Kasewäljal, 2. Julil 1883
Sai seaduskorraline kohtopäew ärapeetud, kus koos olid:
Kohtopeawanem: A. Koppel
-,,- korw.-,,- J. Leht
-,,- -,,- J. Wilo
Sai ettewöetud, mis Nr. 47 al pooleli jäi. Willem Wagane ütles: ta on senna nende wigurid waatama kainud, kui tuppa läind, kus nad kisendanud ja karjunud – ja 2 innimest mahakukunud – ta tahtnud neid wäljawija kui 1 naene (maeaperenaene) teda käega ja pärast öuest hao wötnud ja 2 hoopi haoga tal selga löönud. Ja kui ta toast wäljatulnud, - pidanud ta peoga kruusi naese peale wiskama – Andrus Raho – pöle lasknud. - Nigul. Kuura löönud ta ka seliti, kui pidand kruusi naesel wiskama – ja ta löönud N. Kura löua peale käega ühe hoobi. Naesel pöle ta wiga teinud ega kampsoli löhkunud. Ta on naesega seal leppinud ja 3x suud annud.!?
Nigolas Kura: palumise aeal on nad sissetulnud (tikunud) ja 1 wabriko pois lubanud seal peremees olla, keda ta pöle tunnud ja hakanud (wabriko poisid) mitmesugu hirmsaid hääli tegema seal sees. Naene tahtnud wäljaminna ja käskinud poissa wäljaminna aga nad pöle kuulnud – Ta hakanud neid siis härja witsaga wäljaaeama. Kui perenaene 2se x wäljaläind on Willem Wagane kruusi naese peale peoga wiskanud, - löönud naest ja see jäänud uksewasto röötsakili seisma ja laps mis süles hakanud haledaste nutma. Siis ta on W. Wagase naese kallalt eemale heitnud, - ja Wagane teda pärast künasnuki otsa löönud. Kampsoli kiskumist pöle ta näinud.
Nigolas Treiman: tema pöle kedagi senna tellinud. Peale lugemise löppo, on ta hoonse ka läind – kui nad seal hüpanud – ja üks on ta jala peale karganud – ta olle häda saanud – mispärast ka ülesse sööstnud – ning häält! - teinud? Muud ei tea, pekso pöle näind.
Liso Jõema ütleb, et Wagane teda kiwidega löönud ja kampsoli löhki kiskunud. N. Kuura teda peastnud. Leppinud ei ole – aga suud and – et wihane pöle, - Kuis ta leppind, et luband jo wabriko walitsusel kaebata.
Wagane jäi oma ütlemise juure.
Nigulas Kuura rääkis ka seepeale, nago enne tunnistas.
Kohus möistis, et nimetud wabriko poisid on senna pilkama (kiwid, keppid käes) ja mitte lugemist kuulama läinud – Ja L. Jõema oma tunistust mööda, et ta on meelest – nende wabriko poiste kisa ja söimamise pärast segane olnud, et tea, kes ette juhtund, seda löönud. Ja P. Raho oleks ka naest peksnud, kui N. Kura pöleks kaisnud. Maar. S. r. §1224 2 tähendus järel – oli ka L. Jõemal luba enast kaitsta, - mis teised targad inimesed – ta abi tarwis ka oleks pidand tegema; sellepärast ei wöi Peet Raho L. Jõema käest löögi tasumist saada. Tülitõstja Willem Wagane (ütleb, et waese terwise pärast ei wöi pekso wasto wõtta) kes naest kiwidega löönud ja segadust maeas teinud, maksab S.w.laeka 3 rbl trahwi, - Naene lööma waewa ei sa, et öiged maea järge ka pöle pidanud – ja kampsoli kiskumise juure pöle tunistust, ei sa makso. Teised kes naesel abiks olid, kes teda wabriko poiste wasto kaitsesid tegid, mis Kristliko inimese kord on. W. Wagane lubas nädi lapast raha maksta. N. Treimanni süüd ei sa keegi töeks, jääb nii kui on.
