II.
Sell sammal päewal tuli kohtu ette ka Saueaugu Jaan Kreemann oma isa koha ja kraami pärast ja kaebas järgmiselt: Tema isa kes sell mööda läinud suwel ära surnud, olla enne seda temale lubanud koha maja kraamiga ja ka lomasi, aga wõerasema ei tahta kõik seda, mis isast lubatud on, kätte anda. Kohus nõudis Jaan Kreemanni käest nimelt kõik need asjad teada, mis isa temale lubanud, kui ka need asjad, mis wõeras ema ei taha kätte anda
Jaan Kreemann tunnistas omale isast lubatud kraami järgmiselt: Uks 3me aastane hobune, üks härg, üks 3me astane lehm 2 siga, 2 lammast, ja üks raudassidega wanger, aga selle wankre eest pidin wõera emale 10 rubla tagasi maksma. Peale selle põllu tööriistad ja mu elumaja tarwituse kraam ja sui wilja seeme ja leiba nii kaua kui põllu pealt uut saab ja kui wõeras ema oma leiba jääb ja temal tarwis on, siis pean temale selle jägu wilja tagasi maksma.
Need asjad mis wõerasema minule ei taha kätte anda, on: 3me as. hobune raudassidega wanger ja wilja seeme ja muud maja kraami mis isast lubatud on. Seda isa lubamist olla Anton Kreemann ka kuulnud ja wõida tunnistata ja woeras ema ise olla ka selle lubamise juures kuulmas olnud.
Ette kutsuti Jaan Kreemanni wõeras ema Tiiu ja küsiti kuidas tema mees oma poja Jaanile ja temale kraami oli jäganud Tiiu Kreeman rääkis: Jsa olla Jaanile lubanud: Üks härg, üks lehm, 2 siga 2 lamast, need asjad lubas tema Jaanile iga tahes kätte anda ja muud ei olla tema kuulnud isast Jaanile lubatud olewat, aga Mõisina Madis Umann olla weel kõige wiimaks isa juures kellele isa ka wara jagamist olla rääkinud, tema ehk teab parem rääkida
Tiiu Kreemanni käest sai küsitud, kas isa temale üksi nõnda oli lubanud, wõi oli Jaan ka seda lubamist pealt kuulamas, tema ütles et Jaan olla ka pealt kuulamas olnud.
Ette kutsuti tunnistajaks, Uetoa Anton Kreemann; tema rääkis: Üks Pühapaew olla tema Saueaugule läinud ja hakkasime sest asjast rääkima. Tiiu ütles: Jsa lubas kõik kraami Jaanile ja minule lubati aga üks saan, Isa ütelnud Anton kuuleb pealt Tiiule luban musta hobuse, wõid seda ära müia ja se jääb sulle palgaks ja kewadel üks kord rääkind Jaan Kreemani isa ja ütelnud üks noor hobune jääb ikka Jaanile palga eest, et küll on natuke palju lubada. Muud midagi tema ei olla kuulnud, ega tea rääkida.
Ette kutsuti tunnistajaks Mõisina Madis Uuman. tema rääkis Jaan Kreemanni isa lubamist järgmiselt: isa oli luband kõige noorema lapse Marile: 100 Rubl raha, noorem hobune, wäike walge härg, üks lehma-mullikas, hobuse riistad, raud assidega wanker, üks saan, ja üks raud sahk; Jaanile lubas isa: Noorem härg üks lehm, mis Jaanil juba kääs on ja 2 lammast 2 siga ja muud ei ole isa minu kuuldes Jaanile lubanud.
Tiiule lubas isa: Tema kottu kaasa toodud lehm ja 4 lammast 2 neist kottu toodud 1 siga ka kotto toodud ja wana must hobune ja üks 2e aastane mullikas.
Kustasele lubas isa omad riided anda, mis temal ka juba kääs on. Need lomad mis weel jagamata on, need on: Uks wanem härg ja üks lehm ja muud pisikesed loomad ja mis kohast korjata saab, jääb mõisa rendi maksmiseks, ja kui Herra Tiiu kääs kohta ei pea ja Jaanile annab, siis peab Jaan Tiiud ka siin ullu all pidama. Nõnda olla Jaan Kreemani isa Karli Madis Umani wastu kõige wiimaks rääkinud ja seda rääkides olla naad kahekesi olnud.
Walla kohus ei wõinud neile siin midagi mõista, waid sundis neid lepima ja andis neile nõu kõige pealt koha saamise ja pidamise pärast mõisa päris Herra juures seletada
Selle peale seekord ka jäi poolele.
Peakohtumees Jürri Hellmann <allkiri>
Kõrwasmehed Jaan Pussmann XXX Kustas Kreemann XXX
Järjemees Jüri Treibeck XXX
Kirjutaja: Carl Ewing <allkiri>
II.
