Auuliko Suuremõisa Krahwi Herra poolest sai 15. Nbr s.a. Nr. 14 al järel seisab wallakohto sisseantud, et Jüri Huuk, Peter Kaups siin waldas lugemist ja kurja segadust rahwa hulkas, mis Talor. Sead. §412 wasto on, tewad.

Nimelt siin palwemaeas, Nõmba koolimaeas, Hiiessares, Palokülas ja Tubala külas, mis üle wallapolitsei Talor. S.r. §659 punk 12 järel oleks pidand möisapolitseil seda teada andma, kes §1219 järel seda asja oleks jälle Suure kohtusse ülesannud, Wallakohus wastagu selle eest. Seda asja peab truiste järel kuulama ja walla kohtu ette peawad tulema aruandma Hiissare metsawaht, Paloküla Mardi peremees, ja endine Nõmba koolmeister A. Kaubi, Jüri Huuk, Peter Kaups, - kes luetud ja köik kes selle asja üle wöiwad selgemad otsust anda.

a. Jüri Huuk astus ette ja ütles: Ei möisawalitsuse, Öpetaja ega ka wallawalitsuse poolest pöle ta luba saanud, waid on seda "Jumala lubaga" teinud. On lugenud neis kohtades. Jüri Aro, Tomas Saue, Johan Kura, Peter Kusik, Andr. Paljasma, Prido Ala, Peet Mägi, Pawemaeas mitto kord, Paloküla Mardil, Nõmba koolimaeas ja Johan Pihlamets juures. Ütleb, et on (Risti=) Baptisti usko. Teda on Ridali wallamees Mihkel Krabi ristinud 3 Nowembril s.a., Hiessare nina metsas. Siis on ka weel ristitud saanud Johan Sauer, Mihkel Pannel, Liso Hijus ja Mari Heilo. Ta elab Lehtmas oma wöera isa Pawel Tareste juures, kes kül teab, et ta lugemas käib.

b. Peter Kaups oli ees ja ütles: et öpetaja on tale luba annud lugeda. On Luteruse usko, - ümberristimisest ta ei tea. On ka kirikus ika käinud ja ta isa teab kül et lugemas käib. Ta on lugenud: Pawemaeas, kodu, Tomas Saue, Joh. Kura, Jüri Aro, Tõnis Palo, Peter Rist, Mardi peres, Nõmba koolimaeas, Kust. Julge, Joh. Pihlamets, Ala Peet Mägi, Mihkel Keskla, Andr. Põder, Nigulas Kibuspu, Mih. Mägi, Laas Tasane, Tomas Paljasma, Ado Heinapuu, Andrus Kokla ja Peter Heiljo juures.

d. Johan Saue ütles: et on Jumala lubaga lugenud, maealt pöle luba saanud. On ümber ristitud: - ei tea, mis usko (ehk Kristuse usko) Mihkel Krabi on teda ka ristinud Krossametsas 3 Nbr. s.a. Siis weel ristitud: Mihkel Pannel, Mari Heilo ja Liso Hijus. Pärast pöle teisa enam ristitud saanud. On lugenud: Palwemaeas, Jaan Mäele, Peet Ork, Jüri Kand, Madis Mei maeas (Ptr. Marileht lese jures) Kustaw Julge Johan Pihlamets, Paloküla Mardil ja Andr. Tõkke jures. Kirikus ei käi. Elab Tomas Saue juures oma isa.

e. Ado Heinapu ütles, et on iganädali lugenud Öpetaja A. v. Sengbusch on teda oma jedem armastuse pärast, tal soowinud, et lueb ja on öpetaja tale, kui Kerdlas luba küsis lugeda, (pilgates luba annud kutsused: Kas sina olid see mees, kes Nomba külas tahab Öpetaja olla). Ka lugeda lubanud. Ta on Nõmba koolimaeas, oma külas ja ka maeal külades ja peredes, kus teda tellitud, ka palwemaeas, lugenud. Peter Kaupsiga lähab tema lugemine kokko, on Luteruse usko, ja mis nüid oma sees seda enam tahab täielikumaks kinnitada.

