II. sai seesama päew seletud:
Kaebdus: Kodasema walla mees Jaan Schmiedemann tuli kohtu ette ja kaebas, et tema tulnud sel 25mal Oktobril s.a. Paidest, Willem Bindusega Hakenrihtri kohtust, läinud õhtu Wodja kõrtsi sisse, seisnud seal üsna wagusi ilma et kellegiga sõna rääkinud, ja wiimaks hakkanud kodu minema ja läinud õue, aga Willem Bindus jäänud kõrtsi tuppa, ja ta kuulnud läbi hakna, et Bindus tuas öölnud: "Kas ta läks, kas ta läks?" ja sellepeale tulnud ta (Bindus) kõrtsi kotta, ja lasknud püstoliga üle ukse ühe paugu kõrtsi ulu alla, ja tema seisnud sealsamas ukse kõrwas seina ääres, ning ta ehmatanud wäga ära. - Ja ta arwas, et Bindus wist teda tahtnud lasta, sest ta kuulnud, et Bindus olla just tema tarwis selle püstoli ostnud.
Tunistus: Kõrtsi sulane Hans Muhing ütles, et tema olnud sel korral seal kõrtsi tuas, ja näinud seda selgeste, kui Willem Bindus tuast kõrtsi kotta läinud, natukese aega peale selle kui Jaan Schmiedemann õue läinud, ja selle järel püstoli pauk käinud, ning ta näinud, et üks inimene kõrtsi koja ukse peal seisnud, seepärast arwas, et Bindus see laskja olnud, sest ta näinud pärast, et temal püstol põues olnud, aga seda ta ei öölnud mitte kuulnud, kas Bindus on kõrtsis öölnud: "Kas ta läks, kas ta läks?" wõi mitte.
Kaebduse kandja: Willem Bindus, Kodasemalt, sai see ülemal nimetud kaebduse pärast kohtu ette kutsutud, ta ütles, et kui tema 25. Oktobril s.a. Paidest Hakenrihtri kohtust tulnud, siis olla Jaan Schmiedemann ja teised poisid, kellega tema Hakenrihtri kohtust tulnud, ka seal kõrtsis olnud, ja J. Schmiedemanni seltsimehed tahtnud teda seal peksa ja olla tema tunismeest juba mitukorda löönud. Sellepärast seisnud ta üsna wagusi kõrtsis, kuni J. Schmiedemann ja tema seltsimehed olnud äraläinud, siis läinud ta õue ja tahtnud oma pistoli laadida ja patronisid sisse panna, et siis hakkab kodu minema. Aga seal õues olnud üks Tooma nimeline mees, see wõtnud pistoli oma kätte ja lasknud lahti, et tühi patroni auk ette tulnud ja ta laadida saanud, aga Jaan Schmiedemanni ei olla ta mitte pimedas näinud, kas ta seal olnud weel wõi mitte. - Ta ütles, et tema põle mitte Jaan Schmiedemanni pärast omale püstoli ostnud, waid enese kaitsmiseks, sest J. Schmiedemann olla teda ähwardanud weel enam peksta, kui ta seda juba teinud on.
Kohtu mõistmine. Kohtu otsuse järel sai mõistetud, et Willem Bindus peab 2 rbl. trahwi maksma, et oma püstoli kõrtsi ukse ees lahti laskis, ehk ta ka teisegi kätte andis lahti lasta, nõnda kui ta ise ütleb, aga et Jaan Schmiedemanni ta lasta tahtis, nõnda kui Jaan seda arwab, seda ei wõinud kohus mitte tõeks arwata, sest et kedagi tunistust selle üle ei olnud, ega ka kohus ei wõinud mitte teada, kas tema weel kõrtsi ukse ees oli wõi mitte, sest et tema kellegile ennast peale selle laskmise ei näidanud, - ja Jaan Schmiedemann peab oma tunistuse mehe päewa palga 50 kop. äramaksma. - Willem Bindus maksis seesama kord oma trahw wälja.
* J. Schmiedemann ei olnud selle mõistusega mitte rahul, seepärast sai temale protokoll wäljaantud sel 3. dets. 1885, ja maksis oma tunismehe päewa palga 50 kop. ära.
