Perremehhet Peter Männi ja Jaan Brunnow kaibsiwa et neil 13. Detesembril 1874 redil, kummalgi 1 koormaline kuhhi henio alt henia ma päält emma jõe werest Kaagwere lomuse sauna liggidalt, arwata 7 wersta Kastremoisast ärra warrastud - ülle kige 2 koormat henio ja arwawa et Lütti tallo perremees Jakob Sõru omma polema mehhe Peter Näksiga sel päewal säält heino tonu, kos neil sukkugi heino ei olnu, ja arwawa et nemma just ne süidlasse olla, sest et nemma tol körral Mäksa perremehhe Jaan Lauri ja selle sullasega Hend. Kernaga ühhes weel senna heinde järrele 2 hobbosega sõitnu, need woida sedda tunnistada, ka Jaan Libbesi ja Johan Woitka. Ka leidnu nemma neide kottust päle se otsimisse jures pä kohtomehhe Karl Tattrikuga omma heina ülles; selleperrast piddada nemma need heina neile kätte andma ja selle läbbi sündinud ajawiitminne tassoma.
Kutsuti ette:
1. Kaewataw Jakob Sõru wastutas küssimisse peale, et temma tonu Peter Näksiga tol päiwal, 13 Detsembril 1874, omme heina Kosa hainama säljast. Kastre Kantsli kõrtsist sõitnu kül 1 werst maad Kosa jõe su mannu Jaan Lauriga ütten sis sõitnud ta Kosa jõkke möda kurra kät omme henio juurde kui Jaan Laur omma sullasega, ka Petre Näksi essinu ütten, sõitnu emma jõkke möda hääd kät. Seperrast olla ta sest süisti õige. Ne henia mis neide kottust leitu olla omma heina, ta woida henio töisteleki müja 2 rubl. koorma.
2. Kaewataw Peter Näksi wabbandas, et Kastre Kantsi kõrtsin sanu ta to körd Jaan Lauriga joobnust, säält nakkanu ütten sõitma, nink sõitnu koggemada sellega ütten Emma jõgge möda alla, seni kaua kui Jaa Lauri sullase Hendrik Kernale järge sanu, Jaan Lauri läinud omma hobbese peale, ta käändnu jälle taggasi, nink sõitnu Kosa jõggemöda omme henio juurde. Kaebajude heino ta 7 Nöriga ei tonu.
1. Tunnistaja Jaan Libbesi tunnistas, et ta ei teda kohhes nemma henio järrel to körd sõitnud - temmale tulnu nemma wennesare kohhal, sel pool Kosu jõgige wasta.
2. Tunnistaja Jaan Laur tunnistas, et to körd 13. Detsembril m.a. henio järrele minnen olnu nemma Jakob Sõru ja Peter Näksiga Kantsi kõrtsin sissen, sanu häste wina - Jakob Sõru nink Peter Näksi lubbanu - säält werst maad eddesi Kosa sälga minna, wimati sõitnu mõllemba - ka Jakob Sõru, neidega ütten emma jõgge möda allasenna pole kos kaebaja heina olnu, wimate lahkunu nemma ärra, kus nemma siis neide heindele süidi ehk mitte, ta ei teada.
3. Tunnistaja sullane Hendrik Kerna tunnistas, et tol päiwal, kui jo päiw Kastre Kantsi jures tõusnu olnu, nakkanu ta omma perremehhe Jaan Lauri 3 hobbestega ees sõitma - perremees sõitnud Petre Näksiga takkan. Arwata 5-6 wersta eddesi Kaagwere sauna kohhal nakkanu Peter Näksi röökma, ta, Hendrik Kerna piddanu kinni, perremees Jaan Laur tulnu temma päält ärra - kos nemma, Jakob Sõru ja Peter Näksi siis läinud, ta ei teda.
4. Tunnistaja Johan Woitka tunnistas, et to körd 13 Decembril tulnu nemma temmale al pool Kaagwere tarre, arwata 1/2 wersta 5 hobbesega wasto - Jaan Laur istunu Peter Näksiga ühhe hobbese pääl nink kõnnelnu kõwwaste.
