Krahwi herra nimmel kaibab Müldoni herra Jürri Kiisel ostis 23 April 1871 aastal Uhheki weskiärra. Kõik Matterjan mis temmale mõisa metsast selle ostmisse kauba juure sai lubbatud, sai ka
metsa ramatu siis kirjutud, et metsa opman selle järrele wälja annaks. Jürri Kiisel saab selle ramatu ja kontrati järrel 6 aastat järrestikko igga aasta 25 sülda üks arssin põlletamisse puud.
Selle 23 April 1877 on need 6 aastat otsa sanud ja ei peaks mitte ennam kui üks 25 Sülta se on wimase aasta puud Uhheki weski juures ollema. Agga seäl olli 190 Sülda ja ütlesid metsa wahhid et metsas peab 16 Sülda ülles raiotud ollema. Selle järrele on metsa opman Jaan Leinman Jürri Kiislile 180 Sülda puud omma wolliga annud. Selle peale ütleb metsa opman Jaan Leinman et Uhheki mölder Jürri Kiisel on omma wolliga weddanud Kiisli weski puud 100 Sülda puud Uhheki weski juure ja Halliko kõrtsi puid 25 Sülda ja seält on winud korta möda Halliko kõrtsi ja Kiisli weski juure kus temmal tarwis olli. Selle peäle ütleb Jürri Kiisel temma on Kiisli weski puud 25 Sülda Uhheki weski juure weddanud ja 75 Sülta Kiislil ärra pruukinud ja Halliko kõrtsi puud 10 Sülda Uhhekile weddanud. Ja metsa opman ütleb temma on Jürri Kiislid keelanud agga polle Jürri Kiisel temma keelto kuulnud.
Selle peäle ütleb Uhheki mölder Jürri Kiisel temma polle mitte metsa opmani keeltu kuulnud et on keelnud.
Andis metsa opman ülles tunnis mehhe kes on kuulnud kui temma on Jürri Kiislid keelnud et ei tohhi puud teisest kohhast teisi weddada. Sai se tunnismees Jakob Ujuk ette kutsutud.
Tunnistab Jakob Ujuk et sest asjast on küll jutt olnud agga sedda ei mälleta kas just Jürri Kiisli on üttelnud. Teiseks Jürri Kiisel saab kontrati järrele Uhheki weski tarwis üks weski wõlli, agga temma on saanud metsa opmani Leinmani kääst 5 wõlli se on 4 wõlli rohkem kui kondratis nende wõllide jämmedus on 1 wõll 18 tolli 2 wõlli 19 ja kolmas 20 toll 4 wõll 21 tolli ja Müldoni herra pallub et Jaan Leiman saaks taksi järrele se trahwi wälja maksma. Selle peale ütleb Jaan Leinman metsa opman temma polee rohkem annud kui üks wõll agga Jürri Kiisel omma lubbaga teised wõllid raidunud. Selle peäle ütleb Jürri Kiisel metsa opman on temmale need puud näidanud mis temma on näidanud mitte ilma lubbata. Selle juures tunnistab metsawaht Josep Kajo et metsa opman on nendele näidanud need wiggased puud mahha wõtta ja nemmad on annud Uhheki möldril mahha wõtta ja wälja wia. Ütleb metsa opman temma on annud 3 Männi palki Kiisli weski tarwis sest on Jürri Kiisel ühhe wõlli teinud ja Uhhekile winud se palk kust temma wolli on teinud on olnud 6½ Sülda pik. Selle peäle ütleb Jürri Kiisel se peab walle ollema temma polle
männi palki sanud on Kiisli weski lippi lauade tarwis sanud kuuse palgid.
Kolmandaks metsa opman Jaan Leinman on annud Jürri Kiislil 26 Palki mis 15 kunni 18 tolli jämmeda sedda on temma omma peaka teinud ja mitte Krahwi hennapuult ülle 12 tolli lubbatud.
