Kaebdus: Peremees Peeter Holder tuli kohtu ette ja kaebas, et tema tüdruk olla 31. Martsil k.p. hommikul wäljalt oma kuhjast läinud kartuhwlid tooma, ja leidnud, et üks enne teda, olla sealt ööse kartuhwlid wiinud. Ta läinud ka jälgesid waatama, ja leidnud, et ühed weiksed, arwata naesterahwa, pastla jälled, olla tema ligidal olewa Liiso Blaaseni sauna õuest wälja tulnud ning otse tema kuhja juure läinud, ja sealt tagasi tulles natuke wälja pealt ringi läinud ja siis jälle sinna Liiso sauna õue läinud. Ta arwas, et Liiso Blaasen olla tema kuhja kallal käinud, sest et need jälled wäga tema jalaga ühte minna, nagu ta ütleb ise seekord mõetnud olewad. - Ta saatnud ka talitaja järel, neid järel waatama tulla. Talitajat põle päewa kodu olnud, siis tulnud alles õhtu päewa loode ajal, ning tahtnud Liiso sauna waatama minna, aga tema poeg Kustas olla õues wastu seisnud ja põle sisse lasknud, sest põle ta (talitaja) wõinud teda läbi otsida. - Peeter Holder ütles oma heinad ka ükskord Liiso Blaaseni lamba eest leidnud, keda Liiso tema õuest wiinud, aga Liisule põle sest ta seekord ühtegi rääkinud; nõnda arwas ka, et siis tema kartuhwli kuhja kallal Liiso ka on käinud.
Peeter Holder kaebas weel teiseks, et Liiso Blaaseni poeg Jaan Blaasen, olla 2sel Aprillil õhtu kel 10 tema majasse tulnud ja öölnud: "Minu süda põle ilmaski nõnda täis olnud, kui nüüd, ma tahan teile ülepea kõigile näidata, kes siin olete! Teie riidlete minu emaga ja teete teda wargaks."
Et siis kohus seda järel kuulaks, kas tema wõib mind nõnda ähwardada.
Kaebduse kandja: Liiso Blaasen ütles, et tema põle mitte koguniste Peetre kartuhwli kuhja kallal käinud, ega ka tema heinu oma lambale toonud. Peeter põle temale ka mitte näidanud, kui oma heinad tema lamba eest on leidnud, sest need aruheinad, mis tema lamba ees on olnud, olla tema wäimees Juhan temale toonud 2 leisikat.
Liiso poeg Kustas Blaasen ütles, et tema põle talitajat sellepärast mitte sisse lasknud, et õhtu hilja arwata kel 10 juba olnud, sest tema naene olla raskeste haige olnud, sellepärast ehmatanud, et Peeter oma kartuhwli warga nende majasse arwanud, et ehk siis riido tema ema poolt tuleb talitajaga, ja tema naene siis weel enam ehmatab ja haigemaks jääb. Pärast läinud aga talitajat Peeter Holdre majast sellepärast kutsuma, et tema kui welskär tema naist pidand aitama tulema.
Talitaja Preedik Wänder ütles, et tema läinud päewa loode ajal Peeter Holdre juure, sealt läinud naad Peetriga ühes wäljale, ja Peeter näitas neid jälgesid, mis sealt kuhja poolt tulnud, aga kuhja juure põle naad saanud, waid sealt kohalt aga, kus lumi oli jala sisse wõtnud, näinud, et ühed weiksed naesterahwa pastla jälled tulnud kuhja poolt ja läinud sinna sauna õue, aga põle ka mitte waatand, kas ka sealt wäljaläinud. Talitaja tahtnud tuppa waatama minna, aga Liiso poeg Kustas olnud õues ja öölnud: "Nüüd ma sisse ei lase kedagi, sest mo naene on haige!" - Talitaja põle ka just wägise sisse kippunud, et wäga hilja olnud; ja läinud Peeter Holdre majasse. Umbes tunni aja pärast tulnud Kustas, Peeter Holdre juure, kus ka talitaja olnud, ja öölnud: "Tulge waadake, minu naene hakkab surema!" waata Peeter, mis sa oma pahandusega oled teinud!" Talitaja põle ka enam sinna läinud, et enne põle teda sisse lastud. Tallitaja ütles, et temal põle seekord mitte welskäri riistu ligi olnud kellega oleks wõinud teda aitama minna, waid tema kutsutud aga nende pahandust ülewaatama.
Liisu poeg Jaan Blaasen ütles, et tema läinud õhtu poole eha aegus oma ema leiba ärawiima, mis ta tema juure maha jätnud, kuulnud siis ka, et kuida Peeter tema emaga müranud, seepärast läinud ta Peetri juure küsima, kuida se on olnud, aga põle halwaste seal ühtegi rääknud, muud kui tulema hakkates öölnud neile: "Kui teie siin ikka riidlete, siis ikka edespidi head lugu ei ole."
Kohtu mõistmine. Kohtu otsuse järel sai mõistetud, et Jaan Blaasen peab 1 rbl. trahwi maksma, et õhtu hilja weel Peeter Holdre juures ähwardamas käis, ja Kustas Blaasen peab 50 kop. trahwi maksma, et talitajat põle esite sisse lasknud ja pärast weel kutsumas käis. - Liiso Blaasenil ei wõinud kohus kartuhwli wargust mitte süüks arwata, sest et selget tunistust selle üle ei olnud.
Et neil kumbkil seekord raha maksta ei olnud, andis kohus Termini seks 27. Aprilliks s.a. äramaksta.
* Jaan Blaaseni trahw maksetud 20. Detsembr. 1885.
