Weel and Moisa Mõtsawacht Koggokonna Kohto een ülles, Et se Jaak Toomann, om Moisa Mõtsast (10) kümme Tammepuud, mes Kannu pääl 3 Tolli läbbi jämmeda warrastanu.
Sai ette kutsutus Jaak Toomann, kes ka es salga, Nink ütles et se Wirrilla, Peris Maa Piddaja Johann Kollberg, om temmal Käsknu Arro Moisa Mõtsast Warrastada, nink pääleki om se Johann Kollberg, Pühha-Päiwal Lubbanu omma Hobbene, neide Tamme Puie Wälja tuwwa Wirrillale, mes om Wastse Kongota Moisa Piri sissen.
Sai ette kutsutus Johan Kollberg, kes kigeniste Salgas, nink ütles et temma ei olle käsknu ei olle Hobbest ka lubbanu ja ütles et temma ei olle Pühhapäiwal kottun olnu sedda wõib üttelda se Poole-Mõisa Wanna Soldat.
Kutsuti tee Poole-Mõisa Soldat, kes ütles et temma om Sesamma Pühhapäiw Seitnu Wastse Kirrepi Moisa Kollbergiga ütten Kella 10ne Aijal enne Lõunat, nink Kollberg saatnu se Soldat jälle ütte Wõtmega Wirrillale taggasi mes temma koggematta ütten om wõtnu. Sis om se Soldat jälle lasknu teine hobbene ette panna ja Seitnu Arro Moisa Poole Moisa Haino perrst, kos se Jaak Toomann, temmaga ütten lännu se sõnnaga nmin lähha ka henda Naise poole, nink poolen Mõisan om se Jaak selle Soldatile üttelnu, küll minna Wie se Hobbene Wirrilalle taggasi nink selle sõnnaga teine teisest ärra lahkunu.
Weel sai Jaak Toomann ette kutsutus nink nõuwetu, kuis ja konnas temma om Wirrilallee lännu, Sis ütles Jaak, et Kollberg om Kats kõrda temma perra saatnu esmast kõrda om keinu Peter Sakkal nink nimmelt Pühhapäiwal. (nännu omma ne Innimesse kes selle Jaakuga ütten Elläwa). Ja teistkord, nink nimmelt Teisipäiw sellesamma Naddala, om Kollberg jälle saatnu omma Poole-Moisa Tüdrik temma perra. Sis om temma ka lännu Wirrilalle, Nink om saal Reggesit tennu, Nuud om Rege painatuisi puudus tulnu, ja selle Jaako ütlemisse perra, om Kollberg temmal kasknu Tammitsit Reepainutuisi tuwwa, selle ütlemissega, kas sina woit minnol Tammi tuwwa ehk saata, se pääle om Jaak ka lubbanu, nink lännu warsti pääle Lõunat se om pool Päiwatsel päiwal, Arro Moisa Mõtsa, nink Raggonu ütlemisse perra 9 Tammepuud, Ent kümme kanda om Metsan. Nink sis kui üllewal, omma Hobbene Lubbanu Pühhapäiwal neid Tammepuuid wälja tuwwa, ni kui Jaak ka neid sis om wijnu kui temma se Hobbene Poolest Moisast om Wirrilalle winu, Seitnu Mõtsa ja om ne Tammepuu pääle pandnu ja Wirrilalle wijnu.
Si ärrä Moistetus Gouwernemango Mõtsa kohtu Taxi perra Johann Kolbergil Massa, selle eest et temma esmalt omma Hobbene andnu wälja tuwwa, nink teiselt et temma omma Maija wasta om wõtnu, nink lasknu ärra pruuki. Sest et temma näggi ja Teedse et nesamma Warrastedu olliwa, egga ütte Kannin päält 53 Tassomisse hinda nink 53 kopik kah Trahwi, teep ütte kokko Kolbergil massa (10. Rub) Kümme Rubla ja 60 kop.hob. Kumba Koggokonna Kohhus om Käsknu ütte Naddala perrast ärra massa.
Nink Jaak Toomann selle et temma om Keletu Kasku kuuldnu - Raggonu, ja Wirrilalle Kolbergi poole Koddo Wijnu, saap 25. Witsa lööki . Kumb sai ärra taidetus.
Arro Moisan sel 17mal Februaril 1859.
