Kaewataw rentnik Tanneberg, kes wabbandas, et ta neid moisast laudo wasta sadu kwitungit ei leidnu. Temma möldret kes neid laude lõikanu piddada sedda teadma:
1. Josep Sällik kes nüüd Pilkajal
2. Heldt kes nüüd Tallinnamaal
3. Ise kes praegu siin
Ja arwas Tanneberg weel, et ükskörd kui weskit ehhitud, siis üttelnu moisawallitseja, mis neist laudest seni wõlgo se jägo, pälegi olla igga aasta need palgit ärra lõigatu, mis moisa poolt mannu wetu olnu, ja üks aasta kui moisa sindli lõikamisse massinat senna tahtnu ehhitada, wiitnu moisa sellega paljo laua lõikamisse aiga ärrä.
Möldre Ise ütles selle päle, et ehk mõnne palgi se ärra wiitnu, ent mitte paljo.
Kaebaja moisawallitsus wastutas selle päle, et moisaherral olla kontrakt rentnik Tannebergiga selle ülle tehtu mitte temma möldridega, seperrast nõuda kaebaja üksi Tannebergi käest temma kontrakti järrele ja nüüd jo mitmes kord. Kontraktis ei seista middagi et laua rehnungist Tannebergile middagi mahha jäetu, ka olla praegu weski jures 100 palki lõikamada seismas, kui pudus olles olnu, siis olles moisa jälle jure weddanu ja sindli massina perrast ei woetu wet ärra, saet se ei putunu.
Moisteti: Et kui kaebaja moisawallitsus jõuab omma rehnungi päle toetada et temma nõudminne õige - kunna kaewataw Tanneberg ne laua kwitungi ärra kaotanu siis olles Tanneberg ne 7 aasta wõlg palgit 724 tükki a' 5 = 3620 lauda ja wiimse käsk ollewa 8ma rendi aasta jaggo 250 tükki a' 5 = 1250 lauda tullewa Jürripäiwani, kui ta need weskit käest ärra annab moisale jälle ärra lõigata järrele, ehk neida puduwa laude eest a' 14 k. lõikamisse rahha tassomissest maksa.
Se otsus sai k.k. tänna sel 20. Junil s.a. 1860 a. t. r. s. r. s. §.§. 772 ja 773 järrele kulutud ja Tannebergile suremba k. k. tarbeks õppusse kirri antud kes tänna sel 20. Junil s.a. ülles andis surembad kohhut käija.
Kohtomees Johann Sternfeldt XXX
Kohtomees Hendrik Thür XXX
Kohtomees Jaan Mollok XXX
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
Kaewataw rentnik Tanneberg, kes wabbandas, et ta neid moisast laudo wasta sadu kwitungit ei leidnu. Temma möldret kes neid laude lõikanu piddada sedda teadma:
1. Josep Sällik kes nüüd Pilkajal
2. Heldt kes nüüd Tallinnamaal
3. Ise kes praegu siin
Ja arwas Tanneberg weel, et ükskörd kui weskit ehhitud, siis üttelnu moisawallitseja, mis neist laudest seni wõlgo se jägo, pälegi olla igga aasta need palgit ärra lõigatu, mis moisa poolt mannu wetu olnu, ja üks aasta kui moisa sindli lõikamisse massinat senna tahtnu ehhitada, wiitnu moisa sellega paljo laua lõikamisse aiga ärrä.
Möldre Ise ütles selle päle, et ehk mõnne palgi se ärra wiitnu, ent mitte paljo.
Kaebaja moisawallitsus wastutas selle päle, et moisaherral olla kontrakt rentnik Tannebergiga selle ülle tehtu mitte temma möldridega, seperrast nõuda kaebaja üksi Tannebergi käest temma kontrakti järrele ja nüüd jo mitmes kord. Kontraktis ei seista middagi et laua rehnungist Tannebergile middagi mahha jäetu, ka olla praegu weski jures 100 palki lõikamada seismas, kui pudus olles olnu, siis olles moisa jälle jure weddanu ja sindli massina perrast ei woetu wet ärra, saet se ei putunu.
Moisteti: Et kui kaebaja moisawallitsus jõuab omma rehnungi päle toetada et temma nõudminne õige - kunna kaewataw Tanneberg ne laua kwitungi ärra kaotanu siis olles Tanneberg ne 7 aasta wõlg palgit 724 tükki a' 5 = 3620 lauda ja wiimse käsk ollewa 8ma rendi aasta jaggo 250 tükki a' 5 = 1250 lauda tullewa Jürripäiwani, kui ta need weskit käest ärra annab moisale jälle ärra lõigata järrele, ehk neida puduwa laude eest a' 14 k. lõikamisse rahha tassomissest maksa.
Se otsus sai k.k. tänna sel 20. Junil s.a. 1860 a. t. r. s. r. s. §.§. 772 ja 773 järrele kulutud ja Tannebergile suremba k. k. tarbeks õppusse kirri antud kes tänna sel 20. Junil s.a. ülles andis surembad kohhut käija.
Kohtomees Johann Sternfeldt XXX
Kohtomees Hendrik Thür XXX
Kohtomees Jaan Mollok XXX
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