Kaebdus: Peremees Peeter Holder tuli kohtu ette ja kaebas, et tema tüdruk olla 31. Martsil k.p. hommikul wäljalt oma kuhjast läinud kartuhwlid tooma, ja leidnud, et üks enne teda, olla sealt ööse kartuhwlid wiinud. Ta läinud ka jälgesid waatama, ja leidnud, et ühed weiksed, arwata naesterahwa, pastla jälled, olla tema ligidal olewa Liiso Blaaseni sauna õuest wälja tulnud ning otse tema kuhja juure läinud, ja sealt tagasi tulles natuke wälja pealt ringi läinud ja siis jälle sinna Liiso sauna õue läinud. Ta arwas, et Liiso Blaasen olla tema kuhja kallal käinud, sest et need jälled wäga tema jalaga ühte minna, nagu ta ütleb ise seekord mõetnud olewad. - Ta saatnud ka talitaja järel, neid järel waatama tulla. Talitajat põle päewa kodu olnud, siis tulnud alles õhtu päewa loode ajal, ning tahtnud Liiso sauna waatama minna, aga tema poeg Kustas olla õues wastu seisnud ja põle sisse lasknud, sest põle ta (talitaja) wõinud teda läbi otsida. - Peeter Holder ütles oma heinad ka ükskord Liiso Blaaseni lamba eest leidnud, keda Liiso tema õuest wiinud, aga Liisule põle sest ta seekord ühtegi rääkinud; nõnda arwas ka, et siis tema kartuhwli kuhja kallal Liiso ka on käinud.
Peeter Holder kaebas weel teiseks, et Liiso Blaaseni poeg Jaan Blaasen, olla 2sel Aprillil õhtu kel 10 tema majasse tulnud ja öölnud: "Minu süda põle ilmaski nõnda täis olnud, kui nüüd, ma tahan teile ülepea kõigile näidata, kes siin olete! Teie riidlete minu emaga ja teete teda wargaks."
Et siis kohus seda järel kuulaks, kas tema wõib mind nõnda ähwardada.
Kaebduse kandja: Liiso Blaasen ütles, et tema põle mitte koguniste Peetre kartuhwli kuhja kallal käinud, ega ka tema heinu oma lambale toonud. Peeter põle temale ka mitte näidanud, kui oma heinad tema lamba eest on leidnud, sest need aruheinad, mis tema lamba ees on olnud, olla tema wäimees Juhan temale toonud 2 leisikat.
Liiso poeg Kustas Blaasen ütles, et tema põle talitajat sellepärast mitte sisse lasknud, et õhtu hilja arwata kel 10 juba olnud, sest tema naene olla raskeste haige olnud, sellepärast ehmatanud, et Peeter oma kartuhwli warga nende majasse arwanud, et ehk siis riido tema ema poolt tuleb talitajaga, ja tema naene siis weel enam ehmatab ja haigemaks jääb. Pärast läinud aga talitajat Peeter Holdre majast sellepärast kutsuma, et tema kui welskär tema naist pidand aitama tulema.
Talitaja Preedik Wänder ütles, et tema läinud päewa loode ajal Peeter Holdre juure, sealt läinud naad Peetriga ühes wäljale, ja Peeter näitas neid jälgesid, mis sealt kuhja poolt tulnud, aga kuhja juure põle naad saanud, waid sealt kohalt aga, kus lumi oli jala sisse wõtnud, näinud, et ühed weiksed naesterahwa pastla jälled tulnud kuhja poolt ja läinud sinna sauna õue, aga põle ka mitte waatand, kas ka sealt wäljaläinud. Talitaja tahtnud tuppa waatama minna, aga Liiso poeg Kustas olnud õues ja öölnud: "Nüüd ma sisse ei lase kedagi, sest mo naene on haige!" - Talitaja põle ka just wägise sisse kippunud, et wäga hilja olnud; ja läinud Peeter Holdre majasse. Umbes tunni aja pärast tulnud Kustas, Peeter Holdre juure, kus ka talitaja olnud, ja öölnud: "Tulge waadake, minu naene hakkab surema!" waata Peeter, mis sa oma pahandusega oled teinud!" Talitaja põle ka enam sinna läinud, et enne põle teda sisse lastud. Tallitaja ütles, et temal põle seekord mitte welskäri riistu ligi olnud kellega oleks wõinud teda aitama minna, waid tema kutsutud aga nende pahandust ülewaatama.
Liisu poeg Jaan Blaasen ütles, et tema läinud õhtu poole eha aegus oma ema leiba ärawiima, mis ta tema juure maha jätnud, kuulnud siis ka, et kuida Peeter tema emaga müranud, seepärast läinud ta Peetri juure küsima, kuida se on olnud, aga põle halwaste seal ühtegi rääknud, muud kui tulema hakkates öölnud neile: "Kui teie siin ikka riidlete, siis ikka edespidi head lugu ei ole."
Kohtu mõistmine. Kohtu otsuse järel sai mõistetud, et Jaan Blaasen peab 1 rbl. trahwi maksma, et õhtu hilja weel Peeter Holdre juures ähwardamas käis, ja Kustas Blaasen peab 50 kop. trahwi maksma, et talitajat põle esite sisse lasknud ja pärast weel kutsumas käis. - Liiso Blaasenil ei wõinud kohus kartuhwli wargust mitte süüks arwata, sest et selget tunistust selle üle ei olnud.
Et neil kumbkil seekord raha maksta ei olnud, andis kohus Termini seks 27. Aprilliks s.a. äramaksta.
* Jaan Blaaseni trahw maksetud 20. Detsembr. 1885.
