Suuremõisa: Protokollid (1876-1883)
| Leidandmed | EAA.2755.1.16a |
|---|---|
| Kaader | 149 150 151 |
| Daatum | 13.08.1883 |
| Protokolli number | 53 |
| Protokolli teema | 4. Perekonna- ja pärimisasjad; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine. |
| Märkused | Hiom. Kihelk. Kohto. Dito. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Andrus | Koppel | Andrus Koppel | Peakohtumees |
| Johan | Wilo | Johan Wilo | Abikohtumees |
| Johan | Leht | Johan Leht | Abikohtumees |
| Madis | Liedenberg | Madis Liedenberg | Kirjutaja |
Kasewäljal, 13 August 1883
Sai korrajärel kohtus päew ärapeetud, kus koos olid:
Kohtupeawanem A. Koppel
-,,- körwasm. J. Leht
-,,- -,,- J. Wilo
Sai ettewöetud, mis Nr. 49 ja 51 al pooleli jäi, kus Ingel, Peet ja
Ingel kostis, et pöle seda kuulnud kui Peet Johanid enne kui see aasta, käskinud äraminna.
Johan Regi ütles, et nimetagu Peet, mis ta pöle mitte teinud, mis teda kästud – ja et selle aea sees, mis ta töötegija olnud, on ka Pedul mitmed warud olnud – ja ta pöle koguni sulase palka ka saanud – ja et tema jäo kraamaga on ka maea töö tehtud.
Muist siin alpoolnimetud asjade üle leppisid kokko – muist jäi kohtu möistmise ja waidlemise alla.
Peet ütleb, et isast pöle nenda paljo härgi olnud, mis nüid jäganud ja et tema härg ka praego haige on, - mis ka talitaja P. Ork nii ütles olewad, kes waatamas käinud.
Johan ütleb, et Peet parema härja saanud, nöuab tasumist juure.
Peet: 2 mulikat on oma praegu töötegijatte lastele arwanud kes ka maeas tööd teinud, - aga Johan nöuab neist jägu.
Peet: 1 wärss (wasik) – seda on oma pojal arwanud, kes maeas ka tööd teeb.
Johan: et see on wärss ja mitte wasik.
Peet: sead on 3meks arwanud, Inglil ja Johanil oma osa – mis peale Ingel ja Johan ütlesid, et sigade osa pöle öige, nad on wäiksed ja Peet suured sead saanud. Peet olle neile weel 1e pörsa lubanud, - mis juure noudwad.
Peet lubas emale (Inglil) ühe ree.
Peet: 2 assiwangert on isi muretsenud, teinud ja Johanil asside ette, (mis ta wankri al) raudlatti annud – ja olle ka muu raua osa saanud – aga Johan ütleb, et pöle raua osa mitte saanud. Nöuab wankrist weel osa. Törredest Ingel ei taha.
Peet lubas 1e waadi ka 1 kalariista emal weel ja 1e ölle riista.
Peet tuuleweski jägo ei anna sellepärast, et ema wask katla (6e raandane) ärawiinud, - ema (Ingel) ütleb: et see wask kattel tema on, - isi on lasknud weel paigata ja seda maksnud. Pärast lubas Peet, et Johan wöib oma weski jägu äramüija.
Peet lubas 1e raudkangi Johanil.
Kiwipikkad on, käiwad weski jäo körwas.
Peet: wikkatid emal ei anna, et pöle enam amugi niitnud.
Ingel ütleb, et pöle kül niitnud, aga see ette koduse maea asjad toimetanud.
Johan ja Ingel saawad kumbgi sirbi, lubas Peet.
Peet: et wörgud on naeste jägu, - ja et löngad on isi ostnud neist ei sa enam, kui mis annud. Ingel: et on wörgo löngad päris kedranud – nöuab.
Peet: mörradest enam ei anna, ütleb, et on peremees olnud ja raha pärast kanepid j.n.e. Muretsenud. Johan: ta on wanad mörrad saanud, nöuab uudest ka osa, - et isi on raha aitand teenida, misga ostetud ja on mörrasid – tiiwasid isi ka kudunud.
Peet: nootadest ei luba, et neid isi oma raha ette wäljas teha lasknud. Johan: nöuab.
Peet: 3 raudlasna on ostnud, ei anna. Johan: seltsis raha teenind misga ostetud, nöuab ka.
Peet lubas heinakesli emal anda.
Peet: maade seemet pöle niipaljo wötnd: (8 tündr ruk, 9 tündr. Odre.)
Johan: et Peet isi üttelnud 9 tundr. Ruk maha külwand olewad j.n.e. Nöuab teise maade seemnest osa, mis pöle kord Pedul wötta.
Kaera seeme on ka olnud, mis Ingel ja Johan tunistawad. Peet: sööma wilja 24 tändert rukid nenda jäutanud: et ta Peet on 6 osa saanud (7.hinge kohta) 3 hinge ilma (kokko 10 hinge)
et Johan on 3 -,,- (6 -,,-) 3 -,,- (6-,,-)
4 tündert odre, 2 tündert niso, 1/2 tündert maaodre niisamma ka jäutand.
