Pangodi koggokonna kohhus sel 25tal Augusti k. p. 1872.
Man olliwa: Päkohtomees Peter Külläots
kohtomees Jaan Tilik
dito Hindrik Pastak
Krono mõtsawaht Johan Luik andis koggokonna kohtole ette, et tema kuulda sano et Samuli poig Mihkel Püssa se krono mõtsa pallama pandnu, nikui tütruku An Zirk nink Wio Militz tunnistada woiwad.
Ette tulli Michel Püssa tüdruk Ann Zirk nink tunist, et kui nema mõtsa lännuwa lehmile hainu otsma, sis tulnu Samul Püssa poig Mihkel neile järgi nink wõtnu neid oma hobbese päle ja wiinu neid raendiko päle, kost tee neide hainama päle länu ent säält taggasi käändnu nink ärra länu, paari tunni perrast om kül üttest paigast suits ülles tulno, ent tema ei olle mitte nännu kas Mihkel Püssa wao mõnni muid se motsa om pallama pandnu
Tüdruk Wio Militz tunnist nisama.
Ette tulli Mihhel Püssa nink wastas, selle kaibuse päle, tema lännu oma haina maad kaema, mes sääl krono mõtsa lähhadal, sanu tüdrukudele järgi wõtnu neid päle nink wiinu neid sinna krono mõtsa raendikko päle, kos tee nende haina ma päle lännu kaenu hainama ärra, raggonu weel monne kaddaja koddo tullen tee weerest päle, ent mõtsa ei ollewad tema mitte pallama pandnu, sest tema ei tõmbawad suggoki piipu, ei olle ka tikkud liggi olnu, Andis tunistajas Johan Sild, Joseph Waldson ja Märt Sietza nink Johan Tilik
Johan Sild tunnist, et temma lännu arwata kel 11 - enne lõunad Illile käsku andma seddasama teed, mes se Mihkel Püssa käinu, ja Mihkel Püssa tulno temale wasta mõnni kaddajas temmal pääl olnu nink temaga kõnnelnu, sis ei olle weel mõts pallanu ja konegi tullest middagi teeda ent päle lõunad mõtsast suits tulno.
Tunnistaja Joseph Waldson tunist, et tema olnu Märt Toweril abbin tööd nink nänu et se Michel Pussa kesk päiwa aigo koddo tulno nink mõtsast päle lõunad weel suitso nakkano tullema.
Märt Sietza tunnist, et tema olnu mõtsa sitta mahha laskman nink nännu, kui se Michel Püssa enne lõunad mõtsast koddo tulno nink kui jo kiik lõunal olnuwa sis tulno mõtsast weikest suitso ülles
Johan Tilik tunist Michel Pussa tulno mõtsast enne lõunad koddo ja weel temaga Leppiko tarre manu jutto aeanu, ent weel paljo aiga perran sedda päle lõuna lännu mõts pallama.
Otsus: Selle et se sinane kaibuse assi päwäärilinne assi om, sis ei woi se koggokonna kohhus sedda ärra mõista nink saap ses se protokol Utte Keiserlikko Tarto Makohto kätte moista antus.
Päkohtomees Peter Küllaots
kohtomees Jaan Tilik
dito Hendrik Pastak
14 Sept dem Mih Pussa Copia ertheilt.
Pangodi koggokonna kohhus sel 25tal Augusti k. p. 1872.
Man olliwa: Päkohtomees Peter Külläots
kohtomees Jaan Tilik
dito Hindrik Pastak
Krono mõtsawaht Johan Luik andis koggokonna kohtole ette, et tema kuulda sano et Samuli poig Mihkel Püssa se krono mõtsa pallama pandnu, nikui tütruku An Zirk nink Wio Militz tunnistada woiwad.
Ette tulli Michel Püssa tüdruk Ann Zirk nink tunist, et kui nema mõtsa lännuwa lehmile hainu otsma, sis tulnu Samul Püssa poig Mihkel neile järgi nink wõtnu neid oma hobbese päle ja wiinu neid raendiko päle, kost tee neide hainama päle länu ent säält taggasi käändnu nink ärra länu, paari tunni perrast om kül üttest paigast suits ülles tulno, ent tema ei olle mitte nännu kas Mihkel Püssa wao mõnni muid se motsa om pallama pandnu
Tüdruk Wio Militz tunnist nisama.
Ette tulli Mihhel Püssa nink wastas, selle kaibuse päle, tema lännu oma haina maad kaema, mes sääl krono mõtsa lähhadal, sanu tüdrukudele järgi wõtnu neid päle nink wiinu neid sinna krono mõtsa raendikko päle, kos tee nende haina ma päle lännu kaenu hainama ärra, raggonu weel monne kaddaja koddo tullen tee weerest päle, ent mõtsa ei ollewad tema mitte pallama pandnu, sest tema ei tõmbawad suggoki piipu, ei olle ka tikkud liggi olnu, Andis tunistajas Johan Sild, Joseph Waldson ja Märt Sietza nink Johan Tilik
Johan Sild tunnist, et temma lännu arwata kel 11 - enne lõunad Illile käsku andma seddasama teed, mes se Mihkel Püssa käinu, ja Mihkel Püssa tulno temale wasta mõnni kaddajas temmal pääl olnu nink temaga kõnnelnu, sis ei olle weel mõts pallanu ja konegi tullest middagi teeda ent päle lõunad mõtsast suits tulno.
Tunnistaja Joseph Waldson tunist, et tema olnu Märt Toweril abbin tööd nink nänu et se Michel Pussa kesk päiwa aigo koddo tulno nink mõtsast päle lõunad weel suitso nakkano tullema.
Märt Sietza tunnist, et tema olnu mõtsa sitta mahha laskman nink nännu, kui se Michel Püssa enne lõunad mõtsast koddo tulno nink kui jo kiik lõunal olnuwa sis tulno mõtsast weikest suitso ülles
Johan Tilik tunist Michel Pussa tulno mõtsast enne lõunad koddo ja weel temaga Leppiko tarre manu jutto aeanu, ent weel paljo aiga perran sedda päle lõuna lännu mõts pallama.
Otsus: Selle et se sinane kaibuse assi päwäärilinne assi om, sis ei woi se koggokonna kohhus sedda ärra mõista nink saap ses se protokol Utte Keiserlikko Tarto Makohto kätte moista antus.
Päkohtomees Peter Küllaots
kohtomees Jaan Tilik
dito Hendrik Pastak
14 Sept dem Mih Pussa Copia ertheilt.
