,- |
30, mil isi ka peremees olnd |
|
Kokko |
92 rubla |
3 aastad on Peter isa aego ja 3 aastad tema aego rendi maksnd.
Wilja ei pea P. Walge olema enam toonud, kui 1 tsetwerti temale, mis Mih.
|
1ed |
Wankri puud on ta maeas omaete teinud ja maea leiwaga |
|
1 |
Lapse wankri -,,- |
|
1 |
Kumudi -,,- maea laudadest |
|
2 |
Laekast -,,- maea laudadest |
|
1 |
Naeste kirsto -,,- maea laudadest |
1 aasta on P. Walge ema seal maeas toita olnud. 1ed pulmad on ta teind, leib, ölu, liha ja wöi on maea olnud. 3ed warud -,,- muu toido kraam on maea poolt olnud, kui wiin ja kalad Peetri poolt.
Poismehe pölwes on ta ka köik omad riided saanud, nago kord ja siitma mood, riie ja sööm.
Kui naese mees olnd, on tal iga aasta lambad peetud ja kui äraläind, on tal 8 10 lamast olnud, mis maea toiduga ülewel peetud, niisamma ka lehm.
Petri Naene ja öde, kes töötegijad, on ta maeas olnud.
-,,- 3 last, kes ilma – muido söjad maeas olnud.
Kaebas
|
1 |
Mänik rukkid |
|
1 |
Wak silko |
|
3 |
9ma süllast köit |
|
1 |
Hobose telka (wäärt 150 k.) |
Kui sinna läinud küünlapääwast, on wana Simo tale ühe härik wasika lubanud kaswatada, mis pöle saanud
|
1 |
Aasta on Renti maeasse maksnud |
R 25 |
|
|
5 |
Aastad, a a 27 rbl. teeb |
135 |
1 bv |
|
1875 |
On maeasse 12 mänik ruk. Ostnd, a.m. 2.25 |
30 |
Pöle öige vide 1882 Nr. 96 |
|
1876 |
-,,- 2.25 |
20 |
Vide 1882 Nr. 82 |
|
Kokko |
210 rbl |
1ed wankri puud on teinud, mis maeasse jäänud, ja maea poolt rautad
1ed -,,- mis isi lasknud rautada ja ärawiinud
1 lapsewankri seal teinud, wäljas lasknud rautada ja -,,-
1 naestekirsto on teinud, lauad wabrikust ostnud ja -,,-
Poismehe pölwes on 1 kuue, kasuka, 2 paari kingi ja 2 paari sapaid saanud. Meed palka pöle midagi saanud.
Kui naese wötnud, on tal
|
2 aastad |
5 lamast, made pöho peal olnd (palk) ja |
|
1 -,,- |
7 -,,- |
Ta on 1 pulmad, 3ed warud, ja 1ed matused seal pidand (maea kulo).
Mis paremas omas maeas kulud teind, mis on sulase mehel seega tegemist walla kirjut. Tema teenistuse aeal on Pernpu müinud 1 hobose 60 rbl. 1 härg 34 rbl. Ja tal Pernpuul on ühed pulmad ja matused seal olnud. Ühe akna on seal teinud mille klaaside raha 60 kop. Tagasi nöuab.
Johan Pernpu ütles, et kui Peter Walge nele sulaseks 1873 a. tulnud, ei tea mis ta ta isaga kauplend, sest ta olnd sulane wäljas. 1 mänik rukid ja 1 wak silko on Peter Walge kätte saanud, kui äraläinud, 3. 9ma sülla köiest ei tea Joh. Pernpu mitte kas on toonud ehk ei – eks teind siis selgeks, kui isa elas, kes nüid x on 1 hobose telka on Walge toonud, mis ka kätte saanud, telka wöö üksi 2 pandlaga neil. Sest härik wasika kaubast ei ütle Johan ühtigi teadwad, sest ta isa Simo on siis peremees olnud, kas luband ehk ei – seda oleks ta pidand isaga seletama, kui elas. Ema peab seda teadma (kes haige on).
Renti on P. Walge
|
1se |
Aasta anud |
R 11 |
|
2se |
-,,- |
20 |
|
3e |
-,,- |
15 |
|
4me |
-,,- |
15 |
|
5me |
(1876) 1 Tschw. Ruk. Rendi ette |
10 |
|
6 |
-,,- |
30, mil isi ka peremees olnd |
|
Kokko |
92 rubla |
3 aastad on Peter isa aego ja 3 aastad tema aego rendi maksnd.
Wilja ei pea P. Walge olema enam toonud, kui 1 tsetwerti temale, mis Mih.
|
1ed |
Wankri puud on ta maeas omaete teinud ja maea leiwaga |
|
1 |
Lapse wankri -,,- |
|
1 |
Kumudi -,,- maea laudadest |
|
2 |
Laekast -,,- maea laudadest |
|
1 |
Naeste kirsto -,,- maea laudadest |
1 aasta on P. Walge ema seal maeas toita olnud. 1ed pulmad on ta teind, leib, ölu, liha ja wöi on maea olnud. 3ed warud -,,- muu toido kraam on maea poolt olnud, kui wiin ja kalad Peetri poolt.
Poismehe pölwes on ta ka köik omad riided saanud, nago kord ja siitma mood, riie ja sööm.
Kui naese mees olnd, on tal iga aasta lambad peetud ja kui äraläind, on tal 8 10 lamast olnud, mis maea toiduga ülewel peetud, niisamma ka lehm.
Petri Naene ja öde, kes töötegijad, on ta maeas olnud.
-,,- 3 last, kes ilma – muido söjad maeas olnud.