Kaebdus: Wodja mõisa teomees Tõnu Russmann tuli kohtu ette ja kaebas, et mõisa tallmeister Hans Olon olla tema uuri ja 1 rbl. 20 kop. raha tema taskust ärawõtnud, kui tema Nelipühi esimise püha õhtul mõisa õues wankri peal maganud, ja kui ta ühe nädala pärast sööma laua juures tema käest hakanud uuri järel küsima, siis olla ta kaa uuri kätte annud, aga raha põle mitte annud. - Et siis kohus tema käest see nimetud raha kaa wälja päriks.

Kaebduse kandja: Hans Olon ütles, et tema on Tõnu Russmanni uuri nalja pärast taskust ärawõtnud, ja kui Tõnu kolme päewa pärast uuri taga otsinud, siis olla ta öölnud: "Mis sa tahad mull anda? kui sa mull pool toopi wiina annad, siis ma ütlen, kus so uur on." Selle peale annud ta kätte. Raha ei olla ta mitte wõtnud.

Tõnu ütles, et tallmeister olla küll nõnda uuri kätte andmise juures öölnud.

Kohtu mõistmine. Kohus ei wõinud Tõnu Russmannil seda nimetud raha 1 rbl. 20 kop., mis ta ütleb enesel ühes uuriga ärawõetud olewad, mitte mõista, sest et tunistust ei olnud, kas temal tõeste raha on wõetud wõi mitte, aga et tallmeister uuri kohe põle kätte annud, waid aga alles nädala pärast, see pärast mõistis kohus, et Hans Olon peab 1 rbl. 50 kop. trahwi maksma, et uuri nii kaua salaja oma käes pidanud, ja õpetuseks, et teine kord niisugust nalja enam ei pea tegema.
Ta maksis seesama kord oma trahw wälja.

Tõnu Russmann ei olnud selle mõistusega mitte rahul.