Hellamal 19. Nowember 1883

Sai korra järel kohtupäew ärapeetud, kus koos olid

Kohtu peawanem A. Koppel

-,,- körwasm. J. Leht

-,,- -,,- Willo

Auulikko Suuremõisa Grahwi Herra poolt sai 15 Nbr. s.a Nr. 15 al järelseisaw kaibtus kiri, endise Nõmba koolmeister A. Kaubi üle kohtu sisse antud.

1. Et Nõmba koolikoha maad pöle mitte maaseaduse järele pruukinud, - waid kesapöld wiljas pidand ja rugi küli rugi täi sisse teinud.

2. Koha heinad ja pöhk äramüinud

3. Ilma lubata waheaead üles ehitanud.

4. Kust poolt A. Kaubi need aeapuud, mis waheaedade tarwis pruukinud on saanud?

5. Kahjo, mis kooli kohal selle üle saanud, ülesse wötta.

Kooliwanem Peet Hang peab selle üle wastama kui nägi, et koolikoha maad mitte korralisel wiisil saanud peetud, - miks pöle möisa ülesannud.

1. Nende punktide Nr. 1-4 peale kostis A. Kaubi,

1. et teda on "Auul. Grahwi Herra poolt" 30 rublaga trahwitud, et olle seaduse wasto kooli maid pruukinud – ja et ta luba saanud, - teda siiski trahwitud, - on ta Kihelkonna kohtusse kaebanud selle üle. Kewade 1883 a on ta Suuremõisa kirjutaja käest luba küsinud: kui ma rendi maksan, kas saan siis köik maade kraama, mis maad andwad omale? Kirjutaja kostnud, kui rendi maksad, on köik sino wöid omaga teha mis tahad. Kontraktis seisab, et pöhk peab maade juure jääma, sellepärast just luba küsisin, ja muidu pöleks ma koguni mitte maid wötnud, kui seks pöleks mitte luba saanud, ja et luba sain, sellepärast wötsin. Küsisin, kas wöin ka kesa maa peale wilja teha, mis tarwis ka luba sain. Ka M. Liedenberg peab tunistama ning tunistas, et luba saanud (Ka olle Kirjutaja mulle selle luba ette 15 rbl pakkunud)

2. Nago Nr. 1 al oma kostuses ütleb, et luba saanud, (kui küsisin; kas saan köik maade kraami, mis maad andwad omale) ja selle lubaga ka müisin ja et pöle, kui koha 1878 (wötnud) saanud midagi, ees olnud. Ja kui möisawalitsus oleks tahtnud, et pöhk peab paegale jääma, siis oleks see mule pidanud etteüüldud saama, ja niipea kui Loojawalla eesseisja P. Erk läbi käso sain, et pöhk peab maade juure jääma, - oli mul weel 1 koorm heino müimata, mis praegu weel järel ja ka maksmata on.

3. Miks ilma lubata waheaead üleshitanud? Kostis A. Kaubi, et tal waheaedu pöle, waid piiraead, koolimaade ümber. T. Edasi ja Ptr. Jäger on omad piir= ehk waheaead ülesse teinud ja tal on tegemata olnud, nad üttelnud: Meite aeajäud on nüid ülewel ja tahame loomi pöllale aeada, kui sa mitte oma aeda ülesse ei tee, siis pöle see meite süi, kui loomad sinu wilja ärasööwad ja ta on aea teinud, see lubaga, nago alpool seletatud on. Sel aeal pöle ka mitte keeldust olnud, aea tegemise pärast. Weel ütles: et enne, kui 1 koolimaea olnud, on walla poolt aead seal tehtud saanud ja et tal palju aeda teha, mis köik üsna lagunud olnud. Seepärast läinud sügise 1878 a. Auulikko Grahwi Herra juure küsima, kes aead peab tegema, kas wald wöi koolmeister? Auulik Grahwi Herra kostnud wäga lahkeste: "Ma olen kuulnud, et kelle maa on, et see peab ka aead tegema ja sa elad seal metsa sees ega sa läha neid mitte kaugelt tooma."

4. A. Kaubi kostis, et nagu siin ööldud Nr. 3 al, üleüldsi aeapuude luba saanud, on opmanni käest 1879 a küsinud: kust neid aeapuid saada? Opmann üttelnud: Räägi Jägerile (wahimees). Kui nömmel juhtub ülejäänud latwu ehk tompusid olema, mis mitte enam maeale suuremad ei aita, siis wöib sealt saada, ja saanud mille raijumise jures Ptr. Jäger isi seltsis abiks raijumas olnd. Hautselja karjamaa ja Nõmba Kalbi heinamaa wahel peab aed ka olema, sest karjamaa ja heinama on wastamisi. Ja ka koolimaea öue ja T. Edasi pöllo wahel peab aed olema.

Loja walla eestseisja P. Erk tunistas, et pöle aitand mitte pöhu rugi seeme kesa maa peale teha, kus odrad ja kartuhwlid weel peal olnud ja see wäga wesine maa olnd ka, on ta wolimees Ptr. Jägeriga parem arwanud rugi küli, rugi täisse teha; ja et seeaastase wesise aeaga pöle palju peremeestel paremad orast ühti, kui sealgi. Ka pärast mademöedu olle ka käsk olnud, et iga üks pidand oma pöllo krundi isiaida tegema.

Nõmba kooliwanem P. Hang oli ees ja ütles, et A. Kaubi oli üttelnud kewadel (kui kesamaa wilja teinud) et ta on möisakirjutaja käest luba saanud ja ta pöle sellepärast seda teadnud seda oma mureks wötta, ega pöle tale ka möisa walitsuse poolest seda ööldud, et kooli maade järele peab waatama.

Kohus arwas seda kahjo, mis kaibtus Nr. 1-2 al seisab üles, mis koolimaad see läbi saanud. Et 1/3 kesa pöldo (1700 ruutsüld) mis wähamast arwata 3 mänik seemet maha wöttab, anab arwata 3 kortse seemne (teeb 3x3= 9 mänik) misest seeme ja töö maha arwata) on pöldu lahjemaks teinud ja kasu, mis saadud 8arwata 2 seemet) tagasi maksta: 10 r. Et rugi täisse, rugi seeme tehtud (3 mänik 7 1/2 r) arwata, et 2 seemet tagasi anab, kunna wähamast ehk kordse seemne anud, kui korrajärel oleks tehtud saanud, seepärast kasu mis saamata, 1884 saab sagi üle sega arw. (arwata 3 männik) maksta 7.50.

Ka oli pärast maa möetu see käsk, et igaüks pidi oma pöllu krundi isi aida töstma sihi peale, ja et A. Kaubi ütleb enast maade pruukimise, kui aedade töö üle luba saanud olewad, - ei wöi walla kohus möista, kes peab maade kahjo tasuma, mis ka üle ta möistmise (mis klaarida möista wöib) käib, seepärast palub Keiserliko ülewaataja kohut seda asja klaarida.