Sell sammal päewal tuli kohtu ette ka Saueaugu Jaan Kreemann oma isa koha ja kraami pärast ja kaebas järgmiselt: Tema isa kes sell mööda läinud suwel ära surnud, olla enne seda temale lubanud koha maja kraamiga ja ka lomasi, aga wõerasema ei tahta kõik seda, mis isast lubatud on, kätte anda. Kohus nõudis Jaan Kreemanni käest nimelt kõik need asjad teada, mis isa temale lubanud, kui ka need asjad, mis wõeras ema ei taha kätte anda
Jaan Kreemann tunnistas omale isast lubatud kraami järgmiselt: Uks 3me aastane hobune, üks härg, üks 3me astane lehm 2 siga, 2 lammast, ja üks raudassidega wanger, aga selle wankre eest pidin wõera emale 10 rubla tagasi maksma. Peale selle põllu tööriistad ja mu elumaja tarwituse kraam ja sui wilja seeme ja leiba nii kaua kui põllu pealt uut saab ja kui wõeras ema oma leiba jääb ja temal tarwis on, siis pean temale selle jägu wilja tagasi maksma.
Need asjad mis wõerasema minule ei taha kätte anda, on: 3me as. hobune raudassidega wanger ja wilja seeme ja muud maja kraami mis isast lubatud on. Seda isa lubamist olla Anton Kreemann ka kuulnud ja wõida tunnistata ja woeras ema ise olla ka selle lubamise juures kuulmas olnud.
Ette kutsuti Jaan Kreemanni wõeras ema Tiiu ja küsiti kuidas tema mees oma poja Jaanile ja temale kraami oli jäganud Tiiu Kreeman rääkis: Jsa olla Jaanile lubanud: Üks härg, üks lehm, 2 siga 2 lamast, need asjad lubas tema Jaanile iga tahes kätte anda ja muud ei olla tema kuulnud isast Jaanile lubatud olewat, aga Mõisina Madis Umann olla weel kõige wiimaks isa juures kellele isa ka wara jagamist olla rääkinud, tema ehk teab parem rääkida
Tiiu Kreemanni käest sai küsitud, kas isa temale üksi nõnda oli lubanud, wõi oli Jaan ka seda lubamist pealt kuulamas, tema ütles et Jaan olla ka pealt kuulamas olnud.
Ette kutsuti tunnistajaks, Uetoa Anton Kreemann; tema rääkis: Üks Pühapaew olla tema Saueaugule läinud ja hakkasime sest asjast rääkima. Tiiu ütles: Jsa lubas kõik kraami Jaanile ja minule lubati aga üks saan, Isa ütelnud Anton kuuleb pealt Tiiule luban musta hobuse, wõid seda ära müia ja se jääb sulle palgaks ja kewadel üks kord rääkind Jaan Kreemani isa ja ütelnud üks noor hobune jääb ikka Jaanile palga eest, et küll on natuke palju lubada. Muud midagi tema ei olla kuulnud, ega tea rääkida.
Ette kutsuti tunnistajaks Mõisina Madis Uuman. tema rääkis Jaan Kreemanni isa lubamist järgmiselt: isa oli luband kõige noorema lapse Marile: 100 Rubl raha, noorem hobune, wäike walge härg, üks lehma-mullikas, hobuse riistad, raud assidega wanker, üks saan, ja üks raud sahk; Jaanile lubas isa: Noorem härg üks lehm, mis Jaanil juba kääs on ja 2 lammast 2 siga ja muud ei ole isa minu kuuldes Jaanile lubanud.
Tiiule lubas isa: Tema kottu kaasa toodud lehm ja 4 lammast 2 neist kottu toodud 1 siga ka kotto toodud ja wana must hobune ja üks 2e aastane mullikas.
Kustasele lubas isa omad riided anda, mis temal ka juba kääs on. Need lomad mis weel jagamata on, need on: Uks wanem härg ja üks lehm ja muud pisikesed loomad ja mis kohast korjata saab, jääb mõisa rendi maksmiseks, ja kui Herra Tiiu kääs kohta ei pea ja Jaanile annab, siis peab Jaan Tiiud ka siin ullu all pidama. Nõnda olla Jaan Kreemani isa Karli Madis Umani wastu kõige wiimaks rääkinud ja seda rääkides olla naad kahekesi olnud.
Walla kohus ei wõinud neile siin midagi mõista, waid sundis neid lepima ja andis neile nõu kõige pealt koha saamise ja pidamise pärast mõisa päris Herra juures seletada
Selle peale seekord ka jäi poolele.
Peakohtumees Jürri Hellmann <allkiri>
Kõrwasmehed Jaan Pussmann XXX Kustas Kreemann XXX
Järjemees Jüri Treibeck XXX
Kirjutaja: Carl Ewing <allkiri>