Neljandaks Metsa opman Jaan Leinman on annud Jürri Kiislile 5½ Sülda peropud. Selle peäle ütleb metsa opman temma polle mitte Uhheki weski jaust annud. Selle peäle ütleb Jürri Kiisel temma on Halliko kõrtsi juurest 2 Sülda pero puud järrele jänud ja neid senna winud ja 2 Sülda Kiisli weski jurest omma lubbaga winud selle ette et temmal on kündlad ja lambid põllenud ja mõisa kässo peale tohtnud weski peäl peeruga käia.
Wientaks. Jürri Kiisel on Kiisli weski platsi pealt 2 Mändi omma lubbaga mahha raidunud nende paksus on olnud 29 tolli läbbi selle eest nõuab Mültoni herra 80 Rub taksi järrele.
selle peäle ütleb Jürri Kiisel temma sullane on sedda teinud temma sest ei tea ja temma on metsa opmanile ülles annud. Selle peäle ütleb metsa opman Jürri on üttelnud minna kässin raidu ja sullane raidus. Weel arwb metsa opman et teine Sullane ehk teadma mis prago weel Kosse möldri juures on mis nüüd praego Lewwala kõrtsis on tenimas agga polle se innimenne mitte kohto ette sanud. Andis Jürri Kiisel ülles kelle kääst temma on puud wõlgo wõtnud ja selle perrast jänud ommad jau puud
1 Omma issa kääst puul aastat põlletanud wõlgo
2 Jakob ja Jaan Ujuki omma naese wentade kääst kõrtsi rehhe puud 4 aastad wõlgo
3 Moggoma Jakob Kiisli kääst 4½ Sülda ostnud.
4. Jakob Kiisel üks aasta temma juures Kiisli weski juures ellanud ja mitte muidu kui piddi puud ostma ja on temmal jau puud järrele jänud.
Kohtu otsus Koggokonna kohhus ei wõinud selle ülle ühtegi mõista et se nõudminne ülle mõistuse on jääb Keiserliko Tartu Silla kohtu oleks.
Jakob Otterklau xxx
Jaak Tõrwa xxx
Jakob Otter xxx
Kirjutaja J. Nõmm.
Krahwi herra nimmel kaibab Müldoni herra Jürri Kiisel ostis 23 April 1871 aastal Uhheki weskiärra. Kõik Matterjan mis temmale mõisa metsast selle ostmisse kauba juure sai lubbatud, sai ka
metsa ramatu siis kirjutud, et metsa opman selle järrele wälja annaks. Jürri Kiisel saab selle ramatu ja kontrati järrel 6 aastat järrestikko igga aasta 25 sülda üks arssin põlletamisse puud.
Selle 23 April 1877 on need 6 aastat otsa sanud ja ei peaks mitte ennam kui üks 25 Sülta se on wimase aasta puud Uhheki weski juures ollema. Agga seäl olli 190 Sülda ja ütlesid metsa wahhid et metsas peab 16 Sülda ülles raiotud ollema. Selle järrele on metsa opman Jaan Leinman Jürri Kiislile 180 Sülda puud omma wolliga annud. Selle peale ütleb metsa opman Jaan Leinman et Uhheki mölder Jürri Kiisel on omma wolliga weddanud Kiisli weski puud 100 Sülda puud Uhheki weski juure ja Halliko kõrtsi puid 25 Sülda ja seält on winud korta möda Halliko kõrtsi ja Kiisli weski juure kus temmal tarwis olli. Selle peäle ütleb Jürri Kiisel temma on Kiisli weski puud 25 Sülda Uhheki weski juure weddanud ja 75 Sülta Kiislil ärra pruukinud ja Halliko kõrtsi puud 10 Sülda Uhhekile weddanud. Ja metsa opman ütleb temma on Jürri Kiislid keelanud agga polle Jürri Kiisel temma keelto kuulnud.
Selle peäle ütleb Uhheki mölder Jürri Kiisel temma polle mitte metsa opmani keeltu kuulnud et on keelnud.
Andis metsa opman ülles tunnis mehhe kes on kuulnud kui temma on Jürri Kiislid keelnud et ei tohhi puud teisest kohhast teisi weddada. Sai se tunnismees Jakob Ujuk ette kutsutud.
