Kaewataw rentnik G. Tanneberg tulli kutsumisse päle n ütles, et se weski ei puttuda tedda, ta olla täitsa mehhe kätte se weski andnu, mitte laste kätte, siis piddada ka se mees möldre Ise sedda wastutama. Se weski lastud jooskma, kellest tulli wälja tulnu, mis ta essi weel näinud ka kaupmees Lühring ja Jakob Mäggi, kui ta neidega kottust tulle kahjole appi rühknu.
Kaebaja moisawallitsu ütles selle päle, et selle weski rentnik olla Tanneberg, ja piddada ta se weski kui töiset honet täitsan komben moisale käest ärra andma, ja pälegi weel siis, kui se weski holetusse läbbi ärra põllenu, mis nüüd wist sündinu, et ta laste kätte weski jatnu, et kül moisa jo suwwel selle ülle koggok. kohto ees kaibust tõstnu, ja ta ja temma mölder Ise ei olle sest holinu - piddada ta nüüd wastopannada se weski üllesehhitama ehk selle ehhitusse kullo kunni 1000 rubl. moisale tassoma. Ka olla rentnik Tanneberg süidi, et ta kui ta tulle kahjo juurde sündis, ei olle moisahe pritsi järrele saatnu, mis läbbi olles woinu weskin ollewa willi - 300 w. ehk weel ärra hoijetus sada.
Kaewataw Tanneberg arwas selle päle, et ta pritsi järrele ommast kallist hobbest ei tahtnu sata, töise innimisse temma käsko ei kuula ja ei läinud.
Tun. Joh. Mähkalla tunnistas, et ta näinud, et weski seisnu, ent wimati weel tõmbanu Tanneberg 1 weski rattas n. möldre Ise töine jooksma, et wega tulli kistus, ta weel üttelnu, mitte wet ärra joosta laske, mis selle tarbis hoita, kui kiik külla olles põllema läinud, kui ka kosta olnud.
Ta, Joh. Mähkalla üttelnu siis essimeste sõnnaga Tannebergile, toge Mäksalt prists, kes wastutanu, minna omma kallist hobbest ei anna. Kui siis olles prits sanu, se olles aitanu, ent wimati lasknu ta, Joh. Mähkalla omma hobbesega prits tuwwa, mis jo ilda olnu. Ka heitnu ta Tannebergile siis ette, et nemma kiik kottus jomisse pääl olnu ja latse takkan weski pollema pandnu - kunna kohtumees Hendrik Thüri neil lastel tol õhtul kel 8 ajal weski tarres ka tuld näinud, nisamma ka Karl Sell ja selle sullane Mihel Uiga Kurristast, möda söitnu.
Moisteti: Et kunna moisawallitsus jo suwwel se kaibusse se kohto ette tonu, et weikesse laste läbbi se weski koggoni, hukka läinud ja kohhus moistis need latset weskist ärra sata ja weski kombehe sada, Tanneberg ja temma mölder Ise agga sest ei holind, ja olles sest kigist arwata et holetusse läbbi se weski ärra põllenu, selle järrele olles neil se kahjo polest wõtta, moisal olles se weski ülles ehhitada nink Tannebergi kui weski rentnikul olles pool sest ehhitusse kullust moisale kahjo tassomist maksa, selle surusse järrele kui se wanna weski.
Se otsus sai kohto käujile tänna sel 31. Oktobril s.a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kulutud nink mõllembile suremba k. k. tarbis õppusse kirri antud, kes mõllembad tänna, 31. Oktobril s.a. ülles andsit surembad kohhut käija.
/:3823:/
Pä kohtomees Karl Tattrik
Kohtomees Hendrik Thür
Kohtomees Joh. Sternweldt
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
Kaewataw rentnik G. Tanneberg tulli kutsumisse päle n ütles, et se weski ei puttuda tedda, ta olla täitsa mehhe kätte se weski andnu, mitte laste kätte, siis piddada ka se mees möldre Ise sedda wastutama. Se weski lastud jooskma, kellest tulli wälja tulnu, mis ta essi weel näinud ka kaupmees Lühring ja Jakob Mäggi, kui ta neidega kottust tulle kahjole appi rühknu.
Kaebaja moisawallitsu ütles selle päle, et selle weski rentnik olla Tanneberg, ja piddada ta se weski kui töiset honet täitsan komben moisale käest ärra andma, ja pälegi weel siis, kui se weski holetusse läbbi ärra põllenu, mis nüüd wist sündinu, et ta laste kätte weski jatnu, et kül moisa jo suwwel selle ülle koggok. kohto ees kaibust tõstnu, ja ta ja temma mölder Ise ei olle sest holinu - piddada ta nüüd wastopannada se weski üllesehhitama ehk selle ehhitusse kullo kunni 1000 rubl. moisale tassoma. Ka olla rentnik Tanneberg süidi, et ta kui ta tulle kahjo juurde sündis, ei olle moisahe pritsi järrele saatnu, mis läbbi olles woinu weskin ollewa willi - 300 w. ehk weel ärra hoijetus sada.
Kaewataw Tanneberg arwas selle päle, et ta pritsi järrele ommast kallist hobbest ei tahtnu sata, töise innimisse temma käsko ei kuula ja ei läinud.
Tun. Joh. Mähkalla tunnistas, et ta näinud, et weski seisnu, ent wimati weel tõmbanu Tanneberg 1 weski rattas n. möldre Ise töine jooksma, et wega tulli kistus, ta weel üttelnu, mitte wet ärra joosta laske, mis selle tarbis hoita, kui kiik külla olles põllema läinud, kui ka kosta olnud.
Ta, Joh. Mähkalla üttelnu siis essimeste sõnnaga Tannebergile, toge Mäksalt prists, kes wastutanu, minna omma kallist hobbest ei anna. Kui siis olles prits sanu, se olles aitanu, ent wimati lasknu ta, Joh. Mähkalla omma hobbesega prits tuwwa, mis jo ilda olnu. Ka heitnu ta Tannebergile siis ette, et nemma kiik kottus jomisse pääl olnu ja latse takkan weski pollema pandnu - kunna kohtumees Hendrik Thüri neil lastel tol õhtul kel 8 ajal weski tarres ka tuld näinud, nisamma ka Karl Sell ja selle sullane Mihel Uiga Kurristast, möda söitnu.
Moisteti: Et kunna moisawallitsus jo suwwel se kaibusse se kohto ette tonu, et weikesse laste läbbi se weski koggoni, hukka läinud ja kohhus moistis need latset weskist ärra sata ja weski kombehe sada, Tanneberg ja temma mölder Ise agga sest ei holind, ja olles sest kigist arwata et holetusse läbbi se weski ärra põllenu, selle järrele olles neil se kahjo polest wõtta, moisal olles se weski ülles ehhitada nink Tannebergi kui weski rentnikul olles pool sest ehhitusse kullust moisale kahjo tassomist maksa, selle surusse järrele kui se wanna weski.
Se otsus sai kohto käujile tänna sel 31. Oktobril s.a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järrele kulutud nink mõllembile suremba k. k. tarbis õppusse kirri antud, kes mõllembad tänna, 31. Oktobril s.a. ülles andsit surembad kohhut käija.
/:3823:/
Pä kohtomees Karl Tattrik
Kohtomees Hendrik Thür
Kohtomees Joh. Sternweldt
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
