Ollit tämbätsel päiwal kohto ette kutsutud nii wannad kohtomehed Jaan Tobro, Juhann Lõhmus kui keik tunnistajad kess nii 13mal kui 28mal Oktobrin 1863 Normanni kaibusse selletuse man wasto Jaan Martinsoni ollid olnu ja neil nimetud Prottokolid ette loetud, Nink tunnnistaja ütliwa et se kaebus nink selletus n: mõistus nida om ollu.
Martenson issi es olle kirja perra tulnu.
1. Küsiti Perrisherra palwe pal Ropka karjamoisa nurme kõrkuse perrast ütliwa keuk tunnistaja et Ropka nurmed om parraja kõrged nink ennegi 6 wakkama olli nida maddal et wessi orase erra olli riknu, ja ei olle senõttelda et Jürripäiwal 1863 keuk orrasse nurmed weel olles wee all saeisnud, siis olles piddand majlm erra uppuma.
2. Johan Lohmus tunnist et Uwwekülla poline nurm sügise üsna must om ollu, nink ka kewwade ei olle akanu allendama, tõist nurme es ütle Lõhmus nännu.
3. Mihel Pulgas tunnist et mõllembat nurmed om temma kaddond Normaniga ütten jobba süggise 1862 kaenud, ja om nemma enamaste musta ollnud ja es allendawa.
4. Mihel Krotman Kögli Jürri tallo perremiis üttel minna ei woi tunnistada kas se seeme hä olli woi mitte, et aga parras seeme külwetus saige seda woi minna tunnistada.
5. Jaan Orraw tunnist minna ei tija seemne ülle middage, sest minna olli kündja et mitte külwja.
6. Pabo Tinni Mihel tunnist et poimiaigo sittamanurmen madalamba kottuste päl Rüga tores om ollu, ent kõrge kottuste peal olli walmis Rüga, tõisest nurmest ei tija minna middagi üttelda, nink ei woi ga tunnistada kost nurmest Martinson seement wõttis.
Selle man tulletas Peter Timmer temal mele et ta Petre wasto olli kostnud et röa poima ajal 1862 ta Märtensoni wasto olli üttelnud et röad walmis es olle ja tahaksid weel mõnni päiw walmistama ja et sest seement ei woiwa sada, siiski käsknud Märtinson sedda poimada.
7. Mihel Müller, Johann Lõhmus nink Mihel Pulgas tunnistiwa et küll täis seme olli pantus orras siiski harw om ollu nink arwasiwa seemne siis ollewat, et ei olle idaneno; muu tunnistaja ei teadnud selle polest middagi arwata, sest et nad süggisest orrast mitte ei olluwa nänno.
8. Selle küsimise pääle kas se wiga teeb kui seemen kolm ehk nelli päiwa ma päl sisse kündmada seisab ütte ütliwa keik man olleja tunnistaja kui kujo aig om siis ei olle sellest wiga.
9, Selle perra tunnistasid keik tunnistomehed et selle sammal aastan 1863 nende maad nii kui suremoisa orrase nurmed om ni kui muijal head ja terwet ollnud, ja om talw nii kui jlmad noit agga wedä wigga teinud, ennegi Jaan Dobro ja Pabo Tinni MIhel arwasiwad et siiski mõnned alwad nurmed om olnud, nimmelt säl liggidal karrijarwe Puiso tallon, nink kolimadel, miss päl neil teused tunnistajad mele tulletasiwa et need koiz maad kui Ropka moisa sell aastan omad perremehd ollid wahhetanu ja et erraminnija Puiso perremees om sandi orrase poolest wastse perremehel kohto selletuse perra piddand 7 wakka rükkid tasuma, wastne koolmeister agga om oma kahjo noudmatta jättnud.
Kutsuti ette Ropka orjago perremiis Johan Dobro, ja tunnist ta ollewa ka ell süggisel 1862 Ropka orrase nurmed kaenud, ja om nad kül mustad ja alamad kui muijal olnud, ja om seda ka Märtinson issi temma wasto kõnelnud Ropka nurmed ollewa ennegi korged kui madalad:
Et Martinson tullu es olle saige temma 28sas s.k. sija kirja läbbi tallitetus.
