II. sai seesamma pääw seletud:
Kaebdus: Wodja mõisa moonamees Rein Saum tuli kohtu ette ja kaebas, et mõisa teumees Jaan Danner, kes temaga ühes majas elab, olla mõisa laudadest mis ta mõisast natuke haawal toonud, omale kaks kappi teinud, ühe juba ennemalt ja teise kappi möödaläinud talwel. Ühe raud kangi olla ta ka mõisast minewal minewal sügisel warastanud ning talwe otsa ta käes olnud, ja kui nüüd kewadi ta (Rein) sest rääkima hakkanud, siis olla ta wist mõisa tagasi wiinud. Ka üks mõisa labidas olla ta käes, ja ka mitmed rattad olla ta mõisa puudest teinud, ning tänawu kewadi weel ühed wankre rattad omale teinud, mis temal nüüd weel järel on. Minewal talwel olla ta ka mõisa härjapea-kärbiseid põletanud.
Kaebduse kandja: Jaan Danner ütles, et tema olla küll kaks kappi teinud, ühe jo nelja aasta eest ja teise jälle tänawu kewadi, aga mitte mõisa laudadest, waid Kuie tädimees, kes nüüd juba surnud, olla temale need lauad toonud. Esite seisnud need lauad tema weikeses aitas, mis teise moonatua juures olnud, ja kui ta ise sealt tuast teise moonatupa elama läinud, siis olla Kustaw Brosewits tema aida ja need lauad sealt oma hobusega ärawidanud; seepärast teab siis Kustaw Brosewits neist laudadest tunistada, et need Kuielt toodud on. - Raud kangi olla ta mõisast kubja käest küsinud ja kaks korda ta käes olnud, esite süggisi, mõisa wärawa sambaid kiiluda, ja teiseks kesk talwe, rabas mõisa turwaküüni wärawaid lahti raiuda, ning see kang olla mõisa juure wiidud saanud, seda teada mõisa kubjas tunistada. - See labidas, mis tal on, ütleb ise Paidest ostnud.
Wankri rattad mis ta teinud, olla ta peremehe Peeter Danneril teinud, kes ise puud toonud, ja neist puudest jäänud nii palju järel, et ta tänawu kewadi neist omale wankre täie rattaid ka teinud. Mõisa puudest ei olla ta ühtegi omale teinud. - Mõisa kärbiseid ei olla ta kaa mitte põletanud.
Rein Saumi kaebduse peale olla mõisa walitseja Joh. Köhler ja walla talitaja Jaan Mauer, Jaan Danneri kraami ülewaatanud, et kas seal tema kraami seas peaks mõisa asju olema, aga põle ühtegi leidnud. Need uued wankre rattad, mis Jaan Danneril olnud, olla walitseja arwanud, et need mitte mõisa puudest ei olla tehtud, sest mõisas olla hoopis teist nägu puud.
Seda tunistas talitaja Jaan Mauer siin kohtu ees.
Tunistus: Mõisa kubjas Mihkel Senne tunistas siin kohtu ees, et see raud kang, mis Jaan Danneri käes olnud, olla sügisi jo tema kätte antud wärawa sambaid kiiluda, ja talwel jälle turwaküüni wärawaid lahti raiuda, keda ta nüüd jälle on äratoonud. - Kubjas ütles ka, et need mõisa labidad, mis tema hooleks on antud, olla kõik alles, et siis Jaan Danneri käes ei wõi praegu mõisa labidatest mitte olla.
Teine tunistus: Kustaw Brosewits tunistas siin kohtus, et need lauad, kellest Jaan Danner omale kapid on teinud, olla nende tädimees Kuielt toonud. Esite seisnud naad teise moonatua juures aitas, ja kui tema selle aida sealt ärawidanud sinna, kus J. Danner praegu elab, olla ta ka need lauad ühes wiinud. - Seesama Kuie sugulane olla temal ka laudu toonud, mis tal praegu alles on.
Kohtu mõistmine. Kui nüüd kohus seda asja ülekuulas, leidis, et Rein Saum üsna kiusu pärast Jaan Danneri peale kaebas, sest et temal ühtegi tunistust ei olnud, ega ka ühtegi warastud asja J. Danneri käest kätte saadud, waid aga muidu teist kiusata tahtnud, seepärast mõistis kohus, et Rein Saum peab Jaan Danneri kaks päewa, mis ta tema kaebduse pärast siin kohtuskäimisega ärawiitis, 1 rbl. 40 kopikaga äramaksma, ja peale seda peab ta weel 3 rbl. trahwi maksma, et ilma süüta tahtis teist wargaks teha.
Rein Saum ei olnud selle mõistusega mitte rahul.
* Trahw makstud sel 30. Juulil 1882.
