Taewere Rentnik J. Kuldkepp tulli ette ja kaebas; eila õhtu on temma weike poeg Albert wäljas teepeal kõndinud, siis on kaks meest ühhes saanis sõitnud ja tema pojale peale ajanud seda laps on hobuse jalgate ette maha kukkunud ja siis on se sõitja teda oma saani jallase al alla wakkama eddasi wedanud, ja järjeste hobusel pitsaga pihta annud, wiimati on ometi saan lapsest ülle läinud, ja se lapse tee peale maha jätnud mis läbi lapsel nüüd keik pea paistetand on ja otsa pealt nahk katki weetud, sedda asja on Peet Jaakson eemalt näinud ja sinna juure jooksnud siis on Jaak Reimann jubba selle lapse juures püsti seisnud, ja keelanud tedda nutmast, sepeale on se Peet Jaakson ni kohhe Jaak Reimanni kaest küssinud, kas ta se mees on tunud kes sest lapsest on ülle sõitnud, se peale olla Reiman wastanud, ma tundsin teda küll, ah lasse olla peale, ja seperast ei ole ennamb kegi arwanud tarwis olewad se mehele järrel ajata, nüüd aga teeb Jaak Reimann sest asjast ennast kogoni teadmatta seperrast pallub ta kohut, et assi ülle kuulamise alla saaks woetud, ja süüdlane kes tema last ni hallastamatta hulk maad saani all edasi wedanud seadusliko trahwi alla saaks pantud.
Tulli ette Jaak Reimann ja wastas küssimise peale, ta ei olle mitte tunnud kes se innimene on olnud kes Kuldkeppi poja on saani alla ajanud ta on lapste karjumist kuulnud siis on ta sinna juure jooksnud, ja laps on saani alt juba wäljas olnud ning ei ole üttelnud enesel suuremat wiga olewad siis on kül ka Peet Jaakson sinna juure tulnud ja se laps on ärra kodu läinud rohkem ta ei tea.
Peet Jaakson selletas; Jaak Reimann on tedda kõrtsist kohtumaja juure kutsunud, ja on isi ka kohe tulema hakkanud aga tema olla weel nattuke ajas maha jaenud, aga kui ta ka minema hakkanud on ta lapste karjumist kuulnud mispeale ta sinna poole jooksma hakkanud, ja kui ta sina juure saanud on Jaak Reimann ka jubba seal juures olnud, ja sedda last hälitsenud et ta wagusi peaks olema. Sepeale olla ta kohe Reimani kaest küsinud kas sa se mees tunnsid kes sest lapssest ülle sõitis; mispeale Reimann wastanud tundsin küll, ah lass olla peale sellega on siis iga üks raho olnud, ja ei ole kegi ennamb se mehele järrel ajanud.
Nisugune wälja ütlemise sai Jaak Reimannil ette loetud mis peale ta wastas; et ta mitte Peet Jaaksonil seda üttelnud ei ole et ta meest on tunnud kes selle lapsest ülle on sõitnud, sedda woida ka Hans Siim tunista.
Et Hans Siim mitte tulnud ei olnud siis
Sai kästud: Kohtukäijad ja Hans Siim teiseks korraks ette kutsuta.
Taewere Rentnik J. Kuldkepp tulli ette ja kaebas; eila õhtu on temma weike poeg Albert wäljas teepeal kõndinud, siis on kaks meest ühhes saanis sõitnud ja tema pojale peale ajanud seda laps on hobuse jalgate ette maha kukkunud ja siis on se sõitja teda oma saani jallase al alla wakkama eddasi wedanud, ja järjeste hobusel pitsaga pihta annud, wiimati on ometi saan lapsest ülle läinud, ja se lapse tee peale maha jätnud mis läbi lapsel nüüd keik pea paistetand on ja otsa pealt nahk katki weetud, sedda asja on Peet Jaakson eemalt näinud ja sinna juure jooksnud siis on Jaak Reimann jubba selle lapse juures püsti seisnud, ja keelanud tedda nutmast, sepeale on se Peet Jaakson ni kohhe Jaak Reimanni kaest küssinud, kas ta se mees on tunud kes sest lapsest on ülle sõitnud, se peale olla Reiman wastanud, ma tundsin teda küll, ah lasse olla peale, ja seperast ei ole ennamb kegi arwanud tarwis olewad se mehele järrel ajata, nüüd aga teeb Jaak Reimann sest asjast ennast kogoni teadmatta seperrast pallub ta kohut, et assi ülle kuulamise alla saaks woetud, ja süüdlane kes tema last ni hallastamatta hulk maad saani all edasi wedanud seadusliko trahwi alla saaks pantud.
Tulli ette Jaak Reimann ja wastas küssimise peale, ta ei olle mitte tunnud kes se innimene on olnud kes Kuldkeppi poja on saani alla ajanud ta on lapste karjumist kuulnud siis on ta sinna juure jooksnud, ja laps on saani alt juba wäljas olnud ning ei ole üttelnud enesel suuremat wiga olewad siis on kül ka Peet Jaakson sinna juure tulnud ja se laps on ärra kodu läinud rohkem ta ei tea.
Peet Jaakson selletas; Jaak Reimann on tedda kõrtsist kohtumaja juure kutsunud, ja on isi ka kohe tulema hakkanud aga tema olla weel nattuke ajas maha jaenud, aga kui ta ka minema hakkanud on ta lapste karjumist kuulnud mispeale ta sinna poole jooksma hakkanud, ja kui ta sina juure saanud on Jaak Reimann ka jubba seal juures olnud, ja sedda last hälitsenud et ta wagusi peaks olema. Sepeale olla ta kohe Reimani kaest küsinud kas sa se mees tunnsid kes sest lapssest ülle sõitis; mispeale Reimann wastanud tundsin küll, ah lass olla peale sellega on siis iga üks raho olnud, ja ei ole kegi ennamb se mehele järrel ajanud.
Nisugune wälja ütlemise sai Jaak Reimannil ette loetud mis peale ta wastas; et ta mitte Peet Jaaksonil seda üttelnud ei ole et ta meest on tunnud kes selle lapsest ülle on sõitnud, sedda woida ka Hans Siim tunista.
Et Hans Siim mitte tulnud ei olnud siis
Sai kästud: Kohtukäijad ja Hans Siim teiseks korraks ette kutsuta.
