Pujatu mõisawalitsus Baron Krüdener tuli kohtu ette ja kaebas et Tõnis Saar 105 sülda lati aida karjamaa ja heinama wahelt ära wiinud. SooOtsa ja Kõlli talu maa peale, kus: 313 kuuse latti 101 Rbl. 4 kop, 96 lepa latti, 20 teibast 2 Rbl. 4 kop. peale selle wiinud ära 28 kuuske ja nimelt üks 11 tolli, teine 9 1/2, kolmas 10, 4,10 5, 10, 6-11, 7-9, 8 10, 9-111/2 10-7 1/2, 11-6 12-7, 13-11, 14-9, 15-10, 16-61/2-17-8, 18-8, 19-91/2 20-9, 21-8, 22-8, 23-12, 24-8-25-8, 26-9-27-9, 28-10 tolli jäme.
Kased maksawad kõik kokku 224 Rbl.
Ka kaebas Baroni härra et Tõnis Saar mitte talu hoonid korralikult parandanud ei ole kui Jüripäew talu wasta wõtmine olnud keda tema kohut üle takseerida lasknud. Elu hoonel olnud üks akna alune mädanud. Paaride aluse palk olnud wälja wajunud. Katusad olnud üle aida katuse kõik lagunud, ning ka hooned kõik. Hooned olla Leementil 2 tarret, 2 aita, kaks lauta ja üks saun.
Ka olla Saar weel 9 kuhjalawa puud ära wiinud, nimelt iga kuhja lawast 1 warras ja neli orijalga, niisama olla ka kahu natuke lagunud. Rüki oras olla ühe koha pealt üks kuuendik ja teise koha pealt 4 ruut latti ära songitud ja sõtkutud olnud. Põldu olla paljalt umbes kaks wakamaad küntud olnud wõi kolma wakamaad ristikheina maad.
Tõnis Saar ei olewat ka mitte minewa aasta Lapi talu juure ehitamiseks midagi wedanud mis ta wedama pidanud, kui paljalt 60 latti. Wedama pidanud 2 tala, 14 seina palki 8 paari puud, 4 saepakku, 1 penni puu, 8 Rehe lae palki ja 2 2/3 sülda kiwa.
Peale seda tulewat weel Saarel ehituse eest selle ülewal nimetatud Lapi talu peale maksta, mis tema nüüd ei teadwat.
Baroni härra nõudis nimelt iga tüki kahju eest kahjutasumist
Iga kuhja lawa pealt 2 Rbl. - 18 Rbl.
Songitud rukki eest 3 wakka rükkid
Lapi ehituse materiali mitte wedamise eest 16-43 k.
ja nõudis et Saar kõik hooned ära piab parandama ja põllud sügise mis nüüd kündmata, ümber kündma.
Pujatust Tõnis Saar wastas eesseiswa kaebtuse ja nõudmise peale
1, 313 kuuse latti olla tema oma karja maa pealt härra teadmisel raidunud, aia ja wilja tarwis, niisama ka 96 lepa latti ja 20 teibast. Ka ei ole Baroni härra neid raidumast ega wiimast keelanud.
2, Kaska olla tema küll rehepuijeks raidunud heinamaa ja karjamaa puhastamiseks, mida just Baroni härra sundinud, et heinamaa piab puhastatud saama. Neid kaska ei olla tema mitte üksi minewa asta, waid ka ennem raidunud.
3, Talu hooned 1 tare, 1 laut, 1 ait ja 1 koda olla tema ära parandanud, mis täitsa joones olla. Teised hooned 1 tare, 1 laut, 1 ait ja koda olla tema naese wanemate omadus ning seega siis ka tema niisama olla ka kaju korras.
4, Kuhja lawad olla tema ise teinud mis siis mitte pole olnud kui tema sinna läinud, ning toonud ka ühes heindega aod ja halwemad puu tükid kodu põletamiseks pruugitawad puud jätnud ta aga lawadesse.
5, Rüki oras olla küll wähe sõtkutud olnud, ei tea aga mitte kes sönginud wõi sotkunud on.
6, Kui tema Leementile läinud, olnud kõik see põld kündmata, ning nõudwat tema selle kolme wakamaa ristikheina maa kundmise eest tööpalka.
7, Temal ei olla Baroni härraga mitte seda kaupa olnud, et tema teiste talude ehitamiseks materiali piaks wedama. 60 latti palunud aga Baroni härra wiia et meister seisab, mis ta ka kibedast ajast hoolimata maksu eest wiinud, niisama ei teadwat tema ka ehituse raha maksmisest midagi.
Tema olla sinna koha peale weel palju teinud ja seda kohta parandanud, nagu 260 sülda kiwi aida, 875 sülda latt aida ja palju röktaida, niisama koristanud ja ajanud palju kiwa põllu pealt kokku, nimelt 15 suurt kiwi unikud.
