Johan Werrew, Mäksa pä kohtomees, kaibas et kaupmees Kurrikoffi sellit Hugo Lühring ja Märitz sen. 8. Oktobril s.a. Melliste kõrtsin sõimanu ja teotanu ja tahtnu lüja, ka Mäksa koggokonna kohhut teotanu kelle kohtomehhe tattiwassika olla ka kurradi lurjussest - ei tahtnu kõrtsistki wälja laske minna.
1. Tunnistaja Dreybladt ka Kurrikoffi sell, tunnistas 20 Octbr et se kül ni õige olla.
2. Tunnistaja kõrtsimees Karl Luhha ütlis et ne sellit tulnu Moisekatze ladele minnen to pühhapäiw õhtul senna kõrtsi sisse küssinu temma käest lubba, ühte aija puud, tiisle puust, mis neil katki läinud wõtta tohtida, selle mannu lissamissega nalja perrast - muido kui nemma sedda ilmlubbata wõttas, saas nemma jälle Mäksa kohto mannu widus, ni kui minnewa aasta, sis nakkanu Johan Werrew nukkast henda kui koggokonna kohto eest seisma, ent need kaupmehhet sõnnutanu kui nalja perrast wasta, ja ei olla se tülli suur assi, mis sukkugi ei olles olnud, kui Johan Werrew nukkast ei olles wasta nakkanu ei ka kaupmeest Lühringi rummalast, podi poisist ja lurjussest nimmetanu.
1. Kaewataw Märitz sen. et Hugo Lühring küssinu kõrtsimehhe käest lubba 1 aija puud tiisle puust wõtta n. üttelnu et muido saas nemma jälle Mäksa koggokonna kohto ette widus ni kui minnewa aasta. Sis nimmetanu Johann Werrew tedda nukkast lurjusest ja podi poisist, kelle päle ta woib tunnistust anda. Selleperrast sis se tülli tulnu.
2. Kaewataw Hugo Lühring ütles et Johan Werrew olla tedda selleperrast lurjusest ja podi poisist sõimanu, ta ennege üttelnu, kuidas ta tohtitda tedda ni teotada, podi pois ja lurjus ta ei olla - lurjus olla ta essi
Kunna neide seltsimehhe Dreybladti üllesandmisse perra selle tülli man ka Märitz sen. ossaline kui ka wahhamb kui Lühring, sis:
Moisteti: 1, et Hugo Lühringil kui ühhe kohtomehhe Juhan Werrewa teotamisse eest 6 rubla ja
2, Märitzel sen. 4 rubla selle walla waeste ladiku hääst massa on.
Se otsus sai kohto käujile tännasel päiwal, 3. Nowembril s.a. 1860 a. t. r. s. r. seiswa §§ 772 ja 773 järreli kulutud, knik kaewatawa Hugo Lühringi ja Märitsele suremba kohto käimisse õppusse kirri antud, et nemma tänna ülles andsit surembad kohhut käija.
Pä kohtomees Jaan Libbesi XXX
Kohtomees Karl Tattrik XXX Jaan Mollok XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja.
Johan Werrew, Mäksa pä kohtomees, kaibas et kaupmees Kurrikoffi sellit Hugo Lühring ja Märitz sen. 8. Oktobril s.a. Melliste kõrtsin sõimanu ja teotanu ja tahtnu lüja, ka Mäksa koggokonna kohhut teotanu kelle kohtomehhe tattiwassika olla ka kurradi lurjussest - ei tahtnu kõrtsistki wälja laske minna.
1. Tunnistaja Dreybladt ka Kurrikoffi sell, tunnistas 20 Octbr et se kül ni õige olla.
2. Tunnistaja kõrtsimees Karl Luhha ütlis et ne sellit tulnu Moisekatze ladele minnen to pühhapäiw õhtul senna kõrtsi sisse küssinu temma käest lubba, ühte aija puud, tiisle puust, mis neil katki läinud wõtta tohtida, selle mannu lissamissega nalja perrast - muido kui nemma sedda ilmlubbata wõttas, saas nemma jälle Mäksa kohto mannu widus, ni kui minnewa aasta, sis nakkanu Johan Werrew nukkast henda kui koggokonna kohto eest seisma, ent need kaupmehhet sõnnutanu kui nalja perrast wasta, ja ei olla se tülli suur assi, mis sukkugi ei olles olnud, kui Johan Werrew nukkast ei olles wasta nakkanu ei ka kaupmeest Lühringi rummalast, podi poisist ja lurjussest nimmetanu.
1. Kaewataw Märitz sen. et Hugo Lühring küssinu kõrtsimehhe käest lubba 1 aija puud tiisle puust wõtta n. üttelnu et muido saas nemma jälle Mäksa koggokonna kohto ette widus ni kui minnewa aasta. Sis nimmetanu Johann Werrew tedda nukkast lurjusest ja podi poisist, kelle päle ta woib tunnistust anda. Selleperrast sis se tülli tulnu.
2. Kaewataw Hugo Lühring ütles et Johan Werrew olla tedda selleperrast lurjusest ja podi poisist sõimanu, ta ennege üttelnu, kuidas ta tohtitda tedda ni teotada, podi pois ja lurjus ta ei olla - lurjus olla ta essi
Kunna neide seltsimehhe Dreybladti üllesandmisse perra selle tülli man ka Märitz sen. ossaline kui ka wahhamb kui Lühring, sis:
Moisteti: 1, et Hugo Lühringil kui ühhe kohtomehhe Juhan Werrewa teotamisse eest 6 rubla ja
2, Märitzel sen. 4 rubla selle walla waeste ladiku hääst massa on.
Se otsus sai kohto käujile tännasel päiwal, 3. Nowembril s.a. 1860 a. t. r. s. r. seiswa §§ 772 ja 773 järreli kulutud, knik kaewatawa Hugo Lühringi ja Märitsele suremba kohto käimisse õppusse kirri antud, et nemma tänna ülles andsit surembad kohhut käija.
Pä kohtomees Jaan Libbesi XXX
Kohtomees Karl Tattrik XXX Jaan Mollok XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja.
