PROTOKOLL

Pangodi: Kohtuistungite protokollid (10.10.1870-13.06.1873)

LeidandmedEAA.2797.1.2
Kaader
55
56
Daatum03.09.1871
Protokolli number54
Protokolli teema4. Perekonna- ja pärimisasjad; 9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Hendrik Kotkas Peakohtumees
Peter Küllaots Kohtumees
Jürri Pastak Kohtumees

Pangotin sel 3l Septembril 1871

Kohtopeäl ollit: Peäkohtomees. Hindrik Kotkas

Manistja. Peter Küllaots

dito. Jurri Pastak

Kaibas Hindrik Tido, et temmal oma Welle Johanika sedda wisi sel 27. Nowembril 1870 Koggokona kohto een leppino, et tema welli Johan piddi eggast nurmest 1871 astal 3 wakamaa maad andma 10 Astat läbbi, - Siss olles raho jäno ja mitte oma ossajaggo raha 100 Rbl. mitte nõudno mis (Kaddono Esast, ni kui Protocoll sest) nende Ema An ni kui Protocoli ramat sest 8 Febr 1863 wälja näitab lubbano.

Rükki 1 wakamaa mis tema palga est olli maha külweto nink 1 wakkama sealt kos suwi sitta olli panto, 1 wakama taggast nurmest ja 1 wakkama eest poolt, ni et ülle palga Röa 4 wakamad olles sano, - Johan Tido selle 1 wakama mis Kesk Nurme Ärra põimno, nink kohtomehe selle assemele 2/3 wakkamaa eest ja 4/3 wakkamaa taggast nurmest andnowa sis olles 2 wakamad wälja tullo nink est olli 1 wakama käen, sis olles leppino ja palga rügga suggoki nõudno,

Johan Tido neet röat mis kohtomehet Hindrikole kätte näidano kui ärra põimno warsti Johan ülles weddano ja ärra pessno - Endrik tedda keldno ülles weddamast, Johan tedda pesma nakkano ni et Werrine ollo.

Johan Tido kolm laukust ärra pessno ja üks laukus ülles jäno, Endrik Tido kohtomehe järrele tullo seni Johan Tido taggan ärra tulodano ja weskile wijno.

Ette tulli Johan Tido ja wastas et temma ei olle mitte rügga lubbano selle temma ärra pessno nink ütles et se Leppimise Protocoll middaki tähendap ja ütles et wallawanemb temal lubbano ärra pessa nink Hindrik tedda saibaga pessno 4 kord külge löno ja andis oma sullase Johan Rähni tunistajas ja Tütrok Wio Kits:

tunistaja: Johan Rähni tulli ette ja ütles et temma ollo korma otsan nink Hindrik Tido tullo mõtsa ja ütelno et kes lubba andno rükki ärra weddata ja Saibaga Johanile põlwe peäle löno ja wimati käe peäle, - Siss Johan Hindrikole löno nink mitte näino mitto kõrda,

tunistaja: Tütrok Wio Kits es olle tullo.

Sellepeäle ütles Hindrik Tido et temma mitte Johan Rähni tunistusega ei olle rahule selle et tema meelest rumal om, nink sellega mitte rahol ei woi olla ja pallel kohut oma asja selledata ni kui ka endine kohtomees Jacob Kalberg teustawat et rugga lubbano: tunistas Jacob Kalberg et rugga Joh Tido lubbano, 3 wakamaad.

Weel ütles Johan Tido, et tema mitte rükki ei anna ja se leppimine tühi om sest 27 Nowbr 1871. et tema woib maad sama.

Kohto liikmet ühendiwa selle

Moistmisega.

Moistetus sai et Johan Tido peäb sest 4 kormast Rukkist mis ärra pessis oma lubbaga 4 wakka puhtit rükki ja 60 leisikat õlgi andma Hindrikol, - Se eddimene tükk rügga 1 wakkamaa tõisest nurmest mis Hindrik Tido, om mahha küllino jääb Johanile nink anab Johan se seme 1 wak Hindrikole taggasi ja Hindrik prukib se maa mis Johan kätte naidno temale röa tarwis, tõise röa tükki jäwwa Hindrikole kätte mis temma essi küllino.    

Et Johan Tido om ülle kohto kello röäki ärro weddano saab 15 witsa looki ehk 3 Rbl raha waste ladiko ja Hindrik Tido keldma läno ja kakelust teno saab ga 15 witsa löögi ehk massab 3 Rbl rahaga walla waste ladiko.

Moistus sai tallorahwa seaduse ramato § 772-773 järrele mõllembil ette kulutetus, ja Üllemba kohto käimise kirri warsti walja antus. otsus: et selle moistmisega rahol ei ollo nink Protocoli surembat kohto mina pallelsit sai perra antus.

