Gustaw Nikke, Sarrakussest, kaibas, et temma tulnu 7. Webruaril s.a. ühte sõbra saatma, läinud sija Melliste kõrtsi sisse, olnu 40 1/2 rubla hõbbe rubla tükki ütten, sääl jonu õllut ete kaupmees Hugo Lühring olla ka ühhes jonu, ta tahtnu ärrä tulla, ent se Lühring ei lasknu, päle se jänu ta joobnust ja kaddonu temmal se rahha kiik ärrä, leidnu siis samma õhtul waja, kui ta Johan Konsaga Prilli kõrtsi mannu sõitnu. Prillist sõitnu ta kõrtsimehhe Johan Reisiga Mellistehe taggasi sedda otsima, arwanu ka et ta Johan Konsa re päle mahha lasknu saddada, agga weel näddale perrast üttelnu Hugo Lühring et ta 19 1/2 rubla leidnu. Ta arwata, et ta se rahha warrastanu ja siis kui ta tedda essi joobnus teinud - ni kui ta lubbanu kõrtsi naisele; selleperrast nõuda ta temma käest ka se puduwa 21 rubla tükki temma käest wälja nõuda, ka 19 1/2 rubl. mis kohto käen
Kaewataw Hugo Lühring, wabbandas, et minna leidsin se rahha 7. Webruaril õhtul kõrtsi selatsi päält wäljast 19 1/2 rubla, töisel hommungul 8. Webruaril s.a. annin minna pä kohtomehhe Karl Tattrikule ülles et minna ni paljo rahha leidsin ja es anna Gusta Nikkele selleperrast mitte kätte, et ta ütles, et temmal rohkemb kaddonu, rohkemb kui 19 1/2 rubl. ta ei leidnu, mis nüüd kohto käen. Sullaga ostnu päle.
1. Tun. kõrtsimees Karl Luhha ei ütle sest middagi teda.
2. Tun. Jaan Mähkalla tun. nisammute.
3. Tun. Andres Sotnik kaupmehhe pois, tunnistas, et kui Kusta Nikke to päiw senna tulli, es olle ta kül wäga jonu - wimati agga jänu ta joobnust. Minna ei olle näinud et kaupmees Lühring wõttis se rahha, päle se agga kui Kusta Nikke tol sammal õhtul senna kortsi juurde taggasi sõitis, rahha otsis nink jälle eddesi sõitis - siis kaupmees Lühring andis ülles, et ta (ni plajo rahha) 19 1/2 hõbbe rubla leidnu. Muud minna sest asjast ei tija, kui ennege, et Jürri Tohwre käest sai sel õhtul ka paar hõbbe rubla kätte.
4. Jürri Tohwer, soldat, ütles, et minnole andis kaupmees Lühring se rahha
Kaupmees Lühring ütles sedda ka õige olla, et ta Jürri Tohwrile andnu, neist rahhast mis ta enne sedda 5 hõbbe rubla Gusta Nikke käest 6 rubla eest ostnu.
Pä kohtomees Karl Tattrik ütles wälja, et Lühring andis kül 19 1/2 rubla minno kätte, ütles neid leidnu olla, mis nüüd sija kohto kätte antu.
Moisteti: Kunna kaebaja Gustaw Nikke ütleb et tal 40 1/2 rubla hõbbe tükki olnu, mis tal et joobnult ärrä jänu, kaewataw Hugo Lühring ütles ennege 19 1/2 rubla hõbbe tükki leidnu olla, ja ei olle mis ka läbbi selges tehtu, et ta neid warrastanu, selleperrast kui kaebaja Gustaw Nikke tunnistusse läbbi tõttest tehha ei jõua et temmal 40 1/2 rubla warrastud ja se arwatu 19 1/2 rubl. leitu hõbbe tükki temma ommandus on siis olles temmal rahhule jäda omma kaibussega, ja se 19 1/2 rubl. mis sija sisse antu, seni sija jäda, kui se ommanik sedda seadisliko lewwisrahha makso wasta, wasto wõtma saaks.
Se otsus sai k. k. kulutud. Keabaja ei olle rahhule nink nõuab et se assi saas Keiserl. Taro ma kohto kätte antud.
