PROTOKOLL

Loosi: Protokollid (1888-1891)

LeidandmedEAA.3374.1.8
Kaader
99
100
Daatum01.08.1888
Protokolli number157
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Järw Kohtumees
Jaan Järw Kohtumees
Peter Juk Kohtumees

Tämbatsel päiwal tuli Tannil Nassar ja Petre Tilwid selle kogokonna kohto ette ja palsiwa oma wahel tettu renti kontraktit kogukonna kohto protokolli ülles kirjotada, - ja saije all seiswa neide oma lepiping sisse kirjotetus.

Loosi Walla Utike talo perisomanik Tannil Nassar anab omma talo kue aasta pääle se on 1886 aastast 23 Aprilil kunni 1892 aastani 23 Aprilini Tannil Diwitele renti pääle, ja rentnik massab selle eest renti 100, ja massab sedda renti ega aasta 1 Aprilil 50 rubl. ja 1 oktobril 50 rubla peremehe Tannil Nassari kätte.

1. - Sis saab rentnikule kätte 25 wakka alla nurme maas ja 25 wakka alla mõtsa maa söötu, ja ka Iskna jõe weerde 3me kormale ja Kõosuu niit kõig, kui ka xxx perra niit ja xxx xxx niid.

2.- Ellamise tarbis saab rentnik rehe tarre omale, kui ka 1 ait ja laut ja pool akkaniku ja ka laopäälse õlgi panta.

3 - Kui paljo ellajid rentnik perremehe käest wõtab, sisse tulemise aigo omale nimmetide on 2 lehma, neidde hind on takserida kui kätte on antu 2 R 4.- kop. - wärt, nii saab rentnik peramatsel aastal selle saama takseridu hinna perra wälja andma.

4.- Seeme wilja saab rentnikule antus 5 wakka keswi ja 5 wakka kaero, ja peab need seeme perramatsel aastal taggasi andma.

5.- Sitta maa rükka mes nurme on tettu saab rentnikule andus, nii saama paljo saab rentnik perramatse aasta taggasi andma, mes hään kõrran harrituu on.

6.- Haino, olgi ei ka akkanid, ei tohe rentnik mitte müwwa, ei ka wälja lainata, mes tema selle maa päält saab.

7.- Perremes on lubbanu eddimatsel aastal wiis süld puid omast mõtsast, nii paljo on ka rentnikul taggasi raggota perramatsel aastal.

8.- Aijad mes ümbre ussaija peawa rentnikul häste tettu olema uma ao pääle, perremehel aija puu anda aga rentnikud rakko, weddada ja tetta.

9.- Wastse (aida) lauda wundamendi kiwwi on perremees abis wälja kankudaman ja rentnik peab manno weddama nii paljo kui kullus lautale, sellel kattel eddimetsel aastal.

10.- Kattuse peawa hää kõrran hoietu olema ja nimelt mes wastse hoone ehhitedu saawa, saab rentnik õlgi andma kattuse tarbis.

11.- Wastsed maad küttuses haoga matta, saab 1 wakka maa ega aasta haku, saab perremees andma kust tema naitab raguda.

12.- Kõig mes Walla massu ja tallituse, kui nimelt: Maggasi willi, teesäädmise, xxx käimise, jaama haina, kui ka kõig walla tallituse, peab rentnikul tarwilikul terminil täütedu olema.

13.- Rentnikul peab karjus olema, kes perremehe jaggo ellajed henda alla hoita peab wõtma.

14.- Kõig sitt mes selle talo maajan on, saab rentnikule kätte antus, ennegi se wõrd kui paljo eddimatsel aastal perremees tarwitab wõttab weel perremees eddimetse aasta saab andus.

Selle kontradiga on rentnik rahul, mes ette kuulutedus on.

Renti pääle andja

Renti pääle wõtja:

Otsus:

Sedda niida wiisi sisse kirjota ja kinnitada.

Pääkohtomees:

kohtomees:

        "

Kirjotaja:

Tämbatsel päiwal tuli Tannil Nassar ja Petre Tilwid selle kogokonna kohto ette ja palsiwa oma wahel tettu renti kontraktit kogukonna kohto protokolli ülles kirjotada, - ja saije all seiswa neide oma lepiping sisse kirjotetus.

Loosi Walla Utike talo perisomanik Tannil Nassar anab omma talo kue aasta pääle se on 1886 aastast 23 Aprilil kunni 1892 aastani 23 Aprilini Tannil Diwitele renti pääle, ja rentnik massab selle eest renti 100, ja massab sedda renti ega aasta 1 Aprilil 50 rubl. ja 1 oktobril 50 rubla peremehe Tannil Nassari kätte.

1. - Sis saab rentnikule kätte 25 wakka alla nurme maas ja 25 wakka alla mõtsa maa söötu, ja ka Iskna jõe weerde 3me kormale ja Kõosuu niit kõig, kui ka xxx perra niit ja xxx xxx niid.

2.- Ellamise tarbis saab rentnik rehe tarre omale, kui ka 1 ait ja laut ja pool akkaniku ja ka laopäälse õlgi panta.

3 - Kui paljo ellajid rentnik perremehe käest wõtab, sisse tulemise aigo omale nimmetide on 2 lehma, neidde hind on takserida kui kätte on antu 2 R 4.- kop. - wärt, nii saab rentnik peramatsel aastal selle saama takseridu hinna perra wälja andma.

4.- Seeme wilja saab rentnikule antus 5 wakka keswi ja 5 wakka kaero, ja peab need seeme perramatsel aastal taggasi andma.

5.- Sitta maa rükka mes nurme on tettu saab rentnikule andus, nii saama paljo saab rentnik perramatse aasta taggasi andma, mes hään kõrran harrituu on.

6.- Haino, olgi ei ka akkanid, ei tohe rentnik mitte müwwa, ei ka wälja lainata, mes tema selle maa päält saab.

7.- Perremes on lubbanu eddimatsel aastal wiis süld puid omast mõtsast, nii paljo on ka rentnikul taggasi raggota perramatsel aastal.

8.- Aijad mes ümbre ussaija peawa rentnikul häste tettu olema uma ao pääle, perremehel aija puu anda aga rentnikud rakko, weddada ja tetta.

9.- Wastse (aida) lauda wundamendi kiwwi on perremees abis wälja kankudaman ja rentnik peab manno weddama nii paljo kui kullus lautale, sellel kattel eddimetsel aastal.

10.- Kattuse peawa hää kõrran hoietu olema ja nimelt mes wastse hoone ehhitedu saawa, saab rentnik õlgi andma kattuse tarbis.

11.- Wastsed maad küttuses haoga matta, saab 1 wakka maa ega aasta haku, saab perremees andma kust tema naitab raguda.

12.- Kõig mes Walla massu ja tallituse, kui nimelt: Maggasi willi, teesäädmise, xxx käimise, jaama haina, kui ka kõig walla tallituse, peab rentnikul tarwilikul terminil täütedu olema.

13.- Rentnikul peab karjus olema, kes perremehe jaggo ellajed henda alla hoita peab wõtma.

14.- Kõig sitt mes selle talo maajan on, saab rentnikule kätte antus, ennegi se wõrd kui paljo eddimatsel aastal perremees tarwitab wõttab weel perremees eddimetse aasta saab andus.

Selle kontradiga on rentnik rahul, mes ette kuulutedus on.

Renti pääle andja

Renti pääle wõtja:

Otsus:

Sedda niida wiisi sisse kirjota ja kinnitada.

Pääkohtomees:

kohtomees:

        "

Kirjotaja:


TAGASI KUVA MÄRGENDUS