Ollit tämbätsel päiwal kohto ette kutsutud nii wannad kohtomehed Jaan Tobro, Juhann Lõhmus kui keik tunnistajad kess nii 13mal kui 28mal Oktobrin 1863 Normanni kaibusse selletuse man wasto Jaan Martinsoni ollid olnu ja neil nimetud Prottokolid ette loetud, Nink tunnnistaja ütliwa et se kaebus nink selletus n: mõistus nida om ollu.
Martenson issi es olle kirja perra tulnu.
1. Küsiti Perrisherra palwe pal Ropka karjamoisa nurme kõrkuse perrast ütliwa keuk tunnistaja et Ropka nurmed om parraja kõrged nink ennegi 6 wakkama olli nida maddal et wessi orase erra olli riknu, ja ei olle senõttelda et Jürripäiwal 1863 keuk orrasse nurmed weel olles wee all saeisnud, siis olles piddand majlm erra uppuma.
2. Johan Lohmus tunnist et Uwwekülla poline nurm sügise üsna must om ollu, nink ka kewwade ei olle akanu allendama, tõist nurme es ütle Lõhmus nännu.
3. Mihel Pulgas tunnist et mõllembat nurmed om temma kaddond Normaniga ütten jobba süggise 1862 kaenud, ja om nemma enamaste musta ollnud ja es allendawa.
4. Mihel Krotman Kögli Jürri tallo perremiis üttel minna ei woi tunnistada kas se seeme hä olli woi mitte, et aga parras seeme külwetus saige seda woi minna tunnistada.
5. Jaan Orraw tunnist minna ei tija seemne ülle middage, sest minna olli kündja et mitte külwja.
6. Pabo Tinni Mihel tunnist et poimiaigo sittamanurmen madalamba kottuste päl Rüga tores om ollu, ent kõrge kottuste peal olli walmis Rüga, tõisest nurmest ei tija minna middagi üttelda, nink ei woi ga tunnistada kost nurmest Martinson seement wõttis.
Selle man tulletas Peter Timmer temal mele et ta Petre wasto olli kostnud et röa poima ajal 1862 ta Märtensoni wasto olli üttelnud et röad walmis es olle ja tahaksid weel mõnni päiw walmistama ja et sest seement ei woiwa sada, siiski käsknud Märtinson sedda poimada.
7. Mihel Müller, Johann Lõhmus nink Mihel Pulgas tunnistiwa et küll täis seme olli pantus orras siiski harw om ollu nink arwasiwa seemne siis ollewat, et ei olle idaneno; muu tunnistaja ei teadnud selle polest middagi arwata, sest et nad süggisest orrast mitte ei olluwa nänno.
8. Selle küsimise pääle kas se wiga teeb kui seemen kolm ehk nelli päiwa ma päl sisse kündmada seisab ütte ütliwa keik man olleja tunnistaja kui kujo aig om siis ei olle sellest wiga.
9, Selle perra tunnistasid keik tunnistomehed et selle sammal aastan 1863 nende maad nii kui suremoisa orrase nurmed om ni kui muijal head ja terwet ollnud, ja om talw nii kui jlmad noit agga wedä wigga teinud, ennegi Jaan Dobro ja Pabo Tinni MIhel arwasiwad et siiski mõnned alwad nurmed om olnud, nimmelt säl liggidal karrijarwe Puiso tallon, nink kolimadel, miss päl neil teused tunnistajad mele tulletasiwa et need koiz maad kui Ropka moisa sell aastan omad perremehd ollid wahhetanu ja et erraminnija Puiso perremees om sandi orrase poolest wastse perremehel kohto selletuse perra piddand 7 wakka rükkid tasuma, wastne koolmeister agga om oma kahjo noudmatta jättnud.
Kutsuti ette Ropka orjago perremiis Johan Dobro, ja tunnist ta ollewa ka ell süggisel 1862 Ropka orrase nurmed kaenud, ja om nad kül mustad ja alamad kui muijal olnud, ja om seda ka Märtinson issi temma wasto kõnelnud Ropka nurmed ollewa ennegi korged kui madalad:
Et Martinson tullu es olle saige temma 28sas s.k. sija kirja läbbi tallitetus.