Tunnistab Jakob Ujuk et sest asjast on küll jutt olnud agga sedda ei mälleta kas just Jürri Kiisli on üttelnud. Teiseks Jürri Kiisel saab kontrati järrele Uhheki weski tarwis üks weski wõlli, agga temma on saanud metsa opmani Leinmani kääst 5 wõlli se on 4 wõlli rohkem kui kondratis nende wõllide jämmedus on 1 wõll 18 tolli 2 wõlli 19 ja kolmas 20 toll 4 wõll 21 tolli ja Müldoni herra pallub et Jaan Leiman saaks taksi järrele se trahwi wälja maksma. Selle peale ütleb Jaan Leinman metsa opman temma polee rohkem annud kui üks wõll agga Jürri Kiisel omma lubbaga teised wõllid raidunud. Selle peäle ütleb Jürri Kiisel metsa opman on temmale need puud näidanud mis temma on näidanud mitte ilma lubbata. Selle juures tunnistab metsawaht Josep Kajo et metsa opman on nendele näidanud need wiggased puud mahha wõtta ja nemmad on annud Uhheki möldril mahha wõtta ja wälja wia. Ütleb metsa opman temma on annud 3 Männi palki Kiisli weski tarwis sest on Jürri Kiisel ühhe wõlli teinud ja Uhhekile winud se palk kust temma wolli on teinud on olnud 6½ Sülda pik. Selle peäle ütleb Jürri Kiisel se peab walle ollema temma polle
männi palki sanud on Kiisli weski lippi lauade tarwis sanud kuuse palgid.
Kolmandaks metsa opman Jaan Leinman on annud Jürri Kiislil 26 Palki mis 15 kunni 18 tolli jämmeda sedda on temma omma peaka teinud ja mitte Krahwi hennapuult ülle 12 tolli lubbatud.
Neljandaks Metsa opman Jaan Leinman on annud Jürri Kiislile 5½ Sülda peropud. Selle peäle ütleb metsa opman temma polle mitte Uhheki weski jaust annud. Selle peäle ütleb Jürri Kiisel temma on Halliko kõrtsi juurest 2 Sülda pero puud järrele jänud ja neid senna winud ja 2 Sülda Kiisli weski jurest omma lubbaga winud selle ette et temmal on kündlad ja lambid põllenud ja mõisa kässo peale tohtnud weski peäl peeruga käia.
Wientaks. Jürri Kiisel on Kiisli weski platsi pealt 2 Mändi omma lubbaga mahha raidunud nende paksus on olnud 29 tolli läbbi selle eest nõuab Mültoni herra 80 Rub taksi järrele.
selle peäle ütleb Jürri Kiisel temma sullane on sedda teinud temma sest ei tea ja temma on metsa opmanile ülles annud. Selle peäle ütleb metsa opman Jürri on üttelnud minna kässin raidu ja sullane raidus. Weel arwb metsa opman et teine Sullane ehk teadma mis prago weel Kosse möldri juures on mis nüüd praego Lewwala kõrtsis on tenimas agga polle se innimenne mitte kohto ette sanud. Andis Jürri Kiisel ülles kelle kääst temma on puud wõlgo wõtnud ja selle perrast jänud ommad jau puud
1 Omma issa kääst puul aastat põlletanud wõlgo
2 Jakob ja Jaan Ujuki omma naese wentade kääst kõrtsi rehhe puud 4 aastad wõlgo
3 Moggoma Jakob Kiisli kääst 4½ Sülda ostnud.
4. Jakob Kiisel üks aasta temma juures Kiisli weski juures ellanud ja mitte muidu kui piddi puud ostma ja on temmal jau puud järrele jänud.
Kohtu otsus Koggokonna kohhus ei wõinud selle ülle ühtegi mõista et se nõudminne ülle mõistuse on jääb Keiserliko Tartu Silla kohtu oleks.
Jakob Otterklau xxx
Jaak Tõrwa xxx
Jakob Otter xxx
Kirjutaja J. Nõmm.
