Johan Wuks kaibas, et temma perremees Jaan Zeisig tedda 3 näddale eest, kui ta heinalt koddo tulnu russikuga luggemada päha peksnu, ni et ta ullust jänu. Ta nõuda mis kohhus moista.
Jaan Zeisig kaibas wastutaden, et ta tedda peksnu, et ta keelnu tedda larmitsemast, sis wõtnu rinnust kinni ja andnu kõrwo möda. Ta ellada ühhe litsiga selleperrast palluda ta, et temma majast ärra ahetud saas - kaup olnu kül Märsipäiwani tenida.
Johan Wuks wabbandas, et se temma amme naine olla ärra lahhutud, ent se olla wenne õppetaja lautatud.
Moisteti: Et kunna nemma mollemba kiusliko, ja ennamb kokko ei sünni et kül Johann Wuks kui sullane peaks allaheitlik ollema omma perremehhel ja ommeti wasta nakkab - sis on teda Jaa Zeisigil wastopannemisse eest § 386 järrele lahti laske - muido saaks nemma üks töist ärra tapma, ja on Jaan Zeisigil temma tenitu palk selle aja eest wälja maksa,
| mis palk Jürrip. kunni Märdipäiwani wälja teep |
20 rubla |
| kellest ta jo kätte sanu |
5 rubla 30 K. |
| Summa |
14 R 70 Kop |
| se tenitu aja palk tees wälja ennege 15 näddale eest |
10 R 80 Cop. |
| selle manno 1 w. kaera külwi eest arwata 2w kaero |
2 R 50 Cop |
| Summa |
13 R 30 K. |
| sellest jo kätte sanu |
5 R 30 K. |
| weel sada on |
8 Rbl. |
mis Jaan Zeisig wälja maksma peab - kartohwli külwist 9 walla kartohwlit ehk wõtno rukki polest, ka 1/4 w. linna külwi saab Johan Wuks kätte
Pekso perrast on neil tunnistusse pudusse perrast wastastiko rahhule jäda, ja saab Johan Wuks 6 p. tännasest päiwast aiga hendale kohta murretseda.
Se otsus sai kohto käujile tänna sel 9. Augustil s.a. 1860 a. t. r. s. r. s. §.§. 772 ja 773 järrele kulutud. Jaan Zeisig lubbas rahhule jäda ja moistetu palk Johan Wuksile kätte maksa - sellega lubbas Johan Wuks siis ka rahhule jäda.
Pä kohtomees Karl Tattrik XXX
Kohtomees Johan Sternfeldt XXX Hendrik Thür XXX
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
Johan Wuks kaibas, et temma perremees Jaan Zeisig tedda 3 näddale eest, kui ta heinalt koddo tulnu russikuga luggemada päha peksnu, ni et ta ullust jänu. Ta nõuda mis kohhus moista.
Jaan Zeisig kaibas wastutaden, et ta tedda peksnu, et ta keelnu tedda larmitsemast, sis wõtnu rinnust kinni ja andnu kõrwo möda. Ta ellada ühhe litsiga selleperrast palluda ta, et temma majast ärra ahetud saas - kaup olnu kül Märsipäiwani tenida.
Johan Wuks wabbandas, et se temma amme naine olla ärra lahhutud, ent se olla wenne õppetaja lautatud.
Moisteti: Et kunna nemma mollemba kiusliko, ja ennamb kokko ei sünni et kül Johann Wuks kui sullane peaks allaheitlik ollema omma perremehhel ja ommeti wasta nakkab - sis on teda Jaa Zeisigil wastopannemisse eest § 386 järrele lahti laske - muido saaks nemma üks töist ärra tapma, ja on Jaan Zeisigil temma tenitu palk selle aja eest wälja maksa,
| mis palk Jürrip. kunni Märdipäiwani wälja teep |
20 rubla |
| kellest ta jo kätte sanu |
5 rubla 30 K. |
| Summa |
14 R 70 Kop |
| se tenitu aja palk tees wälja ennege 15 näddale eest |
10 R 80 Cop. |
| selle manno 1 w. kaera külwi eest arwata 2w kaero |
2 R 50 Cop |
| Summa |
13 R 30 K. |
| sellest jo kätte sanu |
5 R 30 K. |
| weel sada on |
8 Rbl. |
mis Jaan Zeisig wälja maksma peab - kartohwli külwist 9 walla kartohwlit ehk wõtno rukki polest, ka 1/4 w. linna külwi saab Johan Wuks kätte
Pekso perrast on neil tunnistusse pudusse perrast wastastiko rahhule jäda, ja saab Johan Wuks 6 p. tännasest päiwast aiga hendale kohta murretseda.
Se otsus sai kohto käujile tänna sel 9. Augustil s.a. 1860 a. t. r. s. r. s. §.§. 772 ja 773 järrele kulutud. Jaan Zeisig lubbas rahhule jäda ja moistetu palk Johan Wuksile kätte maksa - sellega lubbas Johan Wuks siis ka rahhule jäda.
Pä kohtomees Karl Tattrik XXX
Kohtomees Johan Sternfeldt XXX Hendrik Thür XXX
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
