Perris herra perrimise perra ollid tämba Märtinsoni Ropka karja moisa hone ehhituse perrast tunnistuse mehed kohto ette tellitud ja tunnistasiwad:
1, endine Ropkamoisa kubjas parilla perremiis Jan Pillau
2, Johan Anderson endiset Ropkamoisa monamehed
Jaan Jwask " " "
et kik miss nad 29 Oktobril 1863 protocolli perra om tunnistanud, om nende õige tunnistus ollnud ja tunnistawad nemad seddaka parilla et keik need nimetud seitse honed om Martensoni kätte sanud ja temma rentiajal erra kaddonud. Et suure karja laudade polest, miss temma üttelnud, ollewad ehhitanud nemad middagi ei teedwa, seäkest honede ollewa seal kuskil.
Wanna kodda ollewa weel üts hea hone ollnud, kui allomese tarre ait ja laudad Anderson üttel weel et wastne Aidamees Metsik om piddanut wastne kodda miss Märtenson ehhitanud, laskma ümbre ehhitama, ja et kattmatta jänu tallikambre kattust Herra lasknud Johan Pantil erro katta.
Mert Kaup Pabo Tinni Mihel nink Aidamees Metzik tunnistasid et № 4 ja 5 - Tallikamber ja laut nink üts sann ollewa wanna hone palkitest ehitud sanud. Mert Kaop ollewa 10 päiwaga esimese hone № 4 wanna lauda otsa ehhitanud ja selle eest 25 kop päiwiti - 2 R 50 kop masstus sanud, sanna ollewa kaddonu Rein Pedius teopäiwi wai rahha masso eest ehitanud. Pabo Tinni Mihel ja perremiis Joh: Dobro tunnistiwa et № 14 puuait om Märtenson koolnud sannamehe Jaak Loobo käest 8 Rublaga ostnud, muud kui 3 paar wastsed henged, ollewad keik teused wanna honede hinged, wahhe uksed ja lukkud ollewa ellokambridel wastsed.
Jaan Pillau tunnist et keik Ropkanurme krawid wannad ja enne Märtinsoni jubba kaiwetud ollnud.
Temma nink Peter Timmus moisa pea mõtsawaht et Märtenson keik tema rentiäig nii aastan 25 sülda küttmise puud, keuk rehhe aggu nink keik ajapuud miss ta agga olli tarwitanud, olli Ropka nink moisa mötsast sanud.
Esimesed kolm tunnismehed nink Jaan Pillau tunnistiwad weel, et nende tio perra Ropka nurmed taie külliga ollid Märtensoni kätte sanud, koss nood 90 wakkamad sured, woi sedda liggidal kannawad, ei teedwa nemma karwa päl mitte üttelda.
Pabo Tinni Mihel arwas küll et Märtinson mönni kümmend süld lattaida olli ennamb mahajätnud kui wasto wõttnud, agga kui paljo, ei olle temmal tio perrast.
Perremehe Jaan Reimanist üttil temma et ta kaugel wori päl käimas ollewa ja ni pea takkasi ei tullno.
Perris herra perrimise perra ollid tämba Märtinsoni Ropka karja moisa hone ehhituse perrast tunnistuse mehed kohto ette tellitud ja tunnistasiwad:
1, endine Ropkamoisa kubjas parilla perremiis Jan Pillau
2, Johan Anderson endiset Ropkamoisa monamehed
Jaan Jwask " " "
et kik miss nad 29 Oktobril 1863 protocolli perra om tunnistanud, om nende õige tunnistus ollnud ja tunnistawad nemad seddaka parilla et keik need nimetud seitse honed om Martensoni kätte sanud ja temma rentiajal erra kaddonud. Et suure karja laudade polest, miss temma üttelnud, ollewad ehhitanud nemad middagi ei teedwa, seäkest honede ollewa seal kuskil.
Wanna kodda ollewa weel üts hea hone ollnud, kui allomese tarre ait ja laudad Anderson üttel weel et wastne Aidamees Metsik om piddanut wastne kodda miss Märtenson ehhitanud, laskma ümbre ehhitama, ja et kattmatta jänu tallikambre kattust Herra lasknud Johan Pantil erro katta.
Mert Kaup Pabo Tinni Mihel nink Aidamees Metzik tunnistasid et № 4 ja 5 - Tallikamber ja laut nink üts sann ollewa wanna hone palkitest ehitud sanud. Mert Kaop ollewa 10 päiwaga esimese hone № 4 wanna lauda otsa ehhitanud ja selle eest 25 kop päiwiti - 2 R 50 kop masstus sanud, sanna ollewa kaddonu Rein Pedius teopäiwi wai rahha masso eest ehitanud. Pabo Tinni Mihel ja perremiis Joh: Dobro tunnistiwa et № 14 puuait om Märtenson koolnud sannamehe Jaak Loobo käest 8 Rublaga ostnud, muud kui 3 paar wastsed henged, ollewad keik teused wanna honede hinged, wahhe uksed ja lukkud ollewa ellokambridel wastsed.
Jaan Pillau tunnist et keik Ropkanurme krawid wannad ja enne Märtinsoni jubba kaiwetud ollnud.
Temma nink Peter Timmus moisa pea mõtsawaht et Märtenson keik tema rentiäig nii aastan 25 sülda küttmise puud, keuk rehhe aggu nink keik ajapuud miss ta agga olli tarwitanud, olli Ropka nink moisa mötsast sanud.
Esimesed kolm tunnismehed nink Jaan Pillau tunnistiwad weel, et nende tio perra Ropka nurmed taie külliga ollid Märtensoni kätte sanud, koss nood 90 wakkamad sured, woi sedda liggidal kannawad, ei teedwa nemma karwa päl mitte üttelda.
Pabo Tinni Mihel arwas küll et Märtinson mönni kümmend süld lattaida olli ennamb mahajätnud kui wasto wõttnud, agga kui paljo, ei olle temmal tio perrast.
Perremehe Jaan Reimanist üttil temma et ta kaugel wori päl käimas ollewa ja ni pea takkasi ei tullno.