Kasewäljal, 2. Julil 1883
Sai seaduskorraline kohtopäew ärapeetud, kus koos olid:
Kohtopeawanem: A. Koppel
-,,- korw.-,,- J. Leht
-,,- -,,- J. Wilo
Sai ettewöetud, mis Nr. 47 al pooleli jäi. Willem Wagane ütles: ta on senna nende wigurid waatama kainud, kui tuppa läind, kus nad kisendanud ja karjunud – ja 2 innimest mahakukunud – ta tahtnud neid wäljawija kui 1 naene (maeaperenaene) teda käega ja pärast öuest hao wötnud ja 2 hoopi haoga tal selga löönud. Ja kui ta toast wäljatulnud, - pidanud ta peoga kruusi naese peale wiskama – Andrus Raho – pöle lasknud. - Nigul. Kuura löönud ta ka seliti, kui pidand kruusi naesel wiskama – ja ta löönud N. Kura löua peale käega ühe hoobi. Naesel pöle ta wiga teinud ega kampsoli löhkunud. Ta on naesega seal leppinud ja 3x suud annud.!?
Nigolas Kura: palumise aeal on nad sissetulnud (tikunud) ja 1 wabriko pois lubanud seal peremees olla, keda ta pöle tunnud ja hakanud (wabriko poisid) mitmesugu hirmsaid hääli tegema seal sees. Naene tahtnud wäljaminna ja käskinud poissa wäljaminna aga nad pöle kuulnud – Ta hakanud neid siis härja witsaga wäljaaeama. Kui perenaene 2se x wäljaläind on Willem Wagane kruusi naese peale peoga wiskanud, - löönud naest ja see jäänud uksewasto röötsakili seisma ja laps mis süles hakanud haledaste nutma. Siis ta on W. Wagase naese kallalt eemale heitnud, - ja Wagane teda pärast künasnuki otsa löönud. Kampsoli kiskumist pöle ta näinud.
Nigolas Treiman: tema pöle kedagi senna tellinud. Peale lugemise löppo, on ta hoonse ka läind – kui nad seal hüpanud – ja üks on ta jala peale karganud – ta olle häda saanud – mispärast ka ülesse sööstnud – ning häält! - teinud? Muud ei tea, pekso pöle näind.
Liso Jõema ütleb, et Wagane teda kiwidega löönud ja kampsoli löhki kiskunud. N. Kuura teda peastnud. Leppinud ei ole – aga suud and – et wihane pöle, - Kuis ta leppind, et luband jo wabriko walitsusel kaebata.
Wagane jäi oma ütlemise juure.
Nigulas Kuura rääkis ka seepeale, nago enne tunnistas.
Kohus möistis, et nimetud wabriko poisid on senna pilkama (kiwid, keppid käes) ja mitte lugemist kuulama läinud – Ja L. Jõema oma tunistust mööda, et ta on meelest – nende wabriko poiste kisa ja söimamise pärast segane olnud, et tea, kes ette juhtund, seda löönud. Ja P. Raho oleks ka naest peksnud, kui N. Kura pöleks kaisnud. Maar. S. r. §1224 2 tähendus järel – oli ka L. Jõemal luba enast kaitsta, - mis teised targad inimesed – ta abi tarwis ka oleks pidand tegema; sellepärast ei wöi Peet Raho L. Jõema käest löögi tasumist saada. Tülitõstja Willem Wagane (ütleb, et waese terwise pärast ei wöi pekso wasto wõtta) kes naest kiwidega löönud ja segadust maeas teinud, maksab S.w.laeka 3 rbl trahwi, - Naene lööma waewa ei sa, et öiged maea järge ka pöle pidanud – ja kampsoli kiskumise juure pöle tunistust, ei sa makso. Teised kes naesel abiks olid, kes teda wabriko poiste wasto kaitsesid tegid, mis Kristliko inimese kord on. W. Wagane lubas nädi lapast raha maksta. N. Treimanni süüd ei sa keegi töeks, jääb nii kui on.
