Leno Brunnow Johann Mähkalla eestseisussen kaibas, et Karl Tattrik, pä kohtomees, olla Allasoon temma 8 w. ma suur heina tük minnewa suwwel ülle kelo ärra teinud, ent wimati kui ta kaebaja Leno Brunnow teda sanu, temma, Karl Tattriku käest ärra wõtnu nink omam sullase Johan Sikkal essi kuhja lasknu panda nink ka kohtole sedda teda andnu, -, nüüd olla ommete Karl Tattrik 4 koormat neiste heindest ärra warrastanu, ja 1 koorma ennege senna jätnu. Ta nõuda 4 koormat heino kätte, ja 1 hobbese päiwa eest Jõulo laua päiw tagganotsimisse man, 10 rubla tassomist. Se heina ma olnu 8 aastat teggemada ja ka ne heina selle järrele kulloga seggatu ja hopis töist suggutse kui muil kellelgi ja selle polest tähtsa.
Kaebaja sullane Johan Sikka tõendas sedda kaebtust.
Kaewataw Karl Tattrik ütles küssimisse päle, et ta sest heina tomissest middagi ei teda. Ta saatnu omma sullase Johan Musta ja Tanni Otsa wälja, ka Mart Wõbuse sullase Karl Kulbi, kedda ta hennele appi wõtnu, sest et ta Märt Wõbusele enne aitanu heino weddada, omme henio järrele, ent mitte Brunhowi järrele
Märt Wõbus wabbandas ka, et ta neist warrastud heindest ei teda.
Karl Tattriki sullase:
1. Johan Must ütles wälja, et sel päiwal 21. Detsembril 1873 kui Brunhow arwab temma heinno warrastud, läinud nemma õhto pool ösel 2 Karl Tattriku nink 1 Märt Wõbuse hobbesega henda heino järrele, tonu agga Märt Wõbuse jao päält, mis heina ka kiik Märt Wõbusele sanu, sest enne tonu nemma Karl Tatrikule.
2. Tanni Otsa ütles, et ta ei teda kelle heina ne olnu, mis kiik 4 koormat Märt Wõbusele sanu, sest et ta heina maad ei tunnu, pälegi et pimme aig olnu.
Märt Wõbuse sullase:
1. Karl Kulbi ütles wälja küssimisse päle, et nemma to körd 21. Detsembril 73 wõerit heino ei tonu, ennege omma perremehhe Märt Wõbuse heino, mis sellele ka kiik 4 koormat sanu, suwwel tehtu, illusa heina, mitte säratse kullotse kui kaebaja heina olnu. Heinawaht Hendrik Wahhi ja Jaan Tummi kül neide man käunu, kui nemma koormit päle teinud, kõnnelnu neidega nink küssinu neide käest, kost nemma olla, nemma wastutanu õigest, et Mähkalla küllast.
Kaebaja Leno Brunhow ütles weel, et ne heina Wahhi Hendrik Wahhi ja Jaan Tummi Kastrest, kes ka tänna ette kutsuti woida selle ülle tunnistust anda - ka Peter Sotnik - kelle Karl Kulb wälja tunnistanu, et nemma ne heina ärra tonu.
Selle sullane Johan Sikka tõendas sedda ka, selle ütlemissega, et heinawaht Hendrik Wahhi olla neile kui nemma taggan otsinu sedda kuhja pessa näitanu, kost ka eennimmetud wahhet to körd heino tonu, mis kül neide heina kuhja pessa olla.
Lena Brunhow kaebas weel, et kui ne heina weel kaewatude pool allale olnu, ei olla kohtomehhe, nimmelt Jaan Libbesi, palwe päle mitte tulnu mitte kaema nink kätte andma.
1. Heinawaht Hendrik Wahhi, Kastrest, tunnistusse küssimisse päle, et ösel 21. Detsembril m.a. teinud 2 surembad meest 1 poisikenne 4 hobbesele säält heino päle, nemma üttelnu küssimisse päle, neid omma heina olla ja henda Mähkalla küllast olla. Ta kaenu neid heino, 2 kuhja, nink leidnu, et need 1 7me aasta kulloga seggatu nink halwa heina olnu - selleperrast ei woinu ta arwata et ne wargad. Ta arwab ehk 2 rubla koorma wäärt, 8 rubla 4 koormast. Ta ei teda kül neid kuhja pessasit kätte ja winu Johan Sikka senna jure ni kui ta arwanu, kes üttelnu et Brunhowi heina kuhja pessat.
2. Heinawaht Jaan Tummi tunnistas, et ta ka neide 3 poiside man to körd käunu, kes üttelnu henda Mähkalla küllast olla - nüüd ta kül neid ei tundu.
