Soldat Peter Sahk, Kawastust, kaibas, et temma olnu tagga Werro töös, palganu säält Worimehhe Pilli Dawit Muhk, Kossest Rauge kihhelkonnast, (:Tunn. Kosse kõrtsmik Jakob Augustkeln :) söitnu sellega kunni Melliste körtsi jure 13. Uktobril s. a. jänu senna ösis, kui ta ülles wirgunu, olnu temmal 21 rubla 78 kop. rahha kiga kottiga püksi taskost ärra warrastud, ja se worimees olnu ka omma teed läinud, tedda mahha jätten, kes sedda kunni Kawastuhe wima piddanu. Melliste öö waht Jaan Mähkalla olla tunnistanu, et Märt Kurwits olnu to körd ka sääl Melliste kõrtsis Kastrest, kedda ta järrele otsida, Kastre wallawannemba läbbi kätte sanu nink nüüd sija tonu, kes wimati siin kohtomajas ülles tunnistanu, et temma kül to körd õhto Melliste kõrtsin olnu ja ennege temma, kaebaja rahha pung, kedda ta Mäksa perremehhe Johan Kurwitsa kattusest wõtnu, üttelnu sedda paljalt selle nimmetud worimehhe käest sanu olla, ja andnu nüüd temmale ärra, mis tunnistada, et ta süidi. Ta palluda temma käest sedda rahha wälja nõuda
Ö waht Jaan Mähkalla tunnistas, et minna to körd kui kaebaja Melliste kõrtsin laua pääl, et ta wina sanu olla olnu, magganu, läbbi akna näinud, kui Märt Kurwits sedda maggajat läbbi otsinu. Märt Kurwits olla si enne wina ostnu, nink andnu temmale ka, wist selleperrast, et ta minno selega henda pole melitada tahtis. Se worimees läks jo enne omma teed, wist selleperrast, et ta tahtnu ennamb ni kaugele kui Kawastu-Woranjahe söita, arwanu hennel oddaw kaup olla.
Kaewataw Märt Kurwits, wabbandas, et ta ei warrastanu, kaebaja küido mees Dawit Muhk andnu temmale se rahha kot, käskinu wina osta henda ja ö wahhile - ta ei teednu kas se kaebaja soldati kot ehk kellel ta olnu, kelle sees ennege 21 kop. rahha olnu, kui ta wina ostnu, küidomees olnu weel sääl. Mõtsawaht Johan Wiksi üttelnu mõtsan, et sinno otsitas tagga, siis ta weel sanu teada.
Johan Wiks ütles, et Märt Kurwits üttelnu temmale siis, et ta ei olnu to körd Mellisten.
Moisteti: Et Märt Kurwitz, kes jo enne warrastanu, süidi, kunna temma käen se rahha kot olnu siis on temmal essite se 21 R. 76 kop. sija ärra toma, (ja et weel salgas, on tedda 25 lögiga trahwi:)
19 Nowb
Se otsus sai k. k kulutud ja 25 löki antud.
Pä kohtomees Karl Tattrik XXX
Kohtomees Johan Sternwelt Hendrik Thür
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
lõppe 19. Nowembril s. a. ja 16 Aprilil 1876
Märt Kurwits sel 19. Detsembril 1875 Peter Sahhale 5 R. arra 9. Janr. peab ta 10 rubl. maksma, se 5 rubla sai kae 16 April 1876 No 53 Peter Sahkale wälja maksetud.
Soldat Peter Sahk, Kawastust, kaibas, et temma olnu tagga Werro töös, palganu säält Worimehhe Pilli Dawit Muhk, Kossest Rauge kihhelkonnast, (:Tunn. Kosse kõrtsmik Jakob Augustkeln :) söitnu sellega kunni Melliste körtsi jure 13. Uktobril s. a. jänu senna ösis, kui ta ülles wirgunu, olnu temmal 21 rubla 78 kop. rahha kiga kottiga püksi taskost ärra warrastud, ja se worimees olnu ka omma teed läinud, tedda mahha jätten, kes sedda kunni Kawastuhe wima piddanu. Melliste öö waht Jaan Mähkalla olla tunnistanu, et Märt Kurwits olnu to körd ka sääl Melliste kõrtsis Kastrest, kedda ta järrele otsida, Kastre wallawannemba läbbi kätte sanu nink nüüd sija tonu, kes wimati siin kohtomajas ülles tunnistanu, et temma kül to körd õhto Melliste kõrtsin olnu ja ennege temma, kaebaja rahha pung, kedda ta Mäksa perremehhe Johan Kurwitsa kattusest wõtnu, üttelnu sedda paljalt selle nimmetud worimehhe käest sanu olla, ja andnu nüüd temmale ärra, mis tunnistada, et ta süidi. Ta palluda temma käest sedda rahha wälja nõuda
Ö waht Jaan Mähkalla tunnistas, et minna to körd kui kaebaja Melliste kõrtsin laua pääl, et ta wina sanu olla olnu, magganu, läbbi akna näinud, kui Märt Kurwits sedda maggajat läbbi otsinu. Märt Kurwits olla si enne wina ostnu, nink andnu temmale ka, wist selleperrast, et ta minno selega henda pole melitada tahtis. Se worimees läks jo enne omma teed, wist selleperrast, et ta tahtnu ennamb ni kaugele kui Kawastu-Woranjahe söita, arwanu hennel oddaw kaup olla.
Kaewataw Märt Kurwits, wabbandas, et ta ei warrastanu, kaebaja küido mees Dawit Muhk andnu temmale se rahha kot, käskinu wina osta henda ja ö wahhile - ta ei teednu kas se kaebaja soldati kot ehk kellel ta olnu, kelle sees ennege 21 kop. rahha olnu, kui ta wina ostnu, küidomees olnu weel sääl. Mõtsawaht Johan Wiksi üttelnu mõtsan, et sinno otsitas tagga, siis ta weel sanu teada.
Johan Wiks ütles, et Märt Kurwits üttelnu temmale siis, et ta ei olnu to körd Mellisten.
Moisteti: Et Märt Kurwitz, kes jo enne warrastanu, süidi, kunna temma käen se rahha kot olnu siis on temmal essite se 21 R. 76 kop. sija ärra toma, (ja et weel salgas, on tedda 25 lögiga trahwi:)
19 Nowb
Se otsus sai k. k kulutud ja 25 löki antud.
Pä kohtomees Karl Tattrik XXX
Kohtomees Johan Sternwelt Hendrik Thür
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
lõppe 19. Nowembril s. a. ja 16 Aprilil 1876
Märt Kurwits sel 19. Detsembril 1875 Peter Sahhale 5 R. arra 9. Janr. peab ta 10 rubl. maksma, se 5 rubla sai kae 16 April 1876 No 53 Peter Sahkale wälja maksetud.