Johan ja Ingel nöudwad: et sagu wili, (mis enne nimetud) (10+6 hinge kohta töötegijad ja nödrad kokko) ärajäutud, ehk Pedo 5 ja Johani 3 wanainimest, kokko 8 wanainimese peale jäutud, siis Johan saab oma öige jäu, muidu jääb tal üks inimene ilma.
Peet: 1882 a. Sissewötmist 320 rbl. Ütleb, et oli peremees ja wöis oma waraga teha, mis tahab, ta on sest rahast oma rendi, tööraha ja muud wölad? Maksnud.
Johan u. Ingel nöudwad sest 320 rbl kalade, wilja, ölge ja kartuhwli müima rahast, mis peale rendi ja töö kulo, ka öiged osa.
Peet lubas 1 külimit soola Johanil anda.
Et nad köigi asjadega, mis siin alnimetud, lepimisele ei sändinud, möistis kohus, mis Peet peab weel (§1139 u. 1152 u. 1068) järel Inglil ja Johanil maksma.
|
Igaüks |
härja |
Saanud – Pedo härg nüid ka haige – jääb niisamma. |
|
1 |
mulika |
Peab emal (Inglil) andma |
|
2 |
wärssi |
Jääwad Peedu töötegija lastel |
|
1 |
Pörsa |
Peab Peet Johanil weel sigad juure andma |
|
Et Johan puuige wankri saanud |
Peab Peet tal see üle, et tal 2 assiwangert jäänud – 4 rubla weel see puuige wankri juure maksma. |
|
|
Inglil (emal) |
Peab Peet wikati weel andma, mis aitab. |
|
|
10 |
wörko |
Ka andma |
|
4 |
Wada mördu, |
Mis Pedul – sest peab ema üks wada mördu saama. |
|
Nootadest |
Ei sa Johan osa, sest et Peet neid isi wäljas oma raha ette teha lasknud |
|
|
Paadist |
Peab Johanil poole jägo andma |
|
|
raudlasnest |
Ei sa jägo, et neid pöle isast olnud. |
|
|
Maade seemnest - |
Annab möis otsust, kas kahe maade seeme on Peet möisast saanud, mis üle sealt aro paluda |
|
|
24 |
Tündert rukkid |
Jääb nenda, kui Peet jäutand - (?!?) |
|
4 |
-,,- odre |
|
|
2 |
-,,- sui rukid |
|
|
2 |
-,,- kaero |
|
|
2 |
-,,- niso |
|
|
1/2 |
-,,- maa odre |
|
|
Raha (32 rbl) sisse wötmise – ja sealt osa saamise üle |
Saab palutud K. H. kihelkonna kohut otsust teha. |
Johan ja Peet mölemad nöudwad „suuremad“ kohut selle walla kohtu möistmise üle.
Kohtupeawanem: A. Koppel
-,,- körwasm. J. Leht
-,,- -,,- J. Wilo
Kasewäljal, 13 August 1883
Sai korrajärel kohtus päew ärapeetud, kus koos olid:
Kohtupeawanem A. Koppel
-,,- körwasm. J. Leht
-,,- -,,- J. Wilo
Sai ettewöetud, mis Nr. 49 ja 51 al pooleli jäi, kus Ingel, Peet ja
Ingel kostis, et pöle seda kuulnud kui Peet Johanid enne kui see aasta, käskinud äraminna.
Johan Regi ütles, et nimetagu Peet, mis ta pöle mitte teinud, mis teda kästud – ja et selle aea sees, mis ta töötegija olnud, on ka Pedul mitmed warud olnud – ja ta pöle koguni sulase palka ka saanud – ja et tema jäo kraamaga on ka maea töö tehtud.
Muist siin alpoolnimetud asjade üle leppisid kokko – muist jäi kohtu möistmise ja waidlemise alla.
Peet ütleb, et isast pöle nenda paljo härgi olnud, mis nüid jäganud ja et tema härg ka praego haige on, - mis ka talitaja P. Ork nii ütles olewad, kes waatamas käinud.
Johan ütleb, et Peet parema härja saanud, nöuab tasumist juure.
Peet: 2 mulikat on oma praegu töötegijatte lastele arwanud kes ka maeas tööd teinud, - aga Johan nöuab neist jägu.
Peet: 1 wärss (wasik) – seda on oma pojal arwanud, kes maeas ka tööd teeb.
Johan: et see on wärss ja mitte wasik.
Peet: sead on 3meks arwanud, Inglil ja Johanil oma osa – mis peale Ingel ja Johan ütlesid, et sigade osa pöle öige, nad on wäiksed ja Peet suured sead saanud. Peet olle neile weel 1e pörsa lubanud, - mis juure noudwad.
Peet lubas emale (Inglil) ühe ree.
Peet: 2 assiwangert on isi muretsenud, teinud ja Johanil asside ette, (mis ta wankri al) raudlatti annud – ja olle ka muu raua osa saanud – aga Johan ütleb, et pöle raua osa mitte saanud. Nöuab wankrist weel osa. Törredest Ingel ei taha.
Peet lubas 1e waadi ka 1 kalariista emal weel ja 1e ölle riista.