Johan Must ja Karl Kulbi heina weddajat, üttlesit, et neide heina wahhide tunnistus kül õige, siski salgasiwa nemma, et ne ei olnu mitte Brunhowi heina.
Kaebaja tunnistaja Peter Sotnik tunnistas, et Karl Kulb olla temma wasta üttelnu, küssimisse päle, et nemma perremehhe Märt Wõbusse käskmisse päle kül Brunhowi heina ärra tonu, kes nüüd sedda salgas.
Moisteti: Et kunna muil nisuggutse mitme aasta kulloga seggata heina ei olnu, kui kaebaja Lena Brunhowil missugutsid tol körral, 21. Detsembril, need kaewatawad ka ärra winu, siis on selle järrele selge, kui ka töiste tunnistuste järrele, et kaewatawat süidi, nimmelt need sullaset: Johan Must Karl Tattriku sullane ja Kalr Kulb Märt Wõbusse sullane, kunna nemma perremehhi ülles ei anna, ja on neil mõllembil ühhe wõrra 4 koormat a' 2 rubl. wäärt a' 50 leisikat = 200 leisikat heino kaebaja Leno Brunhowile taggasi maksa ja 1 hobbese päiwa eest taggan otsimisse man 1 rubla tassoda n. päle se ni paljo wäärt, se on 8 rubl. waeste lati trahwi maksa on, kummalgi 4 rubla, ent 3. pois Tanni Otsa pri jätte, et ta sedda heina maad ei tundnu ei ka neid heino.
Se otsus sai kohto käujile täna sel 1. Webruaril s.a. 1860 t. r. s. r. seiswa §.§. 772 ja 773 järrele kulutud ja Karl Kulbi ja Joh. Mustale suremba k. k. tarbis õppusse kirri antud, kes tännasel 1. Webruaril s. a. ülles andsit surembad kohhut käija. Ka Leni Brunnow andis 1. Webr. ülles surembad kohhut käija, kelle ka õppusse kirri antud.
Sel 16 Webr. 74
/:519:/
Kohtomees Hendrik Thür XXX
Kohtomees Jaan Kärik XXX assemik Mäksalt
Kohtomees Jaan Mollok XXX assemik Mäksalt
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
Leno Brunnow Johann Mähkalla eestseisussen kaibas, et Karl Tattrik, pä kohtomees, olla Allasoon temma 8 w. ma suur heina tük minnewa suwwel ülle kelo ärra teinud, ent wimati kui ta kaebaja Leno Brunnow teda sanu, temma, Karl Tattriku käest ärra wõtnu nink omam sullase Johan Sikkal essi kuhja lasknu panda nink ka kohtole sedda teda andnu, -, nüüd olla ommete Karl Tattrik 4 koormat neiste heindest ärra warrastanu, ja 1 koorma ennege senna jätnu. Ta nõuda 4 koormat heino kätte, ja 1 hobbese päiwa eest Jõulo laua päiw tagganotsimisse man, 10 rubla tassomist. Se heina ma olnu 8 aastat teggemada ja ka ne heina selle järrele kulloga seggatu ja hopis töist suggutse kui muil kellelgi ja selle polest tähtsa.
Kaebaja sullane Johan Sikka tõendas sedda kaebtust.
Kaewataw Karl Tattrik ütles küssimisse päle, et ta sest heina tomissest middagi ei teda. Ta saatnu omma sullase Johan Musta ja Tanni Otsa wälja, ka Mart Wõbuse sullase Karl Kulbi, kedda ta hennele appi wõtnu, sest et ta Märt Wõbusele enne aitanu heino weddada, omme henio järrele, ent mitte Brunhowi järrele
Märt Wõbus wabbandas ka, et ta neist warrastud heindest ei teda.
Karl Tattriki sullase:
1. Johan Must ütles wälja, et sel päiwal 21. Detsembril 1873 kui Brunhow arwab temma heinno warrastud, läinud nemma õhto pool ösel 2 Karl Tattriku nink 1 Märt Wõbuse hobbesega henda heino järrele, tonu agga Märt Wõbuse jao päält, mis heina ka kiik Märt Wõbusele sanu, sest enne tonu nemma Karl Tatrikule.
2. Tanni Otsa ütles, et ta ei teda kelle heina ne olnu, mis kiik 4 koormat Märt Wõbusele sanu, sest et ta heina maad ei tunnu, pälegi et pimme aig olnu.