g. A. Kaubi ütles aeale: et Nõmba koolimaeas on luetud. Rahwas käind ta kaela peale 1881/82, et nad on maea ehitanud ja tahtnud, et nad oleks seal lugemisel wöinud käia, kus ruumikas maea ja pingid sees, sest küla maeas on wäga waene olla. Ta pöle lubanud, waid käskinud luba Grahwi Herra ehk Öpetaja käest tua. Nad pöle toonud, ega pöle luba koolimaeas ta käest, lugeda saanud. Aga sügisise 1882, kui opetaja käind kooli wasto wötmas on küla rahwas ta juure läind ja küsinud, kus wöiks seda luba anda, et lugijad wöiksid koolimaeas rahwal ettelugeda. Öpetaja üttelnud, et wöib luetud saada ja käskinud need mehed oma juure Kerdel tulla. A. Heinapu ja Ptr. Kaups tunnistasid, et Öpetaja neil lugemis lubanud. A. Kaubi ütles, enne kui maea walitsus tema käes olnud, pöle ta kellegile ilma ülemalt luba saamata, mite luba anud lugeda, aga et öpetaja luba järel rahwas seal koos ja mehed lugemas käima hakasid, pöle ta enam wöind keelda seda. Süi, et Jüri Huuki lasknud lugeda. Ütles: et öpetaja pöle tale mitte teada annud, kes wöisid seal lugeda ehk kel luba antud, aga seda kuulsin, et nad luba saanud. Ja et luba anud, oleks pidand teada andma, kellel ta selle luba on anud.

Tunnist. Nõmba kooli wanem P. Hang ütles, et naesed öpetaja käest lugemise luba koolimaeasse, küsinud, mis õpetaja Kerdlal lubanud, kes wöiwad lugeda ja ei tea kel luba antud. Ka midagi pahandust pöle koolimaeas ette tulnud, lugemise aeal, mis ka Peet Erk Loja w. Eess. Tunistas kes ka, kui kodu, iga lugemise aeal seal olnud.

Heinapu ja Kaups ütlesid, et luba saanud lugeda Jumala käest. J. Huuk, pöle saanud luba.

h. Simo Paljasma oli ees ja ütles: et ei ole mitte tema wahi al metsas seda ristimist olnud, waid Krossa mehe heinama peal – on neid ristitud.

J. Huuk ütles, et Hiessaare nina metsas (ehk x) neid ristitud. S. Paljasma juures on nad "Jumala armu" saanud, mis nenda sündinud: Raamatust? on enne lugetud ja siis leiba (jämedat ja peened) murdnud, ja laua peale pannud ja iga üks wötnud ja söönud. Ka wiina olnud, mis üksteise wahel joonud; siis on peale selle üksteisele suud annud, mehed oma- ja naesterahwas oma seltsis (üksteisel) – Siis äraläinud. Tema toas, kus ta üksi olnud, on nad Jumala armu wötnud, ta ei ole esiti aru saanud, mis see oli, mis tegid, et oleks neid seal ärakeelnud.

j.= j Peet Hawikul on luba lugeda öpetaja poolt.

k. Mihkel Tikkal -,,-

Lugeda ei wöi rahwal ette: Jüri Huuk, Johan Saue ja Ptr. Kaups.

i. Mihkel Pannel 20 a. wana, - ütles: et teda on ümberristitud, aga ei teagi, mis usu sisse. Mih. Krabi seda toimetanud. Lugemiseks pöle maealt luba saanud, - waid Jesus tal seks luba anud. Maeal pöle lugenud, kui Madis Mei maeas (Ptr. Marileht lese jures) ja Johan Pannel juures.

l.Ümberristitud Liso Hijus ja Mari Heilo ei olnud ees.

Et kunni ümberristimisest saadik 3 Nbr. s.a. pöle lugejatte ega kuuljate poolt awaliko riidu ehk tüli, mis oleks wallakohtu kaewatud, mitte ettetulnud, (wäljawöetud, mis Protocoll 1883 Nr. 48 al, Paluküla Mardi perest kaibtust ette tuli, mis ka walla kohtu poolt sai manitsusega – karistud), et aga nüid ümberristimist j.n.e. olla rahwameele segaduseks hakkatakse wälja lautama, saab see teadus selle palwega Auulikko moisa w. Talur. S. §651-12 järel ettepandud, seda asja Seaduslikul teel jälle oma hea korra peale seada.