12 mal Lehheku pawal 1869 olli wallakohhus ühhes koas. Kohto laual istusid:
Wallakohto peawannem Hans Wälja
" Körwamehhed Jüri Tamm, Jaan Kerp
Jüri Tulp Saue mõisa sullane kaibas kohto ees: möisa aidamees Jaan Palm satnud tedda teisest selle moisa pölust ühhe seme ohra kotti ärra toma, mis sinna olli jänud, sest et seal kus naad praego kulwasid, semnest olli ärra pudunud. Kui ta kottiga senna olli sanud üttelnud aidamees: "selle kottis olli liggi 3 setwerikud ohri kui se sinna jäi ja nüüd paistab se agga nappiste 2 setwerikud ollewad, kuidas se tulleb, sa ollid muist ärrawarrastand ja hakkand tedda wasta silmi rusigaga löma.
astus wälja.
Jaan Palm Saue möisa aidamees sai kohto tuppa kutsutud ja sai küssitud kuidas se nüd nende wahhel tulnud? Wastas ta: "kui se kott kus sees liggi 3 setweriku semet is teise pöllule jänud Jüri Tulpist senna sanud totud, näind ta et agga nappiste 2 setwk seal sees paistnud ollewad, küssind ta: kus muist semet kottist sanud sa olled sedda ärra wötnud, siis hakkand Jüri rohkeste ta wasta suud prukima ja ta on selle ülle äkkilisse melega tedda lönud.
astus wälja.
Karel Seland, Saue möisa sullane Jüri Tulpi tunnistusse mees, tunnistab: aidamees tappelnud Jürriga lömist ta ei olle näinud. 3 setwerikud semet arwab kottis ollewad olnud.
astus wälja.
Mihkel Wamperk, Saue möisa sullane. Jüri poolt tunnistuse mees. Tunnistab: temma kündnud emal, ei olle näind enne teise pöllul seme kotti. Seal näind ta sedda ja arwab kahhe setweriko ossa seal sees ollewad olnud. Aida mees lönud Jürit wasta silmi, agga kui mitto korda, sedda ei tea ta üttelda. Jüri hakkand aida mehhe rindo kinni. Aidamees aiand Jüri teisale töle.
astus wälja.
Andres Preismann, Saue möisa sullane. Aidamehhe poolt tunnistuse mees. Tunnistab: silma järrel arwata olnud teise pöllul 3 setwerikud semet kottis agga kui Jüri saand sinna tonud, on arwata roheste 2 setwk. olnud. Aidamees lönud 3 kord Jüri wasto silmi.
astus wälja.
Et tunnistuse mehhed kegi ei tea tunnistada et ta silmaga näind, kas Jüri wilja kottist wötnud woi mitte, waid agga arwawad sedda wähhem ollewad olnud, ei wöi selle asja ülle keddagid otsust tehha, agga selle suu prukimisse ja lömise ülle
Sai möistetud:
1, Et Jüri Tulp aidamehhe wasta sureline ja selle läbbi tedda wihhale ärritanud et lömist tulli ja ka selle poolt, et Jüri tihti ühhe ja teisega kohto ees käib, peab ta 1 rubl. trahwi walla laekase maksma. Peale sedda peab ta sedda mis ta omma palga peale rohkem wälja wötnud ja wälja teeb 5 rubl. 31 Kop. herrale taggasi maksma. Nende sammoti 3 1/2 wölga jänud talwise ja ühhe suise päwa eest 2 rubl. 75 Kop. taggasi maksma.
2, Et aidamees Jaan Palm äkkise melega isse ennese kohto moistja olnud ja Juri Tulpi mitto korda wasta silmi lönud maksab ta seadusse ramato § 1221 järrel 2 rubl. trahwi walla laekasse.
Jüri Tulp ei maksnud wölgu jänud päwade rahha 2 rubl. 75 Kop. egga 1 rubl. trahwi rahha mitte wälja. Kohhus andis 3 päwa s. on 15 ma Lehhe ku pawani aega, siis peab se Saue tallitaja kätte wälja makstud ollema.