Märt Wõbuse sullase:
1. Karl Kulbi ütles wälja küssimisse päle, et nemma to körd 21. Detsembril 73 wõerit heino ei tonu, ennege omma perremehhe Märt Wõbuse heino, mis sellele ka kiik 4 koormat sanu, suwwel tehtu, illusa heina, mitte säratse kullotse kui kaebaja heina olnu. Heinawaht Hendrik Wahhi ja Jaan Tummi kül neide man käunu, kui nemma koormit päle teinud, kõnnelnu neidega nink küssinu neide käest, kost nemma olla, nemma wastutanu õigest, et Mähkalla küllast.
Kaebaja Leno Brunhow ütles weel, et ne heina Wahhi Hendrik Wahhi ja Jaan Tummi Kastrest, kes ka tänna ette kutsuti woida selle ülle tunnistust anda - ka Peter Sotnik - kelle Karl Kulb wälja tunnistanu, et nemma ne heina ärra tonu.
Selle sullane Johan Sikka tõendas sedda ka, selle ütlemissega, et heinawaht Hendrik Wahhi olla neile kui nemma taggan otsinu sedda kuhja pessa näitanu, kost ka eennimmetud wahhet to körd heino tonu, mis kül neide heina kuhja pessa olla.
Lena Brunhow kaebas weel, et kui ne heina weel kaewatude pool allale olnu, ei olla kohtomehhe, nimmelt Jaan Libbesi, palwe päle mitte tulnu mitte kaema nink kätte andma.
1. Heinawaht Hendrik Wahhi, Kastrest, tunnistusse küssimisse päle, et ösel 21. Detsembril m.a. teinud 2 surembad meest 1 poisikenne 4 hobbesele säält heino päle, nemma üttelnu küssimisse päle, neid omma heina olla ja henda Mähkalla küllast olla. Ta kaenu neid heino, 2 kuhja, nink leidnu, et need 1 7me aasta kulloga seggatu nink halwa heina olnu - selleperrast ei woinu ta arwata et ne wargad. Ta arwab ehk 2 rubla koorma wäärt, 8 rubla 4 koormast. Ta ei teda kül neid kuhja pessasit kätte ja winu Johan Sikka senna jure ni kui ta arwanu, kes üttelnu et Brunhowi heina kuhja pessat.
2. Heinawaht Jaan Tummi tunnistas, et ta ka neide 3 poiside man to körd käunu, kes üttelnu henda Mähkalla küllast olla - nüüd ta kül neid ei tundu.
Johan Must ja Karl Kulbi heina weddajat, üttlesit, et neide heina wahhide tunnistus kül õige, siski salgasiwa nemma, et ne ei olnu mitte Brunhowi heina.
Kaebaja tunnistaja Peter Sotnik tunnistas, et Karl Kulb olla temma wasta üttelnu, küssimisse päle, et nemma perremehhe Märt Wõbusse käskmisse päle kül Brunhowi heina ärra tonu, kes nüüd sedda salgas.
Moisteti: Et kunna muil nisuggutse mitme aasta kulloga seggata heina ei olnu, kui kaebaja Lena Brunhowil missugutsid tol körral, 21. Detsembril, need kaewatawad ka ärra winu, siis on selle järrele selge, kui ka töiste tunnistuste järrele, et kaewatawat süidi, nimmelt need sullaset: Johan Must Karl Tattriku sullane ja Kalr Kulb Märt Wõbusse sullane, kunna nemma perremehhi ülles ei anna, ja on neil mõllembil ühhe wõrra 4 koormat a' 2 rubl. wäärt a' 50 leisikat = 200 leisikat heino kaebaja Leno Brunhowile taggasi maksa ja 1 hobbese päiwa eest taggan otsimisse man 1 rubla tassoda n. päle se ni paljo wäärt, se on 8 rubl. waeste lati trahwi maksa on, kummalgi 4 rubla, ent 3. pois Tanni Otsa pri jätte, et ta sedda heina maad ei tundnu ei ka neid heino.
Se otsus sai kohto käujile täna sel 1. Webruaril s.a. 1860 t. r. s. r. seiswa §.§. 772 ja 773 järrele kulutud ja Karl Kulbi ja Joh. Mustale suremba k. k. tarbis õppusse kirri antud, kes tännasel 1. Webruaril s. a. ülles andsit surembad kohhut käija. Ka Leni Brunnow andis 1. Webr. ülles surembad kohhut käija, kelle ka õppusse kirri antud.
Sel 16 Webr. 74
/:519:/
Kohtomees Hendrik Thür XXX
Kohtomees Jaan Kärik XXX assemik Mäksalt
Kohtomees Jaan Mollok XXX assemik Mäksalt
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
