Kristjan Ulman annab kohdo ülles. et poiast Karlist tahhab ärra lahkuda, miks poeg keik talwe ei ühtegi minnuga rägi ja wõttis minnust kinni ja rabbutas mind ja lubbas mulle kaewo ja söma laua. Poeg Karel wastab ei olle lubanud. Issa on käskinud lehmadele heast jahho anda minna ütlesin kaewus on wet kül mis anda minna ei joua tenida et lehmad jahho sawad, poeg Karel rägib sügise pittasime issaga nou üks mullikas ärra müja issa olli rahho (issa ütleb tõssi) agga kui ladald tagasi tulin ja mulliga ärra müsin, siis issa olli wihhane. Issa ütleb poia ja minnia sü on ja minnule keddagi ei anna süja, poeg ütleb issa ei wotta mis temmale annan. Se on emmake sü emmak ei olle akanud ühtegi teggema ja minni akkas perrenaise ammeti se pärrast, emma ei te teggemist. Kohhos kassib kokko jäda ja ärra leppida et issa on wanna, kus sa ennast toidad ja poeg ei tohhi issada alwast piddada, on sellega rahho ja lepisid kokko. On kokku lepinud.