Kontraht.

Sel tämbatsel päiwal om Raudsepa tallo omanik Andres Wähi, Raudsepa tallo maad wälja rentinu, kümme wakkamapõldu ja ne paljo hainamaad kui säält piirin om, Hans Jerwel küwetõistkümme aasta pääle, renti pääle, se om Jürripäiwast 1877 kuni Jüriäiwani 1893 aastani.

Rentnik peab essi omma kuluga, balki manu weddama ja keik honet kõrra perrust ehitama, kuwetõistküme aasta sissen, üts aid, üts laud ja ka rehe tarre ja kambre. Balki ehituse tarwis saap Raudsepa tallo mõtsast ilma massuda.

                                                                                                            2.

Sele tarwis annab, rentiandja kaks sülda püid ja haggo ne paljo kui tarwis, ent rentnik ei tohi kanti püid ei ka haggo müija, ei müid wiisil wälja anda. 

                                                                                                            3.

Massap rentnik ega wakkamaa eest, -põlloma eest, - 3 Rubla 70 Kop. (:kolm Rubla seitseküme kopikat:) iga aasta renti, ja teep ka ega sügisi posti teed ütte hobbesega ja ütte mehega ilma masso.

                                                                                                            4.

Rentnik peap keik norme kõrral säätma ja ega aasta kaks wakkamaad rükki maa teggema ja ei tohi õlgi, agana ei ka haino müija, ei müid wisil wälja andma, ja peap ega aasta 2 wakkamaad ristihaio ma teggema.

                                                                                                            5.

Rentiwõtja ehitap keik hone oma tõise poole rentnikoga, pooliti ülles, ja kui peas tullema et ene 12 aasta (: kattetoistküme:) se tallo sahas ärramüidus, siis om ka rentnikul luba oma platsi osta, kui ta tahap ja kaupa koko sünnip, ent kui temmast ostja ei saha, siis saap temma ehitamisse kulo wälja mastas, aga põllo seadmisse eest ei saha middagi mastus, se hone heituse kullo saap kohto taksermisse läbi arwatus. Kui peale kattetõistkümne aasta (12 aastad) peas se tallo müimine ette tulla, siis ei olle rentnikul üttegi õigus hone heituse eest kullo nõuda, enge peap ärraminnema ja honet nink se paltsi käest ärra andma.

                                                                                                            6.

Se Rentiraha massap rentnik ega aasta 1 Märsil ja 1 Oktobril poole aasta renti ette, renti suuruse om nenda paljo kui põlloma wakkamaad rentniko kätte om, kedda renti andja ega kõrda wõib ülle kaida ja ärramõõta laska. 

Rentnikol peab iga kõrda raudwarra ollema üts hobbene, kaks lehma ja wies wakka suwe seemet. Rentnik saap ega aasta üts kõiw pirropuu tarwis, kui Raudsepa mõtsan om saada, aga kui ei olle siis jääp ilma.

Rentnik peabka omma honet tulle kassan ülleswõtma laska ja peap ega aasta tulle kassa raha masma, nenda paljo kui taksermisse perra nõuwatas. Sele ma ja karjama piir om, ne kawen kui se tee lähäp min rambe soo otsa manu om ja säält lähäp ne kui hainama weer om.

Rentnik woib mõtsa alt ne paljo puro ja samblit korjata sitta tarwis kui leida om, aga ei tohi mõtsal se läbi üttegi kahjo tetta.

Hans Järw XXX                                  Andres Wahi XXX

Rentiwõtja                                         Rentiandja

Päkohtomees asemel H. Jürgenson [Allkiri]

Kohtomees: Hans Willemson XXX

Kohtomees: Jakob Andreson XXX