Pujatust Tõnis Amann surnud Johan Borgmann waeste laste käemees tuli kohtu ette ja kaebas. Willem Borgmann surnud Johan Borgmanni wend nõudnud tema käest 150 Rbl. kõrwale jäänud waeste laste warandust ja nimelt wilja, millest tema mitte ei teadwat sest et tema seal talus Leemetil kui tema käemeheks saanud ja kraami kirjutamine olnud ka nimelt wilja nõudnud, et seda wähe näidanud olewat ja käskinud kõik kraami ette tuua ja näidata, et midagi kirjutamata ei jäe, temale pole aga midagi ette näidatud kui ainult ühest aidast wähe wilja mis kohus arwanud talu ülespidamiseks ärakuluma ning jätnud ka tema seda niisama kirjutamata ja nõudis Tõnis Amann et Willem Borgmann ülesannaks kus see wili olnud wõi jäänud, kui ta seda nõuda teab. Kirjutamise aeg ei olewat sugulased Jaan Ristikiwi, Tõnis Saar, Märt Bergmann ja perenaenen Mari Borgmann, nüid Kass, tema nõudmise peale mitte wilja enam ütelnud olewat, niisama ka Johan Amann.
Pujatust Willem Borgmann wastas see peale et tema ei tea kus see wili on olnud, seda teadwat tema aga wäga selgeste et see talu kuni peale jakapäewa teise aasta wiljaga üles peetud saanud ja ka kewadi wälja külwetud, kust see wili siis olla wõetud, kui Amann üteluse järgi wähe wilja olnud, mis kirjutada oleks maksnud.
See aegne Leemeti talu perenaene lesk Mari Borgmann, nüüd Kass tuli kohtu ette oma mehega Jaak Kass ja andis ülesse et selle waranduse kirjutamise aeg wilja ka teises aidas olnud, otre ja kaero seda tema aga ei teadwat kui palju, ning et tema sell korral wälja pole majast saanud, pole teadnud kas kõik wili üles kirjutatud saanud wõi mitte. Tema isa Karl Ristikiwi ja tema surnud mehe Johan Borgmanni isa Märt Borgmann pidanud kõik kraami ette näitama ning ka Jaan Ristikiwi.
Pujatust Jaan Ristikiwi sealaegne Mari Borgmanni käemees wastas et Mari Borgmann tema kätte kaks aida wõtit annud kraami kirjutamise aeg ja wõtnud tema need aidad kohtule lahti, kust kõik kirjutud saanud, aga sest räägitawast aidast ja wiljast tema ei teadwat, ka pole tema pärast aru saanud, et seal rohkem wilja oleks olnud kui ta seal näinud.
Pujatust Johan Amann wastas küsimiselt et tema surnud Johan Borgmanni kraami kirjutamise aeg ka Leemetil olnud, ei teadwat aga muud midagi kui näinud et seal ikka kraami üleskirjutatud.
Pujatust Tõnis Saar wastas et aida uksed kaks tükki lahti olnud, sulaste aidast tema ei teadwat, pole näinud et seal keegi sees käinud, ka ei teadwat tema mitte mis seal kirjutatud saanud ehk mitte.
Mari Kass andis küsimiselt üles et tema surnud mehe isa Märt Borgmann ja Peter Laks selle wilja sulaste aidast külimiseks wälja toonud.
Wardi mõisast Peter Laks tuli kohtu ette ja andis küsimiselt üles, et tema mitte ei teadwat kas sulaste aidast wili üleskirjutatud saanud wõi mitte, aga seeme wili olnud küll seal aidas kust seeme saanud ja ka wist weskele wiitud, kui olnud Jaan Ristikiwi enamiste wilja maha külija.
Suure Kõpu mõisast Hans Winnal wastas küsimiselt et tema mitte ei tea kas sulaste aida wilja küleskirjutatud wõi mitte, ehk kass seal ülepea talu wilja olnud wõi mitte. Külinud olla aga Jaan Ristikiwi ja Märt Borgmann Pujatust.
Ano Ilwes wastas küsimiselt ennast mitte teadwat kas seal sulaste aidas sell aastal wilja olnud wõi mitte, ka kirjutamisest ei teadwat tema mitte, niisama ka wilja külimisest.
arwatud
Jäeb poolele kuni Märt Borgmann ette nõutud saab.
Peakohtumees: H. SooOts (allkiri)
Kohtumees: M. Pihlak (allkiri)
Kohtumees: J. Laksberg (allkiri)
Kirj.
Pujatust Tõnis Amann surnud Johan Borgmann waeste laste käemees tuli kohtu ette ja kaebas. Willem Borgmann surnud Johan Borgmanni wend nõudnud tema käest 150 Rbl. kõrwale jäänud waeste laste warandust ja nimelt wilja, millest tema mitte ei teadwat sest et tema seal talus Leemetil kui tema käemeheks saanud ja kraami kirjutamine olnud ka nimelt wilja nõudnud, et seda wähe näidanud olewat ja käskinud kõik kraami ette tuua ja näidata, et midagi kirjutamata ei jäe, temale pole aga midagi ette näidatud kui ainult ühest aidast wähe wilja mis kohus arwanud talu ülespidamiseks ärakuluma ning jätnud ka tema seda niisama kirjutamata ja nõudis Tõnis Amann et Willem Borgmann ülesannaks kus see wili olnud wõi jäänud, kui ta seda nõuda teab. Kirjutamise aeg ei olewat sugulased Jaan Ristikiwi, Tõnis Saar, Märt Bergmann ja perenaenen Mari Borgmann, nüid Kass, tema nõudmise peale mitte wilja enam ütelnud olewat, niisama ka Johan Amann.
Pujatust Willem Borgmann wastas see peale et tema ei tea kus see wili on olnud, seda teadwat tema aga wäga selgeste et see talu kuni peale jakapäewa teise aasta wiljaga üles peetud saanud ja ka kewadi wälja külwetud, kust see wili siis olla wõetud, kui Amann üteluse järgi wähe wilja olnud, mis kirjutada oleks maksnud.
See aegne Leemeti talu perenaene lesk Mari Borgmann, nüüd Kass tuli kohtu ette oma mehega Jaak Kass ja andis ülesse et selle waranduse kirjutamise aeg wilja ka teises aidas olnud, otre ja kaero seda tema aga ei teadwat kui palju, ning et tema sell korral wälja pole majast saanud, pole teadnud kas kõik wili üles kirjutatud saanud wõi mitte. Tema isa Karl Ristikiwi ja tema surnud mehe Johan Borgmanni isa Märt Borgmann pidanud kõik kraami ette näitama ning ka Jaan Ristikiwi.
Pujatust Jaan Ristikiwi sealaegne Mari Borgmanni käemees wastas et Mari Borgmann tema kätte kaks aida wõtit annud kraami kirjutamise aeg ja wõtnud tema need aidad kohtule lahti, kust kõik kirjutud saanud, aga sest räägitawast aidast ja wiljast tema ei teadwat, ka pole tema pärast aru saanud, et seal rohkem wilja oleks olnud kui ta seal näinud.
Pujatust Johan Amann wastas küsimiselt et tema surnud Johan Borgmanni kraami kirjutamise aeg ka Leemetil olnud, ei teadwat aga muud midagi kui näinud et seal ikka kraami üleskirjutatud.
Pujatust Tõnis Saar wastas et aida uksed kaks tükki lahti olnud, sulaste aidast tema ei teadwat, pole näinud et seal keegi sees käinud, ka ei teadwat tema mitte mis seal kirjutatud saanud ehk mitte.
Mari Kass andis küsimiselt üles et tema surnud mehe isa Märt Borgmann ja Peter Laks selle wilja sulaste aidast külimiseks wälja toonud.
Wardi mõisast Peter Laks tuli kohtu ette ja andis küsimiselt üles, et tema mitte ei teadwat kas sulaste aidast wili üleskirjutatud saanud wõi mitte, aga seeme wili olnud küll seal aidas kust seeme saanud ja ka wist weskele wiitud, kui olnud Jaan Ristikiwi enamiste wilja maha külija.
Suure Kõpu mõisast Hans Winnal wastas küsimiselt et tema mitte ei tea kas sulaste aida wilja küleskirjutatud wõi mitte, ehk kass seal ülepea talu wilja olnud wõi mitte. Külinud olla aga Jaan Ristikiwi ja Märt Borgmann Pujatust.
Ano Ilwes wastas küsimiselt ennast mitte teadwat kas seal sulaste aidas sell aastal wilja olnud wõi mitte, ka kirjutamisest ei teadwat tema mitte, niisama ka wilja külimisest.
arwatud
Jäeb poolele kuni Märt Borgmann ette nõutud saab.
Peakohtumees: H. SooOts (allkiri)
Kohtumees: M. Pihlak (allkiri)
Kohtumees: J. Laksberg (allkiri)
Kirj.