Kaebdus: Wodja mõisa wallitsusse poolt sai kohtus sisse kaebatud, et Öllemõisa monamees Juhann Siirmann on mõisa kaks hobbust öse wõtnud, ja pahmast tallama omma reiala winud, ning Jürri Rosenfeld naene Madli olla näinud, ja wõida sedda tunnistada.
Madli Rosenfeld sai ka kohtu et kutsutud, ta ütles, et temma olla hommikust ööd Juhann Siirmanni reiallusse wärrawa tagga käinud, ning näinud mõisa hobbusid temma käe pahmast tallawad. Ta räkinud wallitsejale. Agga Hans Prints, kes J. Siirmanniga ühhes rehte peksnud, olla teiste wasto tedda ähwartanud, ja lubbanud temmale tappu ridwa kurku pista ja teibaga mahha lüa. Temma mees Jürri ütles öse wäljal talmeistri jures magganud, kelle hole al need mõisa hobbused wäljal ollid, ja kaks korda watamas käinud, ning leidnud mõisa hobbused ärra ollewad, ja monameestel sönud nende assemel. Tunnistas ka, et talmeister öse mitte hobbusid watamas ep olnud käinud, mis näitab, et ilma temma teadmata need wõetud ollid.
Kaebdusse kandja: Juhhan Siirmann sai se üllemal nimmetud kaebdusse pärrast ette kutsutud, ta ütles, et temmal ei olla mitte kogguniste mõisa hobbused olnud, waid omma ennese ja Hans Prints hobbune, ning naad õhtust ööd peksnud, ja õhtu kel 9 olnud selle töga walmis.
Tunnistusseks: Talmeister Otto Siirmann ütles, et temma ei olla mitte hobbusid annud, waid naad olnud öse se kohha peal hommiko paigal, kus naad õhto pantud sanud.
Kohto mõistmine. Et kül Juhhan Siirmann ei ütlenud mõisa hobbusid wõtnud ollewad, agga siiski wõis kohhus arwata, et se naene ilma asjata ei kaebanud. Sepärrast sai ka kohto otsusse järrele mõistetud, et Juhhan Siirmann peab üks rubla trahwi maksma, õppetusseks, et teine kord ei pea mitte ennam sedda teggema. Ja Hans Prints peab üks rubla maksma, õppetusseks, et teine kord ei pea mitte teist ni ähwartama.
Naad maksid mõllemad trahwid wälja.
Kaebdus: Wodja mõisa wallitsusse poolt sai kohtus sisse kaebatud, et Öllemõisa monamees Juhann Siirmann on mõisa kaks hobbust öse wõtnud, ja pahmast tallama omma reiala winud, ning Jürri Rosenfeld naene Madli olla näinud, ja wõida sedda tunnistada.
Madli Rosenfeld sai ka kohtu et kutsutud, ta ütles, et temma olla hommikust ööd Juhann Siirmanni reiallusse wärrawa tagga käinud, ning näinud mõisa hobbusid temma käe pahmast tallawad. Ta räkinud wallitsejale. Agga Hans Prints, kes J. Siirmanniga ühhes rehte peksnud, olla teiste wasto tedda ähwartanud, ja lubbanud temmale tappu ridwa kurku pista ja teibaga mahha lüa. Temma mees Jürri ütles öse wäljal talmeistri jures magganud, kelle hole al need mõisa hobbused wäljal ollid, ja kaks korda watamas käinud, ning leidnud mõisa hobbused ärra ollewad, ja monameestel sönud nende assemel. Tunnistas ka, et talmeister öse mitte hobbusid watamas ep olnud käinud, mis näitab, et ilma temma teadmata need wõetud ollid.
Kaebdusse kandja: Juhhan Siirmann sai se üllemal nimmetud kaebdusse pärrast ette kutsutud, ta ütles, et temmal ei olla mitte kogguniste mõisa hobbused olnud, waid omma ennese ja Hans Prints hobbune, ning naad õhtust ööd peksnud, ja õhtu kel 9 olnud selle töga walmis.
Tunnistusseks: Talmeister Otto Siirmann ütles, et temma ei olla mitte hobbusid annud, waid naad olnud öse se kohha peal hommiko paigal, kus naad õhto pantud sanud.
Kohto mõistmine. Et kül Juhhan Siirmann ei ütlenud mõisa hobbusid wõtnud ollewad, agga siiski wõis kohhus arwata, et se naene ilma asjata ei kaebanud. Sepärrast sai ka kohto otsusse järrele mõistetud, et Juhhan Siirmann peab üks rubla trahwi maksma, õppetusseks, et teine kord ei pea mitte ennam sedda teggema. Ja Hans Prints peab üks rubla maksma, õppetusseks, et teine kord ei pea mitte teist ni ähwartama.
Naad maksid mõllemad trahwid wälja.