Ka külinud tema 75 tt ristikheina seemet sinna maha, mis sinna jäänud. Talu tare teinud ülesse, mõisa poolt olnud paljalt palgid mis 120 rugla makswat ja olewat tema sinna tare juure 500 kubu õlgi ostnud, ning olla ka temal weel raudwara sinna talusse jäänud: 1 aida luk, 3 akna raamid 15 klaasiga, ühed ükse hinged ja konksid, Rehealuse wärawa tapid, ühed ukse hinged, Rehealuse wärawa tapid ja klamrid, Tare edise kahepoole ukse hinged ja käerauad, Sahwre hinged ja luk, Tare ukse hinged ja kaeraud, Kambre ukse hinged ja kärauaga lukk, Sahwre ukse hinged ja käerauad, Wiis kambre akant kõik kahe poolega, 1 Tare aken ja oma tehtud kambre laud põrand, ahju ja lõõri kiwid 4000 tükki, Pööningu luugi hinged, keldri uks ja hinged, Sulase tare 2 ukse hinged ja käerauad, Sulastemaja ahju ja lõõri kiwid 500 tüki ja Sahwre ukse hinged, ka olla kambre uksed omast lauadest teinud.
Baroni härra ütles et Saar pole tohtinud mitte latta ära wiia, sest et need aijad enne olnud, ka pole kontrahti järgi tohtinud suuremaid kaska wõi puud mitte raiduda. Talu hooned olla kõik mõisa omad juba arjusest saadik kontrahi järgi ja pidawat iga peremees oma materialiga kõik ise ehitama sest ajast kui wilja kümnes maha jäänud.
Kuhjalawa puid pole tohtinud ära wiia. Tõnis Saar wõiwat kündmata maa hinda tema eest ära läinud peremehe Jaak Kass käest nõuda. Kontrahtis olla ülewal et piab kõik materiali teiste talude ehitamiseks wedama.
Kiwi aiad ja hunikud olla juba ammu enne Tõnis Saart seal olnud, ka pidawat aiade tegemine maksuta olema. Ristikheina seemet wõiwat Jaak Kass käest nõuda, pole käskinud külwa. Tare asi olla ammu suurema kohtu poolt seletatud, niisama olla ka kõik raud wara ammu enne lõpetud olnud kui Saar Leementile läinud, sest polewat midagi tema oma.
Tõnis Saar wastas et temal wähemat kui kontrahti pole olnud et Baron mitte annud ei olla, ning pidanud suusõna rääkimisel eluks ajaks sinna koha peale jääma, nagu koha pärandaja, seepärast ei teadwat tema mitte mis kontrahtis on ehk mitte, ka ei olla Baroni härra temale talu wõtmise kauba aeg midagi tööd ega tingimisi ette annud.
Otsus
Et Tõnis Saarel Pujatu mõisa walitsuse poolt tema nõudmiselt mitte talu pidamise kontrahti pole antud saanud ning Saar ise ütleb et Baroni härra teda kuni surmani selle talu pidajaks ja pärandajaks seadnud, kus tema naese wanemate wanemad elanud ja seda kohta pidanud pidanud ja parandanud, -annab aga siiski Tõnis Saar need latid kui mõisa omanduse tagasi Baroni härrale niisama annab ka songitud rüki eest 1 1/2 waka rükid ning parandab wälja wajunud paari aluse palgi ja ühe akna aluse ära ja ka katuse murded, niisama maksab ka Mihkle päewaks s.a. ära wiimiseks kõrwale pantud 5 kase eest a 1 Rbl. 5 Rbl.a, 23 kaske mis Saar heinamaa puhastamiseks ennem raiunud ja põletanud ja mõisawalitsuselt keeldud ei ole waid kästud, saab see nõudmine tühjaks arwatud, niisama saab Baroni härra kuhjalawapuide nõudmisega rahule sunnitud, et neid mitte teada kas wiitud wõi mitte kuna Saar pruugitawad seal ütleb olewat. Ka saab maa kündmise nõudmine tühjaks arwatud et Saar eesmineja peremehe käest kõik kündmata maa saanud, niisama saab Baroni härra Lapi maja ehituse materiali nõudmise ja ehituse maksmisega rahule sunnitud et temal midagi tunnistust see üle anda ei ole, et Saar materiali piab wedama ja ehituse kulu maksma. Tõnis Saar wõib aga oma nõudmist Baroni härra wasta kus kohalik üles anda.
Eesseisaw otsus sai seaduslikult kohtu käijatel kuulutatud.