Pä kohtomees Karl Tattrik
Kohtomees Johann Sternfelt
Kohtomees Hendrik Thür
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
Gustaw Nikke, Sarrakussest, kaibas, et temma tulnu 7. Webruaril s.a. ühte sõbra saatma, läinud sija Melliste kõrtsi sisse, olnu 40 1/2 rubla hõbbe rubla tükki ütten, sääl jonu õllut ete kaupmees Hugo Lühring olla ka ühhes jonu, ta tahtnu ärrä tulla, ent se Lühring ei lasknu, päle se jänu ta joobnust ja kaddonu temmal se rahha kiik ärrä, leidnu siis samma õhtul waja, kui ta Johan Konsaga Prilli kõrtsi mannu sõitnu. Prillist sõitnu ta kõrtsimehhe Johan Reisiga Mellistehe taggasi sedda otsima, arwanu ka et ta Johan Konsa re päle mahha lasknu saddada, agga weel näddale perrast üttelnu Hugo Lühring et ta 19 1/2 rubla leidnu. Ta arwata, et ta se rahha warrastanu ja siis kui ta tedda essi joobnus teinud - ni kui ta lubbanu kõrtsi naisele; selleperrast nõuda ta temma käest ka se puduwa 21 rubla tükki temma käest wälja nõuda, ka 19 1/2 rubl. mis kohto käen
Kaewataw Hugo Lühring, wabbandas, et minna leidsin se rahha 7. Webruaril õhtul kõrtsi selatsi päält wäljast 19 1/2 rubla, töisel hommungul 8. Webruaril s.a. annin minna pä kohtomehhe Karl Tattrikule ülles et minna ni paljo rahha leidsin ja es anna Gusta Nikkele selleperrast mitte kätte, et ta ütles, et temmal rohkemb kaddonu, rohkemb kui 19 1/2 rubl. ta ei leidnu, mis nüüd kohto käen. Sullaga ostnu päle.
1. Tun. kõrtsimees Karl Luhha ei ütle sest middagi teda.
2. Tun. Jaan Mähkalla tun. nisammute.
3. Tun. Andres Sotnik kaupmehhe pois, tunnistas, et kui Kusta Nikke to päiw senna tulli, es olle ta kül wäga jonu - wimati agga jänu ta joobnust. Minna ei olle näinud et kaupmees Lühring wõttis se rahha, päle se agga kui Kusta Nikke tol sammal õhtul senna kortsi juurde taggasi sõitis, rahha otsis nink jälle eddesi sõitis - siis kaupmees Lühring andis ülles, et ta (ni plajo rahha) 19 1/2 hõbbe rubla leidnu. Muud minna sest asjast ei tija, kui ennege, et Jürri Tohwre käest sai sel õhtul ka paar hõbbe rubla kätte.
4. Jürri Tohwer, soldat, ütles, et minnole andis kaupmees Lühring se rahha
Kaupmees Lühring ütles sedda ka õige olla, et ta Jürri Tohwrile andnu, neist rahhast mis ta enne sedda 5 hõbbe rubla Gusta Nikke käest 6 rubla eest ostnu.
Pä kohtomees Karl Tattrik ütles wälja, et Lühring andis kül 19 1/2 rubla minno kätte, ütles neid leidnu olla, mis nüüd sija kohto kätte antu.
Moisteti: Kunna kaebaja Gustaw Nikke ütleb et tal 40 1/2 rubla hõbbe tükki olnu, mis tal et joobnult ärrä jänu, kaewataw Hugo Lühring ütles ennege 19 1/2 rubla hõbbe tükki leidnu olla, ja ei olle mis ka läbbi selges tehtu, et ta neid warrastanu, selleperrast kui kaebaja Gustaw Nikke tunnistusse läbbi tõttest tehha ei jõua et temmal 40 1/2 rubla warrastud ja se arwatu 19 1/2 rubl. leitu hõbbe tükki temma ommandus on siis olles temmal rahhule jäda omma kaibussega, ja se 19 1/2 rubl. mis sija sisse antu, seni sija jäda, kui se ommanik sedda seadisliko lewwisrahha makso wasta, wasto wõtma saaks.
Se otsus sai k. k. kulutud. Keabaja ei olle rahhule nink nõuab et se assi saas Keiserl. Taro ma kohto kätte antud.
Pä kohtomees Karl Tattrik
Kohtomees Johann Sternfelt
Kohtomees Hendrik Thür
Kirjotaja F. Thal <allkiri>