12 mal Lehheku pawal 1869 olli wallakohhus ühhes koas. Kohto laual istusid:
Wallakohto peawannem Hans Wälja
" Körwamehhed Jüri Tamm, Jaan Kerp
Jüri Tulp Saue mõisa sullane kaibas kohto ees: möisa aidamees Jaan Palm satnud tedda teisest selle moisa pölust ühhe seme ohra kotti ärra toma, mis sinna olli jänud, sest et seal kus naad praego kulwasid, semnest olli ärra pudunud. Kui ta kottiga senna olli sanud üttelnud aidamees: "selle kottis olli liggi 3 setwerikud ohri kui se sinna jäi ja nüüd paistab se agga nappiste 2 setwerikud ollewad, kuidas se tulleb, sa ollid muist ärrawarrastand ja hakkand tedda wasta silmi rusigaga löma.
astus wälja.
Jaan Palm Saue möisa aidamees sai kohto tuppa kutsutud ja sai küssitud kuidas se nüd nende wahhel tulnud? Wastas ta: "kui se kott kus sees liggi 3 setweriku semet is teise pöllule jänud Jüri Tulpist senna sanud totud, näind ta et agga nappiste 2 setwk seal sees paistnud ollewad, küssind ta: kus muist semet kottist sanud sa olled sedda ärra wötnud, siis hakkand Jüri rohkeste ta wasta suud prukima ja ta on selle ülle äkkilisse melega tedda lönud.
astus wälja.
Karel Seland, Saue möisa sullane Jüri Tulpi tunnistusse mees, tunnistab: aidamees tappelnud Jürriga lömist ta ei olle näinud. 3 setwerikud semet arwab kottis ollewad olnud.
astus wälja.
Mihkel Wamperk, Saue möisa sullane. Jüri poolt tunnistuse mees. Tunnistab: temma kündnud emal, ei olle näind enne teise pöllul seme kotti. Seal näind ta sedda ja arwab kahhe setweriko ossa seal sees ollewad olnud. Aida mees lönud Jürit wasta silmi, agga kui mitto korda, sedda ei tea ta üttelda. Jüri hakkand aida mehhe rindo kinni. Aidamees aiand Jüri teisale töle.
astus wälja.
Andres Preismann, Saue möisa sullane. Aidamehhe poolt tunnistuse mees. Tunnistab: silma järrel arwata olnud teise pöllul 3 setwerikud semet kottis agga kui Jüri saand sinna tonud, on arwata roheste 2 setwk. olnud. Aidamees lönud 3 kord Jüri wasto silmi.
astus wälja.
Et tunnistuse mehhed kegi ei tea tunnistada et ta silmaga näind, kas Jüri wilja kottist wötnud woi mitte, waid agga arwawad sedda wähhem ollewad olnud, ei wöi selle asja ülle keddagid otsust tehha, agga selle suu prukimisse ja lömise ülle
Sai möistetud:
1, Et Jüri Tulp aidamehhe wasta sureline ja selle läbbi tedda wihhale ärritanud et lömist tulli ja ka selle poolt, et Jüri tihti ühhe ja teisega kohto ees käib, peab ta 1 rubl. trahwi walla laekase maksma. Peale sedda peab ta sedda mis ta omma palga peale rohkem wälja wötnud ja wälja teeb 5 rubl. 31 Kop. herrale taggasi maksma. Nende sammoti 3 1/2 wölga jänud talwise ja ühhe suise päwa eest 2 rubl. 75 Kop. taggasi maksma.
2, Et aidamees Jaan Palm äkkise melega isse ennese kohto moistja olnud ja Juri Tulpi mitto korda wasta silmi lönud maksab ta seadusse ramato § 1221 järrel 2 rubl. trahwi walla laekasse.
Jüri Tulp ei maksnud wölgu jänud päwade rahha 2 rubl. 75 Kop. egga 1 rubl. trahwi rahha mitte wälja. Kohhus andis 3 päwa s. on 15 ma Lehhe ku pawani aega, siis peab se Saue tallitaja kätte wälja makstud ollema.