Peakohtumees: H. SooOts (allkiri)
Kohtumees: T. Löhmus (allkiri)
Kohtumees: M. Pihlak (allkiri)
Kirj. Heinrichsen (allkiri)
Pujatu mõisawalitsus Baron Krüdener tuli kohtu ette ja kaebas et Tõnis Saar 105 sülda lati aida karjamaa ja heinama wahelt ära wiinud. SooOtsa ja Kõlli talu maa peale, kus: 313 kuuse latti 101 Rbl. 4 kop, 96 lepa latti, 20 teibast 2 Rbl. 4 kop. peale selle wiinud ära 28 kuuske ja nimelt üks 11 tolli, teine 9 1/2, kolmas 10, 4,10 5, 10, 6-11, 7-9, 8 10, 9-111/2 10-7 1/2, 11-6 12-7, 13-11, 14-9, 15-10, 16-61/2-17-8, 18-8, 19-91/2 20-9, 21-8, 22-8, 23-12, 24-8-25-8, 26-9-27-9, 28-10 tolli jäme.
Kased maksawad kõik kokku 224 Rbl.
Ka kaebas Baroni härra et Tõnis Saar mitte talu hoonid korralikult parandanud ei ole kui Jüripäew talu wasta wõtmine olnud keda tema kohut üle takseerida lasknud. Elu hoonel olnud üks akna alune mädanud. Paaride aluse palk olnud wälja wajunud. Katusad olnud üle aida katuse kõik lagunud, ning ka hooned kõik. Hooned olla Leementil 2 tarret, 2 aita, kaks lauta ja üks saun.
Ka olla Saar weel 9 kuhjalawa puud ära wiinud, nimelt iga kuhja lawast 1 warras ja neli orijalga, niisama olla ka kahu natuke lagunud. Rüki oras olla ühe koha pealt üks kuuendik ja teise koha pealt 4 ruut latti ära songitud ja sõtkutud olnud. Põldu olla paljalt umbes kaks wakamaad küntud olnud wõi kolma wakamaad ristikheina maad.
Tõnis Saar ei olewat ka mitte minewa aasta Lapi talu juure ehitamiseks midagi wedanud mis ta wedama pidanud, kui paljalt 60 latti. Wedama pidanud 2 tala, 14 seina palki 8 paari puud, 4 saepakku, 1 penni puu, 8 Rehe lae palki ja 2 2/3 sülda kiwa.
Peale seda tulewat weel Saarel ehituse eest selle ülewal nimetatud Lapi talu peale maksta, mis tema nüüd ei teadwat.
Baroni härra nõudis nimelt iga tüki kahju eest kahjutasumist
Iga kuhja lawa pealt 2 Rbl. - 18 Rbl.
Songitud rukki eest 3 wakka rükkid
Lapi ehituse materiali mitte wedamise eest 16-43 k.
ja nõudis et Saar kõik hooned ära piab parandama ja põllud sügise mis nüüd kündmata, ümber kündma.
Pujatust Tõnis Saar wastas eesseiswa kaebtuse ja nõudmise peale
1, 313 kuuse latti olla tema oma karja maa pealt härra teadmisel raidunud, aia ja wilja tarwis, niisama ka 96 lepa latti ja 20 teibast. Ka ei ole Baroni härra neid raidumast ega wiimast keelanud.
2, Kaska olla tema küll rehepuijeks raidunud heinamaa ja karjamaa puhastamiseks, mida just Baroni härra sundinud, et heinamaa piab puhastatud saama. Neid kaska ei olla tema mitte üksi minewa asta, waid ka ennem raidunud.
3, Talu hooned 1 tare, 1 laut, 1 ait ja 1 koda olla tema ära parandanud, mis täitsa joones olla. Teised hooned 1 tare, 1 laut, 1 ait ja koda olla tema naese wanemate omadus ning seega siis ka tema niisama olla ka kaju korras.
4, Kuhja lawad olla tema ise teinud mis siis mitte pole olnud kui tema sinna läinud, ning toonud ka ühes heindega aod ja halwemad puu tükid kodu põletamiseks pruugitawad puud jätnud ta aga lawadesse.
5, Rüki oras olla küll wähe sõtkutud olnud, ei tea aga mitte kes sönginud wõi sotkunud on.
6, Kui tema Leementile läinud, olnud kõik see põld kündmata, ning nõudwat tema selle kolme wakamaa ristikheina maa kundmise eest tööpalka.
7, Temal ei olla Baroni härraga mitte seda kaupa olnud, et tema teiste talude ehitamiseks materiali piaks wedama. 60 latti palunud aga Baroni härra wiia et meister seisab, mis ta ka kibedast ajast hoolimata maksu eest wiinud, niisama ei teadwat tema ka ehituse raha maksmisest midagi.
Tema olla sinna koha peale weel palju teinud ja seda kohta parandanud, nagu 260 sülda kiwi aida, 875 sülda latt aida ja palju röktaida, niisama koristanud ja ajanud palju kiwa põllu pealt kokku, nimelt 15 suurt kiwi unikud.