Peakohtomees: Hindrik Kotkas 

Manistja. Peter Küllaots XXX

dito Jürri Pastak XXX

d 6 Sep le Hendrk Tido,

Johan sel 7 Sep wald..

d 18 Juli 1872 dn Hindrik Tidole

Pangotin sel 3l Septembril 1871

Kohtopeäl ollit: Peäkohtomees. Hindrik Kotkas

Manistja. Peter Küllaots

dito. Jurri Pastak

Kaibas Hindrik Tido, et temmal oma Welle Johanika sedda wisi sel 27. Nowembril 1870 Koggokona kohto een leppino, et tema welli Johan piddi eggast nurmest 1871 astal 3 wakamaa maad andma 10 Astat läbbi, - Siss olles raho jäno ja mitte oma ossajaggo raha 100 Rbl. mitte nõudno mis (Kaddono Esast, ni kui Protocoll sest) nende Ema An ni kui Protocoli ramat sest 8 Febr 1863 wälja näitab lubbano.

Rükki 1 wakamaa mis tema palga est olli maha külweto nink 1 wakkama sealt kos suwi sitta olli panto, 1 wakama taggast nurmest ja 1 wakkama eest poolt, ni et ülle palga Röa 4 wakamad olles sano, - Johan Tido selle 1 wakama mis Kesk Nurme Ärra põimno, nink kohtomehe selle assemele 2/3 wakkamaa eest ja 4/3 wakkamaa taggast nurmest andnowa sis olles 2 wakamad wälja tullo nink est olli 1 wakama käen, sis olles leppino ja palga rügga suggoki nõudno,

Johan Tido neet röat mis kohtomehet Hindrikole kätte näidano kui ärra põimno warsti Johan ülles weddano ja ärra pessno - Endrik tedda keldno ülles weddamast, Johan tedda pesma nakkano ni et Werrine ollo.

Johan Tido kolm laukust ärra pessno ja üks laukus ülles jäno, Endrik Tido kohtomehe järrele tullo seni Johan Tido taggan ärra tulodano ja weskile wijno.

Ette tulli Johan Tido ja wastas et temma ei olle mitte rügga lubbano selle temma ärra pessno nink ütles et se Leppimise Protocoll middaki tähendap ja ütles et wallawanemb temal lubbano ärra pessa nink Hindrik tedda saibaga pessno 4 kord külge löno ja andis oma sullase Johan Rähni tunistajas ja Tütrok Wio Kits:

tunistaja: Johan Rähni tulli ette ja ütles et temma ollo korma otsan nink Hindrik Tido tullo mõtsa ja ütelno et kes lubba andno rükki ärra weddata ja Saibaga Johanile põlwe peäle löno ja wimati käe peäle, - Siss Johan Hindrikole löno nink mitte näino mitto kõrda,

tunistaja: Tütrok Wio Kits es olle tullo.

Sellepeäle ütles Hindrik Tido et temma mitte Johan Rähni tunistusega ei olle rahule selle et tema meelest rumal om, nink sellega mitte rahol ei woi olla ja pallel kohut oma asja selledata ni kui ka endine kohtomees Jacob Kalberg teustawat et rugga lubbano: tunistas Jacob Kalberg et rugga Joh Tido lubbano, 3 wakamaad.

Weel ütles Johan Tido, et tema mitte rükki ei anna ja se leppimine tühi om sest 27 Nowbr 1871. et tema woib maad sama.

Kohto liikmet ühendiwa selle

Moistmisega.

Moistetus sai et Johan Tido peäb sest 4 kormast Rukkist mis ärra pessis oma lubbaga 4 wakka puhtit rükki ja 60 leisikat õlgi andma Hindrikol, - Se eddimene tükk rügga 1 wakkamaa tõisest nurmest mis Hindrik Tido, om mahha küllino jääb Johanile nink anab Johan se seme 1 wak Hindrikole taggasi ja Hindrik prukib se maa mis Johan kätte naidno temale röa tarwis, tõise röa tükki jäwwa Hindrikole kätte mis temma essi küllino.    

Et Johan Tido om ülle kohto kello röäki ärro weddano saab 15 witsa looki ehk 3 Rbl raha waste ladiko ja Hindrik Tido keldma läno ja kakelust teno saab ga 15 witsa löögi ehk massab 3 Rbl rahaga walla waste ladiko.

Moistus sai tallorahwa seaduse ramato § 772-773 järrele mõllembil ette kulutetus, ja Üllemba kohto käimise kirri warsti walja antus. otsus: et selle moistmisega rahol ei ollo nink Protocoli surembat kohto mina pallelsit sai perra antus.

Peakohtomees: Hindrik Kotkas 

Manistja. Peter Küllaots XXX

dito Jürri Pastak XXX

d 6 Sep le Hendrk Tido,

Johan sel 7 Sep wald..

d 18 Juli 1872 dn Hindrik Tidole


TAGASI KUVA MÄRGENDUS