II. sai seesamma pääw seletud:
Kaebdus: Wodja mõisa moonamees Rein Saum tuli kohtu ette ja kaebas, et mõisa teumees Jaan Danner, kes temaga ühes majas elab, olla mõisa laudadest mis ta mõisast natuke haawal toonud, omale kaks kappi teinud, ühe juba ennemalt ja teise kappi möödaläinud talwel. Ühe raud kangi olla ta ka mõisast minewal minewal sügisel warastanud ning talwe otsa ta käes olnud, ja kui nüüd kewadi ta (Rein) sest rääkima hakkanud, siis olla ta wist mõisa tagasi wiinud. Ka üks mõisa labidas olla ta käes, ja ka mitmed rattad olla ta mõisa puudest teinud, ning tänawu kewadi weel ühed wankre rattad omale teinud, mis temal nüüd weel järel on. Minewal talwel olla ta ka mõisa härjapea-kärbiseid põletanud.
Kaebduse kandja: Jaan Danner ütles, et tema olla küll kaks kappi teinud, ühe jo nelja aasta eest ja teise jälle tänawu kewadi, aga mitte mõisa laudadest, waid Kuie tädimees, kes nüüd juba surnud, olla temale need lauad toonud. Esite seisnud need lauad tema weikeses aitas, mis teise moonatua juures olnud, ja kui ta ise sealt tuast teise moonatupa elama läinud, siis olla Kustaw Brosewits tema aida ja need lauad sealt oma hobusega ärawidanud; seepärast teab siis Kustaw Brosewits neist laudadest tunistada, et need Kuielt toodud on. - Raud kangi olla ta mõisast kubja käest küsinud ja kaks korda ta käes olnud, esite süggisi, mõisa wärawa sambaid kiiluda, ja teiseks kesk talwe, rabas mõisa turwaküüni wärawaid lahti raiuda, ning see kang olla mõisa juure wiidud saanud, seda teada mõisa kubjas tunistada. - See labidas, mis tal on, ütleb ise Paidest ostnud.
Wankri rattad mis ta teinud, olla ta peremehe Peeter Danneril teinud, kes ise puud toonud, ja neist puudest jäänud nii palju järel, et ta tänawu kewadi neist omale wankre täie rattaid ka teinud. Mõisa puudest ei olla ta ühtegi omale teinud. - Mõisa kärbiseid ei olla ta kaa mitte põletanud.
Rein Saumi kaebduse peale olla mõisa walitseja Joh. Köhler ja walla talitaja Jaan Mauer, Jaan Danneri kraami ülewaatanud, et kas seal tema kraami seas peaks mõisa asju olema, aga põle ühtegi leidnud. Need uued wankre rattad, mis Jaan Danneril olnud, olla walitseja arwanud, et need mitte mõisa puudest ei olla tehtud, sest mõisas olla hoopis teist nägu puud.
Seda tunistas talitaja Jaan Mauer siin kohtu ees.
Tunistus: Mõisa kubjas Mihkel Senne tunistas siin kohtu ees, et see raud kang, mis Jaan Danneri käes olnud, olla sügisi jo tema kätte antud wärawa sambaid kiiluda, ja talwel jälle turwaküüni wärawaid lahti raiuda, keda ta nüüd jälle on äratoonud. - Kubjas ütles ka, et need mõisa labidad, mis tema hooleks on antud, olla kõik alles, et siis Jaan Danneri käes ei wõi praegu mõisa labidatest mitte olla.
Teine tunistus: Kustaw Brosewits tunistas siin kohtus, et need lauad, kellest Jaan Danner omale kapid on teinud, olla nende tädimees Kuielt toonud. Esite seisnud naad teise moonatua juures aitas, ja kui tema selle aida sealt ärawidanud sinna, kus J. Danner praegu elab, olla ta ka need lauad ühes wiinud. - Seesama Kuie sugulane olla temal ka laudu toonud, mis tal praegu alles on.
Kohtu mõistmine. Kui nüüd kohus seda asja ülekuulas, leidis, et Rein Saum üsna kiusu pärast Jaan Danneri peale kaebas, sest et temal ühtegi tunistust ei olnud, ega ka ühtegi warastud asja J. Danneri käest kätte saadud, waid aga muidu teist kiusata tahtnud, seepärast mõistis kohus, et Rein Saum peab Jaan Danneri kaks päewa, mis ta tema kaebduse pärast siin kohtuskäimisega ärawiitis, 1 rbl. 40 kopikaga äramaksma, ja peale seda peab ta weel 3 rbl. trahwi maksma, et ilma süüta tahtis teist wargaks teha.
Rein Saum ei olnud selle mõistusega mitte rahul.
* Trahw makstud sel 30. Juulil 1882.
