Kaebdus: Mihkel Wieraldt tulli kohto ette ja kaebas, et temma on sel 18mal Webruar läinud Hans Bohrer jure, et temmal lehm müa olnud ja küssinud: "Kas müte omma lehm ärra?" "Jah meie müme!" "Wõite siis näidata?" Selle peale läinud lauta lehma järrele watama. Wälja tulles küssinud kui paljo ta maksab? Hans Bohrer ütlenud, alla 20 Rubla ei tahha mitte ärra anda. Siis küssinud Mihkel Wieraldt, kas mitte oddawam ärra ei mü. Agga et ta mitte ei lubbanud alla sedda nimmetud rahha anda, siis annud naad üks teisele se 20 Rubla peale kät, ja weel 2 Rubla käe rahha, et siis lehm saab ärra todud kui temma siit ärra lähhab. Ja ta lubbanud Märtsi ku essimeste päwade sees lehm temma kätte wia. Agga nüüd toob ta kahhe näddala pärrast käe rahha ärra, ja ütleb, et temma sada paljo rohkem rahha teiste käest selle lehma eest, kui 20 Rubla, ja selle hinna eest ei anna ma mitte lehma sinno kätte. Et siis kohhus sedda asja selletaks, kas temma wõib mind nõnda petta.
Kaebdusse kandja: Hans Bohrer ütles, et temma ei olla mitte lehma 20 Rubla eest tahtnud müa, waid ütlenud, ma tahhan ikka ülle 20 Rubla sada. Selle peale annud Mihkel Wieraldt pool wäggise se kaks Rubla temma naese kätte, et isse mitte põlle wõtnud; ja weel nisuggust kaupa ei olla ta mitte kogguniste kuulnud, kui temma rägib.
Kohhus püdis neid leppitada, agga naad ei leppinud, sepärrast sai kohto otsusse järrele mõistetud, et Hans Bohrer peab rubla rubla kõrwa maksma, et ni kaua käe rahha omma käes piddas. Agga pärrast kohtu otsusse mõistmist leppisid naad mõllemad ärra, ilma et Hans Bohrer ühtegi jure maksis.
Kaebdus: Mihkel Wieraldt tulli kohto ette ja kaebas, et temma on sel 18mal Webruar läinud Hans Bohrer jure, et temmal lehm müa olnud ja küssinud: "Kas müte omma lehm ärra?" "Jah meie müme!" "Wõite siis näidata?" Selle peale läinud lauta lehma järrele watama. Wälja tulles küssinud kui paljo ta maksab? Hans Bohrer ütlenud, alla 20 Rubla ei tahha mitte ärra anda. Siis küssinud Mihkel Wieraldt, kas mitte oddawam ärra ei mü. Agga et ta mitte ei lubbanud alla sedda nimmetud rahha anda, siis annud naad üks teisele se 20 Rubla peale kät, ja weel 2 Rubla käe rahha, et siis lehm saab ärra todud kui temma siit ärra lähhab. Ja ta lubbanud Märtsi ku essimeste päwade sees lehm temma kätte wia. Agga nüüd toob ta kahhe näddala pärrast käe rahha ärra, ja ütleb, et temma sada paljo rohkem rahha teiste käest selle lehma eest, kui 20 Rubla, ja selle hinna eest ei anna ma mitte lehma sinno kätte. Et siis kohhus sedda asja selletaks, kas temma wõib mind nõnda petta.
Kaebdusse kandja: Hans Bohrer ütles, et temma ei olla mitte lehma 20 Rubla eest tahtnud müa, waid ütlenud, ma tahhan ikka ülle 20 Rubla sada. Selle peale annud Mihkel Wieraldt pool wäggise se kaks Rubla temma naese kätte, et isse mitte põlle wõtnud; ja weel nisuggust kaupa ei olla ta mitte kogguniste kuulnud, kui temma rägib.
Kohhus püdis neid leppitada, agga naad ei leppinud, sepärrast sai kohto otsusse järrele mõistetud, et Hans Bohrer peab rubla rubla kõrwa maksma, et ni kaua käe rahha omma käes piddas. Agga pärrast kohtu otsusse mõistmist leppisid naad mõllemad ärra, ilma et Hans Bohrer ühtegi jure maksis.
