Sai Suuremõisa walitseja wastokostmine seeüle sia üleswöetud, mis Mih. Lõpe 1883, VII Nr. 32 al sisse kaebas, kus walitseja ees oli ja ütles: et Mihkel Lõppe oma hobust pöle mitte randa wiinud waid Wause kopli, mis Joh. Blaser (kes moisa Sauna peres oli) on tunistanud, et Lõppe oma hobuse ikka senna Kopli ja mitte randa wiinud. Seal Wause koplis ei sa ka möisa hobused mitte peetud, ehk wahest arwa, aga mitte muido, kuid ikka karjatsed juures. Seepärast on Lõppega nurisema läinud, - kuidas tohib ta oma hobose seal Wause koplis pidada. Kus Lõppe wasto waidlema hakanud ja mitte eest ära hobosega läind, - on ta hobosel paari tükki kepiga pihta huiskanud, aga M. Lõped enast pöle ta mitte löönud, - mis seppad wöiwad tunistada.
Lõppe on möisa seppade juure läinud ja nad küsinud: noh kas maitsesid ka ära nüid? Lõppe kostnud, mis ma siis maitsesin! Oleks ma maitsenud! Kül ma siis oleks näitand, mis ma oleks teinud! Ja seda ta pöle ka Lõppel kogoni mitte ütlenud: Ma tahan Sulle nisuguse wöla teha, et maksad, kunni elad! Seda wöib jo möista: Et ammugi ma ei oleks seda mitte awalikult ütlenud, waid kui ma oleks teha tahtnud, siis oleks seda aga üksi südames salaja mötelnud. Ja weel, Hilleste külamehed L. Märk j. S. käinud mitto korda möisas kaebamas, et Lõppe aead sandid ja ta on mitto korda käsko saanud, et neid pidi parandama, aga ta ei täitnud seda, - kunni siis Päris Härra käso peal puud metsast toodud ja uued aead Lõppe rehnungi peale teha lastud, sest et Lõppe selle koha omale tema kaso ja kahjoga oma kätte nuuma peale wöttis, ning teadis jo kül et aea parandamise ning uuentamise seeläbi ka oma täita wöttis, muido pöleks kohta saanud. Ja et need head ja uued olnud, mis maha raijutud, nago Lõppe kaeband, waid wanad ja uuendamise wäärt, mis aeategijad Kustaw Leika ja Andrus Kaew ka kohto ees ka tunistasid. Wata Nr. 41 – löpul seletus.
Nr. 40 seletus. Walla kohto poolest saab palutud seda siin Nr. 39 ja 40 al wastokostust M. Lõppe kaibtuse peale, selleasja seletuseks "K. H. Kih. Kohus" wastowötta ning seda asja klaarida.
Sai Suuremõisa walitseja wastokostmine seeüle sia üleswöetud, mis Mih. Lõpe 1883, VII Nr. 32 al sisse kaebas, kus walitseja ees oli ja ütles: et Mihkel Lõppe oma hobust pöle mitte randa wiinud waid Wause kopli, mis Joh. Blaser (kes moisa Sauna peres oli) on tunistanud, et Lõppe oma hobuse ikka senna Kopli ja mitte randa wiinud. Seal Wause koplis ei sa ka möisa hobused mitte peetud, ehk wahest arwa, aga mitte muido, kuid ikka karjatsed juures. Seepärast on Lõppega nurisema läinud, - kuidas tohib ta oma hobose seal Wause koplis pidada. Kus Lõppe wasto waidlema hakanud ja mitte eest ära hobosega läind, - on ta hobosel paari tükki kepiga pihta huiskanud, aga M. Lõped enast pöle ta mitte löönud, - mis seppad wöiwad tunistada.
Lõppe on möisa seppade juure läinud ja nad küsinud: noh kas maitsesid ka ära nüid? Lõppe kostnud, mis ma siis maitsesin! Oleks ma maitsenud! Kül ma siis oleks näitand, mis ma oleks teinud! Ja seda ta pöle ka Lõppel kogoni mitte ütlenud: Ma tahan Sulle nisuguse wöla teha, et maksad, kunni elad! Seda wöib jo möista: Et ammugi ma ei oleks seda mitte awalikult ütlenud, waid kui ma oleks teha tahtnud, siis oleks seda aga üksi südames salaja mötelnud. Ja weel, Hilleste külamehed L. Märk j. S. käinud mitto korda möisas kaebamas, et Lõppe aead sandid ja ta on mitto korda käsko saanud, et neid pidi parandama, aga ta ei täitnud seda, - kunni siis Päris Härra käso peal puud metsast toodud ja uued aead Lõppe rehnungi peale teha lastud, sest et Lõppe selle koha omale tema kaso ja kahjoga oma kätte nuuma peale wöttis, ning teadis jo kül et aea parandamise ning uuentamise seeläbi ka oma täita wöttis, muido pöleks kohta saanud. Ja et need head ja uued olnud, mis maha raijutud, nago Lõppe kaeband, waid wanad ja uuendamise wäärt, mis aeategijad Kustaw Leika ja Andrus Kaew ka kohto ees ka tunistasid. Wata Nr. 41 – löpul seletus.
Nr. 40 seletus. Walla kohto poolest saab palutud seda siin Nr. 39 ja 40 al wastokostust M. Lõppe kaibtuse peale, selleasja seletuseks "K. H. Kih. Kohus" wastowötta ning seda asja klaarida.
