1911 aasta Januari kuu 12 päewal ilmusid Holstre walla kohtusse Holstre walla Kansi taluomanik Mihkel Kansi ja Holstre walla talu poeg Jaan Johani poeg Jõgewest ning palusid järgmist oma wahel nõnda tehtud lepingut akti raamatusse kirjutada.

§ 1.

Mihkel Kansi annab oma Holstre wallas olewast Kansimoosi talust nõndanimetatud "Ristikiwi maad" ühes seal olewa hoonetega ühes rehe ja rehealusega ja ait Jaan Jõgewestile kuueaasta peale rendile, see on Jüripäewast 1911 a. kuni sinna ajani 1917 a.

§ 2. 

Jaan Jõgewest saab "Ristikiwimaad" nende piiridega, mis nemad praegu Maits Musta käes rendil on, see on umbes 8 wakamaad põldu ja aia maad 7 wakamaad heinamaad "Änilese" all.

Tähendus: Kui põldu ja aia  maad 8 wakamaad ei peaks üles haritud olema, siis wõib rentnik "Ristikiwil" olewast maast puuduwa osa ehk rohkem juurde harida.

§ 3.

Renti selle "Ristikiwi" koha eest maksab rentnik nelikümmend wiis rubla aastas, nimelt 23 aprillil 22 R. 50 kop. ja 23 okt. 22 rubla 50 kop. iga poole aasta peale ette.

§ 4.

Rentniku kohus on, seda tema kätte antud Ristikiwi-kohta iga pidi sündsasti harida ja rendi aja lõppul teda järgmiselt tagasi anda:

1. hoonete kattused olgu hästi parantud mille jaoks rendile andja materjali annab 2. Kõik wiimane sõnnik ja loomade toit mis üle jääb, peab ilma tasumata koha peale jääma. 3. sügisesed künnid wõiwad kündmata olla ja rukkid ei pruugi maha teha, kui aga rentnik ometi sügisel maad korralikult üles künnud on, siis saab selle eest rendile andja käest iga wakkamaa eest 1 R. tasu.

§ 5.

Õlgi, heinu ega muud põhku ega sõnnikut ei tohi rentnik millgil näol ei müüa ega wälja laenata, ehk mujale wedada, olgugi et ta wahest heinu, põhku ehk selle sarnast ostnud on.

§ 6.

Rentniku kohus on peale rendi weel terwe Kansi talu est kiriku teed ära teha ja lumest puhastada, kui selleks käsk antakse.

§ 7.

Kõik õnnetused, mis pikse, tule, rohetao ehk weiste katku läbi tulewad, neid kannab rentnik kui oma kahju.

§ 8.

Kui rentnik ennast selle koha parandamise juures kulutanud on, siis saab tema ainult siis tasu, kui ta selle üle rendi andjaga iseäraldi kokku leppinud on, muidu aga tehtud parandused hoonete ehk põllu ja heina maa külles jääwad ilma kasuta koha kasuks.

§ 9.

Rendi andjal on õigus, sedakohta ja selle talitamist nii mit korda kui ta seda soowib läbi waadata ehk läbi waadata lasta.

§ 10.

Kui käesolew kontraht mitte kuni 25 juulini 1916 uuentud ei ole, siis lõppeb tema ilma üles ütlemata Jüripäewal 1917 aast. ära ja rentnik peab ta rendile andjale kätte andma, nagu oleks temal õigel ajal üles üteltud.

§ 11. 

Selle kontrahti tingimiste täitmise kausjoniks paneb rentnik kõik oma liikuwa waranduse, mille sea kõige wähem 1 hobune ja 2 karilojat peawad olema.

§ 12.

Kui rentnik enne kontrahi aastate lõppu peaks surema, siis jääb pärijatel õigus, kas kontrahti lähemal Jüripäewal lõpetada, ehk kuni lõppuni pidada, mille üle nemad rendiandjale aegsasti teadust peawad andma, wastsel korral jääb rendiandjal õigus, omalt poolt lähemaks Jüripäewaks kontrahti ära lõpetada. Teadaandmine sündigu kuu aega peale rentniku surma ja kuu aega enne lähemat Jüripäewa, kui lähemaks Jüripäewaks nii palju aega on; kui aga nii palju aega ei ole, siis kohe peale rentniku surma.

§ 13.

Toaahju teeb rendiandja omal kulul, kuhu juure rentnik poole osa materjali weab, peale selle aga weel rehealuse otsa kuuri, nii pika kui rehealune lai ja laius 10 jalga ehk suurus selle peale waadates, kuidas rehealuse kattus wälja annab. Rentnik teeb wäiksed parandused hoonete juures mille jaoks rendiandja materjali annab, mida aga rentnik juure weab. 

§ 14.

Rentnik wõttab koha niisuguses seisukorras wastu, - nagu ta praegum.

§ 15.

Kraawi kaewab rendileandja: põlenud järweotsast Jürimatsi piiri mööda kuni rendile antud põlluni, nii et seda kraawi mööda rendipõllu wesi maha jookseb. Põllu kraawid kaewab rentnik, kuhu tarwis temal.

§ 16.

Kui rentnik omal wolil sõnikut, heinu, põhku ehk muud sellesarnast müüb, ehk talust wälja wedada annab siis maksab rendiandjale järgmist kokku lepppitud tasu: iga puuda heinte, õlgede ehk haganate eest 50 kop iga koorma sõniku eest ühe rubla. Wälja käimiste jaoks on rentnikul õigus tarwiline osa põhku koju wõtta.

Märkus: Selle kontrahi : § 7 ei ole maksew.

M Kansi

J Jõgewest 

Eesseiswa kontraht peale selle ette lugemist leidis kontrahi tegijate poolt, - kes kohtule tuntud, täisealised ja õige wõimulised on, - rahulolemist sai neist oma käega allakirjutud ja saab ka seega Holstre wallakohtu poolt tõeses tunnistud ja kinnitud.

Eesistja as: A. Rekkandt 

Kohtuliikmed J Luurits

                        J Nõmmik