Pä kohtomees Karl Tattrik ütles wälja, et ta leidnu otsimisse jures, et kaebajist ütten todu heina promiga Jakob Sõrul ja Peter Näksil kottun üks jaggo heino just ühte sündinu nink selle järrele nemma kül need heina wargad woida olla. Ta kutsunu neid süidlaisi siis kohhe alla heina ma päle, neid kuhja assemit Kosa säljan ülle kaema; kost nemma arwanu omme heino tonu olla, ent Peter Näksi pandnu selle wasta nink ei läinud ühhes: Selle otsimisse jures leidnu ta et Jaan Brunnowi heina Jakob Sõru nink Peter Männi heina Peter Näksi käes olnu.
Moisteti Et kaewatawa Jakob Sõrul 1 koorma säratsit heino Jaan Brunnowile ja Peter Näksil 1 koorma säratsit heino Peter Männile taggasi maksa, koorma a' 6 rubl. wäärt arwata ja päle se kummalgi 6 rubla rahha maksa olles - kellest a' 2 rubla = 4 rubla waeste lati trahwist ja a'4 = 8 rubla kaebajile ajawiitmisse tassomisseks, kunna nemma tunnistusse järrele süidi, et neide käest ne heina leitu, nemma mollemba, et kül Jakob Sõru essite salgas, emma jõkke möda warrastedu heino pole sõitnu ja et nemma ei olle kohtomehhe kässule päle heina ma peale läinud, neid kuhja assemit näitama läinud, kost nemma ütliwa omma heino tonu olla.
Se otsus sai kohto käujile tännasel 24. Januaril s.a. 1860 a. t. r. s. r. seiswa §.§. 772 ja 773 järrele kulutud ja kaewatawile õppuse kirri suremba kohto k. t antud, kes mõllemba ülles andsit sel 4. Jan surembad kohhut käija.
Pä kohtomees eest Johan Sternfeldt XXX
Hendrik Tüür XXX Hendrik Mihelson XXX
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
Perremehhet Peter Männi ja Jaan Brunnow kaibsiwa et neil 13. Detesembril 1874 redil, kummalgi 1 koormaline kuhhi henio alt henia ma päält emma jõe werest Kaagwere lomuse sauna liggidalt, arwata 7 wersta Kastremoisast ärra warrastud - ülle kige 2 koormat henio ja arwawa et Lütti tallo perremees Jakob Sõru omma polema mehhe Peter Näksiga sel päewal säält heino tonu, kos neil sukkugi heino ei olnu, ja arwawa et nemma just ne süidlasse olla, sest et nemma tol körral Mäksa perremehhe Jaan Lauri ja selle sullasega Hend. Kernaga ühhes weel senna heinde järrele 2 hobbosega sõitnu, need woida sedda tunnistada, ka Jaan Libbesi ja Johan Woitka. Ka leidnu nemma neide kottust päle se otsimisse jures pä kohtomehhe Karl Tattrikuga omma heina ülles; selleperrast piddada nemma need heina neile kätte andma ja selle läbbi sündinud ajawiitminne tassoma.
Kutsuti ette:
1. Kaewataw Jakob Sõru wastutas küssimisse peale, et temma tonu Peter Näksiga tol päiwal, 13 Detsembril 1874, omme heina Kosa hainama säljast. Kastre Kantsli kõrtsist sõitnu kül 1 werst maad Kosa jõe su mannu Jaan Lauriga ütten sis sõitnud ta Kosa jõkke möda kurra kät omme henio juurde kui Jaan Laur omma sullasega, ka Petre Näksi essinu ütten, sõitnu emma jõkke möda hääd kät. Seperrast olla ta sest süisti õige. Ne henia mis neide kottust leitu olla omma heina, ta woida henio töisteleki müja 2 rubl. koorma.