Koggokonna Kohto Enistja Peter Jönnson [allkiri]
do do Mannistja Karli Kohk [allkiri]
do do Mannistja Jaan Reinmann XXX
G. Grünberg [allkiri] Kirjutaja
Weel and Moisa Mõtsawacht Koggokonna Kohto een ülles, Et se Jaak Toomann, om Moisa Mõtsast (10) kümme Tammepuud, mes Kannu pääl 3 Tolli läbbi jämmeda warrastanu.
Sai ette kutsutus Jaak Toomann, kes ka es salga, Nink ütles et se Wirrilla, Peris Maa Piddaja Johann Kollberg, om temmal Käsknu Arro Moisa Mõtsast Warrastada, nink pääleki om se Johann Kollberg, Pühha-Päiwal Lubbanu omma Hobbene, neide Tamme Puie Wälja tuwwa Wirrillale, mes om Wastse Kongota Moisa Piri sissen.
Sai ette kutsutus Johan Kollberg, kes kigeniste Salgas, nink ütles et temma ei olle käsknu ei olle Hobbest ka lubbanu ja ütles et temma ei olle Pühhapäiwal kottun olnu sedda wõib üttelda se Poole-Mõisa Wanna Soldat.
Kutsuti tee Poole-Mõisa Soldat, kes ütles et temma om Sesamma Pühhapäiw Seitnu Wastse Kirrepi Moisa Kollbergiga ütten Kella 10ne Aijal enne Lõunat, nink Kollberg saatnu se Soldat jälle ütte Wõtmega Wirrillale taggasi mes temma koggematta ütten om wõtnu. Sis om se Soldat jälle lasknu teine hobbene ette panna ja Seitnu Arro Moisa Poole Moisa Haino perrst, kos se Jaak Toomann, temmaga ütten lännu se sõnnaga nmin lähha ka henda Naise poole, nink poolen Mõisan om se Jaak selle Soldatile üttelnu, küll minna Wie se Hobbene Wirrilalle taggasi nink selle sõnnaga teine teisest ärra lahkunu.
Weel sai Jaak Toomann ette kutsutus nink nõuwetu, kuis ja konnas temma om Wirrilallee lännu, Sis ütles Jaak, et Kollberg om Kats kõrda temma perra saatnu esmast kõrda om keinu Peter Sakkal nink nimmelt Pühhapäiwal. (nännu omma ne Innimesse kes selle Jaakuga ütten Elläwa). Ja teistkord, nink nimmelt Teisipäiw sellesamma Naddala, om Kollberg jälle saatnu omma Poole-Moisa Tüdrik temma perra. Sis om temma ka lännu Wirrilalle, Nink om saal Reggesit tennu, Nuud om Rege painatuisi puudus tulnu, ja selle Jaako ütlemisse perra, om Kollberg temmal kasknu Tammitsit Reepainutuisi tuwwa, selle ütlemissega, kas sina woit minnol Tammi tuwwa ehk saata, se pääle om Jaak ka lubbanu, nink lännu warsti pääle Lõunat se om pool Päiwatsel päiwal, Arro Moisa Mõtsa, nink Raggonu ütlemisse perra 9 Tammepuud, Ent kümme kanda om Metsan. Nink sis kui üllewal, omma Hobbene Lubbanu Pühhapäiwal neid Tammepuuid wälja tuwwa, ni kui Jaak ka neid sis om wijnu kui temma se Hobbene Poolest Moisast om Wirrilalle winu, Seitnu Mõtsa ja om ne Tammepuu pääle pandnu ja Wirrilalle wijnu.
Si ärrä Moistetus Gouwernemango Mõtsa kohtu Taxi perra Johann Kolbergil Massa, selle eest et temma esmalt omma Hobbene andnu wälja tuwwa, nink teiselt et temma omma Maija wasta om wõtnu, nink lasknu ärra pruuki. Sest et temma näggi ja Teedse et nesamma Warrastedu olliwa, egga ütte Kannin päält 53 Tassomisse hinda nink 53 kopik kah Trahwi, teep ütte kokko Kolbergil massa (10. Rub) Kümme Rubla ja 60 kop.hob. Kumba Koggokonna Kohhus om Käsknu ütte Naddala perrast ärra massa.
Nink Jaak Toomann selle et temma om Keletu Kasku kuuldnu - Raggonu, ja Wirrilalle Kolbergi poole Koddo Wijnu, saap 25. Witsa lööki . Kumb sai ärra taidetus.
Arro Moisan sel 17mal Februaril 1859.
Koggokonna Kohto Enistja Peter Jönnson [allkiri]
do do Mannistja Karli Kohk [allkiri]
do do Mannistja Jaan Reinmann XXX
G. Grünberg [allkiri] Kirjutaja
