I.
Kaebdus: Pääru perenaene Leeno Lilienthal tuli kohtu ette ja kaebas, et tema sulane Johannes Pielberg olla Jõulo laada ajal 16. Dets. 1884a. tema hobuse ilma luba küsimata kottu ette pannud, (ja enne kui minema läinud, olla tema käest laada raha küsinud, ja ta ka annud) Paide läinud, ja siis olla hobuse lasknud laadal ärawarastada. Ta arwas oma hobuse ja riistad 50 rbl. hinna alla. - Et siis kohus seda tema käest wälja päriks.
Kaebduse kandja: Sulane Johannes Pielberg ütles, et wabatmees Aleksander Wiltmann olla hobuse ette pannud, ja tema olla perenaese käest läinud laada raha küsima, ning ta saanud ka. Selle peale läinud ta õue, istunud kahekesi Aleksandriga peale ja läinud Paide. (Õhtu enne seda, lubanud perenaene ka laadale hoost müüma minna, ja sellepärast naad ka hobuse ette pannud, aga ta põlle mitte laadale tulnud.) Paides põle naad ka hobuse eest raha saanud nõnda palju, kui perenaene tema eest nõuudis, seepärast jäänud ta ka müümata. - Õhtu widewiku ajal jäänud Aleksander Paides ree peale magama, ta ajanud sealt teda üles, siis läinud ta (Aleksander) turu poole, jätnud tema üksi hobuse juure. Ta läinud weel natuke poodi, ja selle aja sees warastud hobune uulitsa pealt ära.
Aleksander Wiltmann ütles, et tema hakkanud hommiku laadale minema, Joh. Pilberg seadnud ree walmis ja tema pannud hobuse ette; selle aja sees käinud Johannes tuas, ja kui wälja tulnud, siis istunud naad kahekesi peale ning läinud Paide. - Paides õhtu widewiku ajal jäänud ta ree peale magama, aga Johannes tõmbanud tema sealt maha, siis läinud ta hobuse juurest ära. Tagasi tulles leidnud Johannese kõrtsis magamast ja hobuse warastud olewad.
Kohtu mõistmine. Kohto otsuse järel sai mõistetud, et perenaene Leeno Lilienthal peab üks kolmandik osa sest hobuse hinnast 50nest rublast, see on 16 r. 67 kop. oma kahjuks wõtma, et sulasele ja wabatmehele luba andis hobusega laadale minna, sest et naad ilma perenaese teadmata mitte hoost laadale minna ei wõtnud, ja sulane Johannes Pielberg ning wabatmees Aleksander Wiltmann peawad kumbki 16 r. 67 kop., kahe peale kokku 33 rbl. 34 kop. kahe aasta sees 1885 ja 1886a. Leeno Lilienthalil hobuse eest maksma, sest et nemad kahekesi selle hobuse kodu ette pannid, siis oleks pidanud laadal ka kahekesi järel waatama.
Leeno Lilienthal ei olnud selle mõistusega mitte rahul, seepärast sai temal luba antud suuremat kohut nõuuda, mis peale protokoll sai ka wälja antud.
* Protokoll wälja antud 8. Apr. 1885.
I.
Kaebdus: Pääru perenaene Leeno Lilienthal tuli kohtu ette ja kaebas, et tema sulane Johannes Pielberg olla Jõulo laada ajal 16. Dets. 1884a. tema hobuse ilma luba küsimata kottu ette pannud, (ja enne kui minema läinud, olla tema käest laada raha küsinud, ja ta ka annud) Paide läinud, ja siis olla hobuse lasknud laadal ärawarastada. Ta arwas oma hobuse ja riistad 50 rbl. hinna alla. - Et siis kohus seda tema käest wälja päriks.
Kaebduse kandja: Sulane Johannes Pielberg ütles, et wabatmees Aleksander Wiltmann olla hobuse ette pannud, ja tema olla perenaese käest läinud laada raha küsima, ning ta saanud ka. Selle peale läinud ta õue, istunud kahekesi Aleksandriga peale ja läinud Paide. (Õhtu enne seda, lubanud perenaene ka laadale hoost müüma minna, ja sellepärast naad ka hobuse ette pannud, aga ta põlle mitte laadale tulnud.) Paides põle naad ka hobuse eest raha saanud nõnda palju, kui perenaene tema eest nõuudis, seepärast jäänud ta ka müümata. - Õhtu widewiku ajal jäänud Aleksander Paides ree peale magama, ta ajanud sealt teda üles, siis läinud ta (Aleksander) turu poole, jätnud tema üksi hobuse juure. Ta läinud weel natuke poodi, ja selle aja sees warastud hobune uulitsa pealt ära.
Aleksander Wiltmann ütles, et tema hakkanud hommiku laadale minema, Joh. Pilberg seadnud ree walmis ja tema pannud hobuse ette; selle aja sees käinud Johannes tuas, ja kui wälja tulnud, siis istunud naad kahekesi peale ning läinud Paide. - Paides õhtu widewiku ajal jäänud ta ree peale magama, aga Johannes tõmbanud tema sealt maha, siis läinud ta hobuse juurest ära. Tagasi tulles leidnud Johannese kõrtsis magamast ja hobuse warastud olewad.
Kohtu mõistmine. Kohto otsuse järel sai mõistetud, et perenaene Leeno Lilienthal peab üks kolmandik osa sest hobuse hinnast 50nest rublast, see on 16 r. 67 kop. oma kahjuks wõtma, et sulasele ja wabatmehele luba andis hobusega laadale minna, sest et naad ilma perenaese teadmata mitte hoost laadale minna ei wõtnud, ja sulane Johannes Pielberg ning wabatmees Aleksander Wiltmann peawad kumbki 16 r. 67 kop., kahe peale kokku 33 rbl. 34 kop. kahe aasta sees 1885 ja 1886a. Leeno Lilienthalil hobuse eest maksma, sest et nemad kahekesi selle hobuse kodu ette pannid, siis oleks pidanud laadal ka kahekesi järel waatama.
Leeno Lilienthal ei olnud selle mõistusega mitte rahul, seepärast sai temal luba antud suuremat kohut nõuuda, mis peale protokoll sai ka wälja antud.
* Protokoll wälja antud 8. Apr. 1885.
