PROTOKOLL

Saue: Jälgimäe, Saue ja Üksnurme kohtu protokolliraamat (1870-1881)

LeidandmedEAA.2644.1.4
Kaader
73
74
Daatum09.10.1879
Protokolli number2
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Paul Lehmann Peakohtumees
Juhan Sass Kohtumees
Hans Tesna Kohtumees
Joh. Ricke Kirjutaja

Jüri Petlem oli täna walla kohtu jälle tulnud ja andis alamal nimetud kaebtust sisse: Tema tahab nüüd oma trahwi pääwad, mis Hakenrichter teda selle löömise eest (waata 22. März. 1879) on trahwinud, Jürri Saarmanni kääst tagasi makstud saada 24 Rubla, sest ega tema muidu Saarmanni poleks löönud, kui Saarmann põleks mitte wale tunnist annud kohtu, sest nüüd olla üsna selgeste teada ja peab Weski Miina laps olema ja tema ei jääda enne rahule kui tüdruk saab tohtre poolt läbi waadatud. Ja weel et tema olla Sauel Hakenrichtri herra juures seda asja rääkimas käinud, et walla kohus ei wõtta enam teda ette, aga ei seletada tema asju ja anda nendele õigust, kes süüalused on ja Hakenrichter on söimand wallakohut ja kohtu mehi lontruseks, et olla selle kohtu ära rikkund.

Jürri Saarmann ja Petlem saiwad nüüd suud suud wastu pandud, ja Saarmann pidi oma tunnistust ueste andma, mis pärast tema 22. Märzil 79 Petlemma kääst lüia sai. Saarmann ütles, kui nemad Nõmmelt palka saanud, ja koju tulnud siis rääkind poisid et Weskile tahaks tüdrukute juure minna ja Otto Petlem ütelnd kohe, et Weski tüdrukud põle mitte puhtad tüdrukud, et need on narritud ja selle sama peale lõi wana Petlem kohe Saarmanni, aga nüüd pöörab wana Petlem, et Saarmann olla kewade ütelnd, et tema poeg olla seda rääkind et Weski Miinal olnud ühe kuune laps ja sellepärast löönud tema Saarmanni ja pärib ikka oma trahwi kulud Saarmanni kääst, sest kui Saarmanni põleks siin olnud keda tema siis oleks löönd.

Kohus mõistis: Jüri Petlem maksab selle walle tunnispärast, mis tema jälle ueste Jürri Saarmanni peale on tõstnud ja et tema walla kohtu mehi lauataga walelikuks tunnistab ja parteilikuks ja et Hakernichteri herre ühte kohut on lontruseks sõimand, mis mitte tõsi ei wõi olla, 3 rubla walla laeka trahwi. Ja kaa mitte teda enam selle asja pärast walla kohtu wastu wõtta, sest et see juba leppitatud sai 4. Septembril 1879.

Jüri Petlem oli täna walla kohtu jälle tulnud ja andis alamal nimetud kaebtust sisse: Tema tahab nüüd oma trahwi pääwad, mis Hakenrichter teda selle löömise eest (waata 22. März. 1879) on trahwinud, Jürri Saarmanni kääst tagasi makstud saada 24 Rubla, sest ega tema muidu Saarmanni poleks löönud, kui Saarmann põleks mitte wale tunnist annud kohtu, sest nüüd olla üsna selgeste teada ja peab Weski Miina laps olema ja tema ei jääda enne rahule kui tüdruk saab tohtre poolt läbi waadatud. Ja weel et tema olla Sauel Hakenrichtri herra juures seda asja rääkimas käinud, et walla kohus ei wõtta enam teda ette, aga ei seletada tema asju ja anda nendele õigust, kes süüalused on ja Hakenrichter on söimand wallakohut ja kohtu mehi lontruseks, et olla selle kohtu ära rikkund.

Jürri Saarmann ja Petlem saiwad nüüd suud suud wastu pandud, ja Saarmann pidi oma tunnistust ueste andma, mis pärast tema 22. Märzil 79 Petlemma kääst lüia sai. Saarmann ütles, kui nemad Nõmmelt palka saanud, ja koju tulnud siis rääkind poisid et Weskile tahaks tüdrukute juure minna ja Otto Petlem ütelnd kohe, et Weski tüdrukud põle mitte puhtad tüdrukud, et need on narritud ja selle sama peale lõi wana Petlem kohe Saarmanni, aga nüüd pöörab wana Petlem, et Saarmann olla kewade ütelnd, et tema poeg olla seda rääkind et Weski Miinal olnud ühe kuune laps ja sellepärast löönud tema Saarmanni ja pärib ikka oma trahwi kulud Saarmanni kääst, sest kui Saarmanni põleks siin olnud keda tema siis oleks löönd.

Kohus mõistis: Jüri Petlem maksab selle walle tunnispärast, mis tema jälle ueste Jürri Saarmanni peale on tõstnud ja et tema walla kohtu mehi lauataga walelikuks tunnistab ja parteilikuks ja et Hakernichteri herre ühte kohut on lontruseks sõimand, mis mitte tõsi ei wõi olla, 3 rubla walla laeka trahwi. Ja kaa mitte teda enam selle asja pärast walla kohtu wastu wõtta, sest et see juba leppitatud sai 4. Septembril 1879.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS