PROTOKOLL

Suuremõisa: Protokollid (1876-1883)

LeidandmedEAA.2755.1.16a
Kaader
143
Daatum14.05.1883
Protokolli number42
Protokolli teema5. Kahjutasu; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.
Märkused

H. Kihelk. Kohto.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Andrus Koppel Andrus Koppel Peakohtumees
P Paes Abikohtumees
Johan Leht Johan Leht Abikohtumees
Madis Liedenberg Madis Liedenberg Kirjutaja

Kasewäljal, 14 Mail 1883

Sai korrajärel kohtopäew ärapeetud, kus kohtoliikmed koos olid, nimelt kohtopeaw. A. Koppel

-,,- J. Leht

-,,- P. Paes

Sai ettewöetud, mis Nr. 40 al pooleli jäi, kus tunistus Joh. Blaser ees oli ja ütles: et Mih. Lõppe hobone 2 kord seal ranna koplis olnud – ja walitseja on teda lasknud seda hobust sealt ärawija ranna karjamaale. Ja ta isi olle 3mel korda sauna ligidalt äraaeanud hobuse Walipa randa, aga löömist pöle ta näinud.

Tunistus Mihkel Alasi astus ette ja ütles: et ta küsind, mis kära teitel oli? Kas said lüa? Lõppe kostnud: ei ole saanud, hobone sai 2 hoopi. Kui ta oleks mind löönud, ma oleks siis wasto ka annud, ega mo käed pölle kinni olnud.

Tunistus Peet Koppel ütles, et nende tüli pöle ta näinud, aga kui Lõppe seppa patta tulnd, on Alasi küsinud, - mis kära teitel oli? Lõppe kostnud niisamma, nago Alasi tunistas – mis ka on kuulta.

Mih. Lõppe astus ette ja ütles, et ta ei tea, mis nad hobusega teinud ehk kus wiinud, aga ta olle ikka möisa randa wiinud. Tal pöle keegi ka ütlenud, kus hobune paha peal olnud. Ja ütles, mis seppad Alasi ja Kopel tunistas, - et seda söna on ta seppade wasto ütlenud, aga et opm kahekisti nende hoopide peale wöime wanduda. Ta silmad olle ka kirjud ja wet täis olnud – ega pöle tahtnud, opm. Tüli tösta. Need Hiliste aead, mis möisa poolt wastowötnud, on wiletsad ja se koht tühi olnud, - ning tale lubatud möisast rublad 3-4 selle aea parandamise ette ka maksta.

Walitseja ütles, et tema pöle mitte seda Hileste kohta wastowötmas olnud ning et se koht pöle ka mitte tühi olnud. Hawik on enne ja Leiger jälle peale Lõppet senna kohta hakanud. Sest ka ei tea mis Lõpe ütleb, et aea parandamise ette tale lubatud maksta – kui kirjutaja ehk lubanud, misest ei tea. Ka on Lõppe Hilleste maade pöho, körtsi juure wedanud, mis ka seal ärasöötnud, kunna pöhk oleks pidand Hillestel söödetud saama ja ka sönik senna pöllule pandama, - et ta seda pöle teinud, nago walitsejast käso saanud, - on siis Grahwi Herra käso järel sönik körtsist Lõppe rehnungi peale äraweetud saanud.

Kasewäljal, 14 Mail 1883

Sai korrajärel kohtopäew ärapeetud, kus kohtoliikmed koos olid, nimelt kohtopeaw. A. Koppel

-,,- J. Leht

-,,- P. Paes

Sai ettewöetud, mis Nr. 40 al pooleli jäi, kus tunistus Joh. Blaser ees oli ja ütles: et Mih. Lõppe hobone 2 kord seal ranna koplis olnud – ja walitseja on teda lasknud seda hobust sealt ärawija ranna karjamaale. Ja ta isi olle 3mel korda sauna ligidalt äraaeanud hobuse Walipa randa, aga löömist pöle ta näinud.

Tunistus Mihkel Alasi astus ette ja ütles: et ta küsind, mis kära teitel oli? Kas said lüa? Lõppe kostnud: ei ole saanud, hobone sai 2 hoopi. Kui ta oleks mind löönud, ma oleks siis wasto ka annud, ega mo käed pölle kinni olnud.

Tunistus Peet Koppel ütles, et nende tüli pöle ta näinud, aga kui Lõppe seppa patta tulnd, on Alasi küsinud, - mis kära teitel oli? Lõppe kostnud niisamma, nago Alasi tunistas – mis ka on kuulta.

Mih. Lõppe astus ette ja ütles, et ta ei tea, mis nad hobusega teinud ehk kus wiinud, aga ta olle ikka möisa randa wiinud. Tal pöle keegi ka ütlenud, kus hobune paha peal olnud. Ja ütles, mis seppad Alasi ja Kopel tunistas, - et seda söna on ta seppade wasto ütlenud, aga et opm kahekisti nende hoopide peale wöime wanduda. Ta silmad olle ka kirjud ja wet täis olnud – ega pöle tahtnud, opm. Tüli tösta. Need Hiliste aead, mis möisa poolt wastowötnud, on wiletsad ja se koht tühi olnud, - ning tale lubatud möisast rublad 3-4 selle aea parandamise ette ka maksta.

Walitseja ütles, et tema pöle mitte seda Hileste kohta wastowötmas olnud ning et se koht pöle ka mitte tühi olnud. Hawik on enne ja Leiger jälle peale Lõppet senna kohta hakanud. Sest ka ei tea mis Lõpe ütleb, et aea parandamise ette tale lubatud maksta – kui kirjutaja ehk lubanud, misest ei tea. Ka on Lõppe Hilleste maade pöho, körtsi juure wedanud, mis ka seal ärasöötnud, kunna pöhk oleks pidand Hillestel söödetud saama ja ka sönik senna pöllule pandama, - et ta seda pöle teinud, nago walitsejast käso saanud, - on siis Grahwi Herra käso järel sönik körtsist Lõppe rehnungi peale äraweetud saanud.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS