Märt Wõbus kaibas, et temmal warrastud 1 wärwimada wannalik hobbose look mis 3 rubla wäärt ärra, nüüd sanu ta sedda Johan Sternfeldi käest kätte, kes nüüd wastsest ümbre höweldut ja ülle wärwitud ja otsad ümbre kard plek naeldega pantud, enne jodetud linna kastseppast, sellegiperrast tundnu ta omma look kohhe ärra, kui ta wallawannemba K. Ü. nähhes se look läbbi kaenu nink leidnu, ühhe otsa ümbre pantud plekki lahti tehtu, omma loga otsade küllen tähtsa märgi, se on kummagi otsa külles üks pu liist külge naelatud polest pu paksusest, sest et need otsad olnu penikessest ärra kullunu kui wanna logal ikkes sunnip, se warras agga olla selle plekki ümbre pannemissega neid märki ärra peta tahtnu, nink selle läbbi kui ka wärwimissega selle wanna logale wastset näggo andnu. Selleperrast nõuda ta, selle süidlasse käest mitte ütsinda se warrastud loga tassomist, sest loka mis nüüd rikkutu ta ei tahta, se on:

Kaewataw Johan Sternfeld, kohtomees Heidhofist, wabbandas et ta ostnu sel aastal Tartust podist üks wastne look 1,50 K. eest, ja andnu sedda Kurristahe Hendrik Tootsiki kätte wärwida, se sedda siis ehk ümber wahhetanu, selleperrast ta sedda ei tundnu, kas omma wastne ehk wõeras wanna look olnu.

Karl Ürril, wallawannemb, ütles, et ta Karl Ürril jo siis kui Johann Sternfeld se look wärwiga Hend. Tootsiki käest tonu, tundnu ärra, et se wanna look ümbre wärwitu, nink üttelnu sedda ka Johan Sternfeldile. Päle se ühhe päiwal maggasi jures, kui Märt Wõbus sedda loka Johan Sternfeldi hobbese päel näinud ja üttelnu se temma warrastud look, kell otsade pääl liisti pantu, nink wõtnu warsti ühhe otsa pääle plekki lahti, kellel just se enne nimmetud tähtsa märk olnu.

Hendrik Toots, Kurristast, kutsuti ette nink wastutas küssimisse peale, et sesamma look mis Johann Sternfeld temma kätte andnu, ta ärra wärwinu, plekki otsade peale naeldega pandnu, mis kül ei olnu tellitu, siski ka ommanik sedda ei keelnu ja andnu siis ommaniku Johan Sternfeldile taggasi. Johann Sternfeldi look olnu kül wastne, siski piddanu ta selle otsade päle ühhe wigga pärrast liistid pandma.

Se look sai siin ette todus, ja leiti selle külles just nisuggutse märgit, kui Märt Wõbus enne tunnistas temma logal ollewat, kes enne jämmedamb olnu, nüüd kui kui wanna look mis tunda ümbe höweltud, selleperrast siis need Märt Wõbuse loga otsa plekkit, mis temma ütlemisse järrele linna kastsepa tehtud kokko jodetud, ennamb peale ei sündinu, lahti kistud ja kitsamalt peale naeldega pantud. Kui tähhele panti, et üllewel pool loka, ka rõnga nink mõllembilt poolt rõngast ka rõnga plekkit Hend. Tootsikist ümbre wastsest pantu - siis ütles Märt Wõbus, et temma logal sääl plekki al olnu üks liisna auk. Selle peale sai warsti rõnga ja plekkit lahti woetud nink leitus ka se nimmetud auk, kelle ette ennege üks pu nael pantu, ka leiti selle kõrwas ennine loga rõnga naela ots, mis wäljakiskumissega katski läinud nink sisse jänud - mis keik selged tunnistust annab, et se üks wanna look olnu, mis Hend. Toots Johann Sternfeldile tema wastse assemele andnu.

Jaan Mosesse, wallawöörmünder, Heidhofist, tõendas siin kohto ees, et Märt Wõbusel kül selle logaga ka ne üllesantud töiset asjad ühtlaisi ärrä warrastud ja ni paljo wäärt kui eennimmetud.

Moisteti: Et selle järrele Hendrik Toots süidlanne ja

selle wasta saas Joh. Tootsik selle loga.

Se otsus sai k. k. tänna sel 8. Nowembril s. a. 1860 t. r. s. r. seiswa §.§. 772 ja 773 järrele kulutud ja Hendrik Tootsikile suremba k. k. tarbis õppusse kirri antud, kes tänna sel 8. Novembril sa. ülles andis surembad kohhut käija.

d. 22. Now 74.

/:4149:/

Pä kohtomees Karl Tattrik XXX

Kohtomees Hendrik Thür XXX

Kohtomees Hendrik Michelson XXX

Kirjotaja F. Thal <allkiri>