Põltsamaa wallast Tõnis Räpp tuli kohtu ette ja andis ülesse et temal 20 Januaril 1884 aastal Nömmewere körtsi juurest nüüd kewade 6 aastat wanaks saanud must mära ilma walge märgita kongis nina, kael päält hästi teraw, pikad körwad, tagat laudjas hästi nukeline, lühikene perse, häste järsku alas pidi laudas kintsud ja suure hobuse kohta weikse poolsed kabjad kui ennem üle kahe arsina kui alla ja paralik örelane lakk paremal pool - ühes riistatega ja saaniga /lansak/ ära warastatud saanud. Hobusel ei olla tegumoodu muud olnud kui löönud sabaga kui löödud saanud, kündmas olnud ilma wigata.

Tema saanud järgmisell moodul oma hobuse jälgelle: Siim Schönberg kes Wiljandis wangis olnud, olla temale rääkinud et tema hobune Pujatu wallawanema Jüri Mitt käes olla, kes ta sinna wiinud ei ole ta temale ütelnud. Tema läinud waatama kui leid oma hobuse eest nõnda kuida räägitud ja palus et kogukonna kohus temale tema hobuse täna kätte annaks kui andis ühes hobusega warastatud riistad järgmiselt üles et need temale Jüri Mittist wälja makstud saaks, kui:

Pujatust wallawanem Jüri Mitt wastas eesseiswa kaebtuse pääle et see räägitaw hobune täitsa tema oma olla ja olewat tema ise selle hobuse kaswatanud kui olla ta tema käest kahe aasta eest ära warastatud ja just Mihkle päewa teise laada päewa ööse, ja olnud ta siis kuus aastat kewade wanaks saanud ja käinud seitsmet. Nüüd Januari kuus 1884 aastal olla aga see hobune, kes temalt kahe aasta eest ära warastatud, Pujatu walda SooOtsa talu õue tulnud, mis kuu päewal nimelt, seda tema ei mäletawat mis aga SooOtsa peremees Tõnis Kask wististe mäletama saawat. Tema kui walla wanem käskinud Tõnis Kaske seda hobust Wiljandi Silla kohtu pääle wiia et ta ise selle käest ei ole wõinud wastu wõtta ja saanud tema siis selle oma hobuse 24 Januaril s.a. säält kätte kui olla see hobune nüid 8 aastad wanaks saanud ja käiwa üheksand, ka olewat sell hobusel möni tegumood kui: olewat künni pääl wastik paar wagu minna ikka siis ei pidawat hästi wagu, ohjad pidawad ikka pääl olema, käänmise pääl olla rabe ja wiskawad saba, ei kannatawat külge puutumist ja kui teda tühja hoone sisse lahti lastawat siis ei tahtwat kätte anda ja kiunawad kui alla tagumise hää kabja pääl wäha üks walge joon.

Jüri Mitt andis järelseiswad tunnistused üles kes selle hobusega enne warastamist ja nüüd tööd olla teinud kui kes täädwat kui wana see hobune just on ja et ta täitsa tema oma olla, kui: Mihkel Marks, Mihkel Luhaär, Johan Pihlak, Karl Raisman ja Karl Mihkelson.

Põltsamaalt Siim Schönberg tuli ette ja andis tunnistuseks et Jüri Kalm temale Wiljandi wangis rääkinud et tema Tõnis Räpp hobuse olla warastanud ja Wiljandis weikse Mihkle poja kätte wiinud, kust see selle hobusega kohe 21 Januaril Pärnu laadale läinud pole aga sääl ära müija saanud - teinud kül Jüri Mittiga kauba walmis 45 rubla eest ja on siis Mitt ühes kõrtsis 10 rubla kätte maksnud ja jäänud 35 rubla weel wõlgu kui olla see hobune nõnda kümme rubla eest Jüri Mitt käes, kui tema wangist kodu läinud, rääkinud seda lugu Tõnis Räppile, siis tulnud nemad mõlemad seda hobust ostma ja waatama kui leidnud ka oma hobuse eest, nõnda kuida räägitud. See hobune olla 20 Januaril 1884 aastal Tõnis Räpp käest warastatud ja olnud 6 aastat wana. Muud märgid ütles kõik niisama sell hobusel olewat kui Tõnis Räpp, lisas aga juure et olla weel püstid kabjad ja õige hele penikene hääl.

Põltsamaa wallast Jüri Otta andis tunnistuseks et tema ei mäleta, mill see hobune warastatud saanud, tundwa aga selle hobuse täitsa olewat ise kuus aastad rautanud ja olla see hobune müüa 6 1/2 aastat wana must mära, sak paremal pool, nureline laudjas, weiksed kabjad ja kongis nina.

Põltsamaa wallast Tõnis Räpp tunnistas et tema selle hobuse täitsa tunneb, olla enne Küünla laata Nõmmewere kõrtsi juurest ära warastatud: Must mära, kewade saanud seitsme aastane, olla tagant nurgeline, õhuke kael ja lak paremal pool ja andis weel ülesse et tema punane lauk ots täk, nõnda selle ajaga selle mära ilma tema peremehe täädmata ära karanud.

Põltsamaa wallast Hans Sagger tunnistas ennast seda hobust tundwat mis Tõnis Räppil enne Küünlapäewa ära warastatud: olnud must mära, õhukese kaelaga, lak paremal pool, weiksed püstid kabjad ja hirnumise hääl olnud weike nago warsa hääl.

Põltsamaa wallast Jaan Tuur tunnistas et see Tõnis Räpp must mära, kes kewade kuus aastat wana saanud, enne küünla laata Nõmmwere kõrtsi juurest ära warastatud saanud, märgid olla tagat nurgeline hobune, kongis ninaga, lak paremal pool öhelased laud kintsud, kui lööwa siis wiskawa wahel saba ja olnud Räppi oma mära poeg kui tundwa tema see hobune täieste.

Põltsamaa wallast Andres Keres tunnistas et Tõnis Räppil 20 Januaril s.a. Nõmmewere kõrtsi juurest üks must mära, kuu aastat wana seismenda pääl, lak paremal pool keha kohta weiksed kabjad ja Räppi oma kaswatatud ära warastatud ja ütles et tema seda hobust wälja täieste tunneb.

Pääle tunnistuste ära wõtmise sai üks teine must mära, hoopis weiksem ja teist moodu tunnistajatele üks haawal ette näidatud et näha saaks kas nad töeste õiged tunnistajad ja seda hobust nönda täitsa tunnewad kui nad tunnistanud - kui tunnistasid Andres Keres, Jaan Tuur, Hans Sagger ja Tõnis Räpp seda hobust täieste kinnitades Tõnis Räpp omaks kuna Jüri Ottu üksinda mitte selleks ei tunnistanud waid wõeraks ka ei tunnistanud hobuse peremees Tõnis Räpp ja Siim Schönberg kes üteldud oma hobust ennem Jüri Mitt juures näinud, omaks.

Jüri Ottul sai aga pärast see otsitaw hobune ette näidatud keda ta Tõnis Räpp omaks tunnistas.

arwatud

Jäeb poolele kuni Jüri Mitti ülesantud tunnistused läbi kuulatud saawad ja jäeb see hobune kuni asja selguseni Jüri Mitti kätte.

See arwamine sai kuulutud: Tõnis Rappil ja Jüri Mittil.

Pääkohtumees M. Lõhmus (allkiri)

Kohtumees P. Sooots (allkiri)

Kohtumees: J. Aman (allkiri)

Kirjutaja Heinrichsen (allkiri)