Peet tuuleweski jägo ei anna sellepärast, et ema wask katla (6e raandane) ärawiinud, - ema (Ingel) ütleb: et see wask kattel tema on, - isi on lasknud weel paigata ja seda maksnud. Pärast lubas Peet, et Johan wöib oma weski jägu äramüija.
Peet lubas 1e raudkangi Johanil.
Kiwipikkad on, käiwad weski jäo körwas.
Peet: wikkatid emal ei anna, et pöle enam amugi niitnud.
Ingel ütleb, et pöle kül niitnud, aga see ette koduse maea asjad toimetanud.
Johan ja Ingel saawad kumbgi sirbi, lubas Peet.
Peet: et wörgud on naeste jägu, - ja et löngad on isi ostnud neist ei sa enam, kui mis annud. Ingel: et on wörgo löngad päris kedranud – nöuab.
Peet: mörradest enam ei anna, ütleb, et on peremees olnud ja raha pärast kanepid j.n.e. Muretsenud. Johan: ta on wanad mörrad saanud, nöuab uudest ka osa, - et isi on raha aitand teenida, misga ostetud ja on mörrasid – tiiwasid isi ka kudunud.
Peet: nootadest ei luba, et neid isi oma raha ette wäljas teha lasknud. Johan: nöuab.
Peet: 3 raudlasna on ostnud, ei anna. Johan: seltsis raha teenind misga ostetud, nöuab ka.
Peet lubas heinakesli emal anda.
Peet: maade seemet pöle niipaljo wötnd: (8 tündr ruk, 9 tündr. Odre.)
Johan: et Peet isi üttelnud 9 tundr. Ruk maha külwand olewad j.n.e. Nöuab teise maade seemnest osa, mis pöle kord Pedul wötta.
Kaera seeme on ka olnud, mis Ingel ja Johan tunistawad. Peet: sööma wilja 24 tändert rukid nenda jäutanud: et ta Peet on 6 osa saanud (7.hinge kohta) 3 hinge ilma (kokko 10 hinge)
et Johan on 3 -,,- (6 -,,-) 3 -,,- (6-,,-)
4 tündert odre, 2 tündert niso, 1/2 tündert maaodre niisamma ka jäutand.
Johan ja Ingel nöudwad: et sagu wili, (mis enne nimetud) (10+6 hinge kohta töötegijad ja nödrad kokko) ärajäutud, ehk Pedo 5 ja Johani 3 wanainimest, kokko 8 wanainimese peale jäutud, siis Johan saab oma öige jäu, muidu jääb tal üks inimene ilma.
Peet: 1882 a. Sissewötmist 320 rbl. Ütleb, et oli peremees ja wöis oma waraga teha, mis tahab, ta on sest rahast oma rendi, tööraha ja muud wölad? Maksnud.
Johan u. Ingel nöudwad sest 320 rbl kalade, wilja, ölge ja kartuhwli müima rahast, mis peale rendi ja töö kulo, ka öiged osa.
Peet lubas 1 külimit soola Johanil anda.
Et nad köigi asjadega, mis siin alnimetud, lepimisele ei sändinud, möistis kohus, mis Peet peab weel (§1139 u. 1152 u. 1068) järel Inglil ja Johanil maksma.
|
Igaüks |
härja |
Saanud – Pedo härg nüid ka haige – jääb niisamma. |
|
1 |
mulika |
Peab emal (Inglil) andma |
|
2 |
wärssi |
Jääwad Peedu töötegija lastel |
|
1 |
Pörsa |
Peab Peet Johanil weel sigad juure andma |
|
Et Johan puuige wankri saanud |
Peab Peet tal see üle, et tal 2 assiwangert jäänud – 4 rubla weel see puuige wankri juure maksma. |
|
|
Inglil (emal) |
Peab Peet wikati weel andma, mis aitab. |
|
|
10 |
wörko |
Ka andma |
|
4 |
Wada mördu, |
Mis Pedul – sest peab ema üks wada mördu saama. |
|
Nootadest |
Ei sa Johan osa, sest et Peet neid isi wäljas oma raha ette teha lasknud |
|
|
Paadist |
Peab Johanil poole jägo andma |
|
|
raudlasnest |
Ei sa jägo, et neid pöle isast olnud. |
|
|
Maade seemnest - |
Annab möis otsust, kas kahe maade seeme on Peet möisast saanud, mis üle sealt aro paluda |
|
|
24 |
Tündert rukkid |
Jääb nenda, kui Peet jäutand - (?!?) |
|
4 |
-,,- odre |
|
|
2 |
-,,- sui rukid |
|
|
2 |
-,,- kaero |
|
|
2 |
-,,- niso |
|
|
1/2 |
-,,- maa odre |
|
|
Raha (32 rbl) sisse wötmise – ja sealt osa saamise üle |
Saab palutud K. H. kihelkonna kohut otsust teha. |
Johan ja Peet mölemad nöudwad „suuremad“ kohut selle walla kohtu möistmise üle.
Kohtupeawanem: A. Koppel
-,,- körwasm. J. Leht
-,,- -,,- J. Wilo