2. Kaewataw Peter Näksi wabbandas, et Kastre Kantsi kõrtsin sanu ta to körd Jaan Lauriga joobnust, säält nakkanu ütten sõitma, nink sõitnu koggemada sellega ütten Emma jõgge möda alla, seni kaua kui Jaa Lauri sullase Hendrik Kernale järge sanu, Jaan Lauri läinud omma hobbese peale, ta käändnu jälle taggasi, nink sõitnu Kosa jõggemöda omme henio juurde. Kaebajude heino ta 7 Nöriga ei tonu.
1. Tunnistaja Jaan Libbesi tunnistas, et ta ei teda kohhes nemma henio järrel to körd sõitnud - temmale tulnu nemma wennesare kohhal, sel pool Kosu jõgige wasta.
2. Tunnistaja Jaan Laur tunnistas, et to körd 13. Detsembril m.a. henio järrele minnen olnu nemma Jakob Sõru ja Peter Näksiga Kantsi kõrtsin sissen, sanu häste wina - Jakob Sõru nink Peter Näksi lubbanu - säält werst maad eddesi Kosa sälga minna, wimati sõitnu mõllemba - ka Jakob Sõru, neidega ütten emma jõgge möda allasenna pole kos kaebaja heina olnu, wimate lahkunu nemma ärra, kus nemma siis neide heindele süidi ehk mitte, ta ei teada.
3. Tunnistaja sullane Hendrik Kerna tunnistas, et tol päiwal, kui jo päiw Kastre Kantsi jures tõusnu olnu, nakkanu ta omma perremehhe Jaan Lauri 3 hobbestega ees sõitma - perremees sõitnud Petre Näksiga takkan. Arwata 5-6 wersta eddesi Kaagwere sauna kohhal nakkanu Peter Näksi röökma, ta, Hendrik Kerna piddanu kinni, perremees Jaan Laur tulnu temma päält ärra - kos nemma, Jakob Sõru ja Peter Näksi siis läinud, ta ei teda.
4. Tunnistaja Johan Woitka tunnistas, et to körd 13 Decembril tulnu nemma temmale al pool Kaagwere tarre, arwata 1/2 wersta 5 hobbesega wasto - Jaan Laur istunu Peter Näksiga ühhe hobbese pääl nink kõnnelnu kõwwaste.
Pä kohtomees Karl Tattrik ütles wälja, et ta leidnu otsimisse jures, et kaebajist ütten todu heina promiga Jakob Sõrul ja Peter Näksil kottun üks jaggo heino just ühte sündinu nink selle järrele nemma kül need heina wargad woida olla. Ta kutsunu neid süidlaisi siis kohhe alla heina ma päle, neid kuhja assemit Kosa säljan ülle kaema; kost nemma arwanu omme heino tonu olla, ent Peter Näksi pandnu selle wasta nink ei läinud ühhes: Selle otsimisse jures leidnu ta et Jaan Brunnowi heina Jakob Sõru nink Peter Männi heina Peter Näksi käes olnu.
Moisteti Et kaewatawa Jakob Sõrul 1 koorma säratsit heino Jaan Brunnowile ja Peter Näksil 1 koorma säratsit heino Peter Männile taggasi maksa, koorma a' 6 rubl. wäärt arwata ja päle se kummalgi 6 rubla rahha maksa olles - kellest a' 2 rubla = 4 rubla waeste lati trahwist ja a'4 = 8 rubla kaebajile ajawiitmisse tassomisseks, kunna nemma tunnistusse järrele süidi, et neide käest ne heina leitu, nemma mollemba, et kül Jakob Sõru essite salgas, emma jõkke möda warrastedu heino pole sõitnu ja et nemma ei olle kohtomehhe kässule päle heina ma peale läinud, neid kuhja assemit näitama läinud, kost nemma ütliwa omma heino tonu olla.
Se otsus sai kohto käujile tännasel 24. Januaril s.a. 1860 a. t. r. s. r. seiswa §.§. 772 ja 773 järrele kulutud ja kaewatawile õppuse kirri suremba kohto k. t antud, kes mõllemba ülles andsit sel 4. Jan surembad kohhut käija.
Pä kohtomees eest Johan Sternfeldt XXX
Hendrik Tüür XXX Hendrik Mihelson XXX
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
