Widrik Koch olli moisa Herrale, ülles andnu, et Arro Moisa Billeti Soldati Märt Kihwas nink Karel Mathias, olliwa sel 31sel Aprilil 1859. Oddango Udderna Kortsi mann ütte Strusi Wennelasse Rahha omma ärra Warrastanu. Kumbpeap ollema olnu 18 Rubla hõbe nink üts Pass, mes nemma selle Wennelasse Kaalast ommawa ärra leiganu Kottiga. Nink ütles weel et temma Perremees Wester Johan om üttelnu, Et Arniko Samueli Sullane Jaan Wester, om selle Westre Johannil üttelnu, mes sa lasset omma Sullast ni ilma asjata pessa, minna näggi oige Selgest kui nemma sedda Rahha Kotti Wennelasse kaalast ärra leigasiwa.
Sai ette kutsutus Arniko Samueli Sullane Jaan Wester, kes Selgest wälja ütles henda naggewat, Kui Märt Kihwas olli Wennelasse Rahha Kotti Puhhust wälja wõtnu, nink Karel Mathias om leiganu selle Rahha Kotti Kaala-Nööri Katski nink omma ärra wõtnuwa.
Sai Ette kutsutus Märt Kihwas, kes es woi ennamb Sallata, ennegi ütles eddimalt 5 R: 80 kop: hõb: wõtnu ollewat, ja se Wennelanne om Kõrtsi Wöör-Ussen jobnu maan olnu, Kui temma se Rahha Kott om ärra wõtnu, ja perrast ütles temma 7 Rubla 59. kopik, nink nimmelt 2. Kolme Rublalist Pabberit 1. ütte Rublalinne 1. pool Rublalinne 1. wees Kopik Hõb: 1. kats kopik hõb: nink 2. ütte kopikalist hõb: Rahha olnu, nink selle tühja Rahha Kotti, Selle Wennelasse Passiga om Gabriel Prangel sinna samma jälle taggasi pandnu kos se Rahha Kott om olnu. Nink ütles, Sedda Rahha omma nemma Jagganuwa Perwe pääle Tulle walgen, nink nimmelt Peddajate mann Jaama Tulle walgen, Karel Mathias sanu 3 Rubla Gabriel sanu 1 Rubla nink Märt Kihwas wõtnu ommale 3. Rubla ja se wallaline Rahha.
Sai jälle ette kutsutus Karel Mathias, kes ütles et temma ei olle Sugguki Putunu, ennegi om naggemisse eest ommale sanu 2 Rubla, sest Rahhast, nink ütles et Märt Kihwas om omma Weitsega se Rahha Kotti-Nöör Katski leiganu nink ärra wõtnu, ja ütles weel et selle wallalisse Rahha helli Kuulmisse perra, om olnu sedda Rahha üts 15, ehk 20 kopik hõb: nink just Kõrtsi Läwwe een om se Rahha jaggaminne olnu, nink mitte Peddajate man ni kui Märt ütles, nink Karel om henda kätte sanu 4. Rubla, ja sest om temma ütte Rubla andnu Gabrielile nink perrast om see teine Rubla ka sanu.
Nink selle et Gabriel Prangel om ärra paggenu jääb temma Moistus ehk ülle kulleminne teise korra pääle.
Sis arwas Koggokonna Kohhus hääs, Sest et nemma Soldati olliwa, Seddasinnast Protokolli ärra kirjotada nink Soldatide Märt Kihwas, nink Karel Mathiassega Keiserlikko Tartu: Maa-Kohto kätte ärra saata, kumb ka sai teidetus nink Kinnitedus.
Arro Moisan sel 27mal Maij kuul 1859
Koggokonna Kohto Enistja Peter Jönson [allkiri]
do do Mannistja
do do Mannistja Johan Lucht
GGrünberg [allkiri] Kirjotaja
Widrik Koch olli moisa Herrale, ülles andnu, et Arro Moisa Billeti Soldati Märt Kihwas nink Karel Mathias, olliwa sel 31sel Aprilil 1859. Oddango Udderna Kortsi mann ütte Strusi Wennelasse Rahha omma ärra Warrastanu. Kumbpeap ollema olnu 18 Rubla hõbe nink üts Pass, mes nemma selle Wennelasse Kaalast ommawa ärra leiganu Kottiga. Nink ütles weel et temma Perremees Wester Johan om üttelnu, Et Arniko Samueli Sullane Jaan Wester, om selle Westre Johannil üttelnu, mes sa lasset omma Sullast ni ilma asjata pessa, minna näggi oige Selgest kui nemma sedda Rahha Kotti Wennelasse kaalast ärra leigasiwa.
Sai ette kutsutus Arniko Samueli Sullane Jaan Wester, kes Selgest wälja ütles henda naggewat, Kui Märt Kihwas olli Wennelasse Rahha Kotti Puhhust wälja wõtnu, nink Karel Mathias om leiganu selle Rahha Kotti Kaala-Nööri Katski nink omma ärra wõtnuwa.
Sai Ette kutsutus Märt Kihwas, kes es woi ennamb Sallata, ennegi ütles eddimalt 5 R: 80 kop: hõb: wõtnu ollewat, ja se Wennelanne om Kõrtsi Wöör-Ussen jobnu maan olnu, Kui temma se Rahha Kott om ärra wõtnu, ja perrast ütles temma 7 Rubla 59. kopik, nink nimmelt 2. Kolme Rublalist Pabberit 1. ütte Rublalinne 1. pool Rublalinne 1. wees Kopik Hõb: 1. kats kopik hõb: nink 2. ütte kopikalist hõb: Rahha olnu, nink selle tühja Rahha Kotti, Selle Wennelasse Passiga om Gabriel Prangel sinna samma jälle taggasi pandnu kos se Rahha Kott om olnu. Nink ütles, Sedda Rahha omma nemma Jagganuwa Perwe pääle Tulle walgen, nink nimmelt Peddajate mann Jaama Tulle walgen, Karel Mathias sanu 3 Rubla Gabriel sanu 1 Rubla nink Märt Kihwas wõtnu ommale 3. Rubla ja se wallaline Rahha.
Sai jälle ette kutsutus Karel Mathias, kes ütles et temma ei olle Sugguki Putunu, ennegi om naggemisse eest ommale sanu 2 Rubla, sest Rahhast, nink ütles et Märt Kihwas om omma Weitsega se Rahha Kotti-Nöör Katski leiganu nink ärra wõtnu, ja ütles weel et selle wallalisse Rahha helli Kuulmisse perra, om olnu sedda Rahha üts 15, ehk 20 kopik hõb: nink just Kõrtsi Läwwe een om se Rahha jaggaminne olnu, nink mitte Peddajate man ni kui Märt ütles, nink Karel om henda kätte sanu 4. Rubla, ja sest om temma ütte Rubla andnu Gabrielile nink perrast om see teine Rubla ka sanu.
Nink selle et Gabriel Prangel om ärra paggenu jääb temma Moistus ehk ülle kulleminne teise korra pääle.
Sis arwas Koggokonna Kohhus hääs, Sest et nemma Soldati olliwa, Seddasinnast Protokolli ärra kirjotada nink Soldatide Märt Kihwas, nink Karel Mathiassega Keiserlikko Tartu: Maa-Kohto kätte ärra saata, kumb ka sai teidetus nink Kinnitedus.
Arro Moisan sel 27mal Maij kuul 1859
Koggokonna Kohto Enistja Peter Jönson [allkiri]
do do Mannistja
do do Mannistja Johan Lucht
GGrünberg [allkiri] Kirjotaja