Ka külinud tema 75 tt ristikheina seemet sinna maha, mis sinna jäänud. Talu tare teinud ülesse, mõisa poolt olnud paljalt palgid mis 120 rugla makswat ja olewat tema sinna tare juure 500 kubu õlgi ostnud, ning olla ka temal weel raudwara sinna talusse jäänud: 1 aida luk, 3 akna raamid 15 klaasiga, ühed ükse hinged ja konksid, Rehealuse wärawa tapid, ühed ukse hinged, Rehealuse wärawa tapid ja klamrid, Tare edise kahepoole ukse hinged ja käerauad, Sahwre hinged ja luk, Tare ukse hinged ja kaeraud, Kambre ukse hinged ja kärauaga lukk, Sahwre ukse hinged ja käerauad, Wiis kambre akant kõik kahe poolega, 1 Tare aken ja oma tehtud kambre laud põrand, ahju ja lõõri kiwid 4000 tükki, Pööningu luugi hinged, keldri uks ja hinged, Sulase tare 2 ukse hinged ja käerauad, Sulastemaja ahju ja lõõri kiwid 500 tüki ja Sahwre ukse hinged, ka olla kambre uksed omast lauadest teinud.
Baroni härra ütles et Saar pole tohtinud mitte latta ära wiia, sest et need aijad enne olnud, ka pole kontrahti järgi tohtinud suuremaid kaska wõi puud mitte raiduda. Talu hooned olla kõik mõisa omad juba arjusest saadik kontrahi järgi ja pidawat iga peremees oma materialiga kõik ise ehitama sest ajast kui wilja kümnes maha jäänud.
Kuhjalawa puid pole tohtinud ära wiia. Tõnis Saar wõiwat kündmata maa hinda tema eest ära läinud peremehe Jaak Kass käest nõuda. Kontrahtis olla ülewal et piab kõik materiali teiste talude ehitamiseks wedama.
Kiwi aiad ja hunikud olla juba ammu enne Tõnis Saart seal olnud, ka pidawat aiade tegemine maksuta olema. Ristikheina seemet wõiwat Jaak Kass käest nõuda, pole käskinud külwa. Tare asi olla ammu suurema kohtu poolt seletatud, niisama olla ka kõik raud wara ammu enne lõpetud olnud kui Saar Leementile läinud, sest polewat midagi tema oma.
Tõnis Saar wastas et temal wähemat kui kontrahti pole olnud et Baron mitte annud ei olla, ning pidanud suusõna rääkimisel eluks ajaks sinna koha peale jääma, nagu koha pärandaja, seepärast ei teadwat tema mitte mis kontrahtis on ehk mitte, ka ei olla Baroni härra temale talu wõtmise kauba aeg midagi tööd ega tingimisi ette annud.
Otsus
Et Tõnis Saarel Pujatu mõisa walitsuse poolt tema nõudmiselt mitte talu pidamise kontrahti pole antud saanud ning Saar ise ütleb et Baroni härra teda kuni surmani selle talu pidajaks ja pärandajaks seadnud, kus tema naese wanemate wanemad elanud ja seda kohta pidanud pidanud ja parandanud, -annab aga siiski Tõnis Saar need latid kui mõisa omanduse tagasi Baroni härrale niisama annab ka songitud rüki eest 1 1/2 waka rükid ning parandab wälja wajunud paari aluse palgi ja ühe akna aluse ära ja ka katuse murded, niisama maksab ka Mihkle päewaks s.a. ära wiimiseks kõrwale pantud 5 kase eest a 1 Rbl. 5 Rbl.a, 23 kaske mis Saar heinamaa puhastamiseks ennem raiunud ja põletanud ja mõisawalitsuselt keeldud ei ole waid kästud, saab see nõudmine tühjaks arwatud, niisama saab Baroni härra kuhjalawapuide nõudmisega rahule sunnitud, et neid mitte teada kas wiitud wõi mitte kuna Saar pruugitawad seal ütleb olewat. Ka saab maa kündmise nõudmine tühjaks arwatud et Saar eesmineja peremehe käest kõik kündmata maa saanud, niisama saab Baroni härra Lapi maja ehituse materiali nõudmise ja ehituse maksmisega rahule sunnitud et temal midagi tunnistust see üle anda ei ole, et Saar materiali piab wedama ja ehituse kulu maksma. Tõnis Saar wõib aga oma nõudmist Baroni härra wasta kus kohalik üles anda.
Eesseisaw otsus sai seaduslikult kohtu käijatel kuulutatud.
Peakohtumees: H. SooOts (allkiri)
Kohtumees: T. Löhmus (allkiri)
Kohtumees: M. Pihlak (allkiri)
Kirj. Heinrichsen (allkiri)