II. sai seesama päew seletud:
Kaebdus: Kodasema walla mees Jaan Schmiedemann tuli kohtu ette ja kaebas, et tema tulnud sel 25mal Oktobril s.a. Paidest, Willem Bindusega Hakenrihtri kohtust, läinud õhtu Wodja kõrtsi sisse, seisnud seal üsna wagusi ilma et kellegiga sõna rääkinud, ja wiimaks hakkanud kodu minema ja läinud õue, aga Willem Bindus jäänud kõrtsi tuppa, ja ta kuulnud läbi hakna, et Bindus tuas öölnud: "Kas ta läks, kas ta läks?" ja sellepeale tulnud ta (Bindus) kõrtsi kotta, ja lasknud püstoliga üle ukse ühe paugu kõrtsi ulu alla, ja tema seisnud sealsamas ukse kõrwas seina ääres, ning ta ehmatanud wäga ära. - Ja ta arwas, et Bindus wist teda tahtnud lasta, sest ta kuulnud, et Bindus olla just tema tarwis selle püstoli ostnud.
Tunistus: Kõrtsi sulane Hans Muhing ütles, et tema olnud sel korral seal kõrtsi tuas, ja näinud seda selgeste, kui Willem Bindus tuast kõrtsi kotta läinud, natukese aega peale selle kui Jaan Schmiedemann õue läinud, ja selle järel püstoli pauk käinud, ning ta näinud, et üks inimene kõrtsi koja ukse peal seisnud, seepärast arwas, et Bindus see laskja olnud, sest ta näinud pärast, et temal püstol põues olnud, aga seda ta ei öölnud mitte kuulnud, kas Bindus on kõrtsis öölnud: "Kas ta läks, kas ta läks?" wõi mitte.
Kaebduse kandja: Willem Bindus, Kodasemalt, sai see ülemal nimetud kaebduse pärast kohtu ette kutsutud, ta ütles, et kui tema 25. Oktobril s.a. Paidest Hakenrihtri kohtust tulnud, siis olla Jaan Schmiedemann ja teised poisid, kellega tema Hakenrihtri kohtust tulnud, ka seal kõrtsis olnud, ja J. Schmiedemanni seltsimehed tahtnud teda seal peksa ja olla tema tunismeest juba mitukorda löönud. Sellepärast seisnud ta üsna wagusi kõrtsis, kuni J. Schmiedemann ja tema seltsimehed olnud äraläinud, siis läinud ta õue ja tahtnud oma pistoli laadida ja patronisid sisse panna, et siis hakkab kodu minema. Aga seal õues olnud üks Tooma nimeline mees, see wõtnud pistoli oma kätte ja lasknud lahti, et tühi patroni auk ette tulnud ja ta laadida saanud, aga Jaan Schmiedemanni ei olla ta mitte pimedas näinud, kas ta seal olnud weel wõi mitte. - Ta ütles, et tema põle mitte Jaan Schmiedemanni pärast omale püstoli ostnud, waid enese kaitsmiseks, sest J. Schmiedemann olla teda ähwardanud weel enam peksta, kui ta seda juba teinud on.
Kohtu mõistmine. Kohtu otsuse järel sai mõistetud, et Willem Bindus peab 2 rbl. trahwi maksma, et oma püstoli kõrtsi ukse ees lahti laskis, ehk ta ka teisegi kätte andis lahti lasta, nõnda kui ta ise ütleb, aga et Jaan Schmiedemanni ta lasta tahtis, nõnda kui Jaan seda arwab, seda ei wõinud kohus mitte tõeks arwata, sest et kedagi tunistust selle üle ei olnud, ega ka kohus ei wõinud mitte teada, kas tema weel kõrtsi ukse ees oli wõi mitte, sest et tema kellegile ennast peale selle laskmise ei näidanud, - ja Jaan Schmiedemann peab oma tunistuse mehe päewa palga 50 kop. äramaksma. - Willem Bindus maksis seesama kord oma trahw wälja.
* J. Schmiedemann ei olnud selle mõistusega mitte rahul, seepärast sai temale protokoll wäljaantud sel 3. dets. 1885, ja maksis oma tunismehe päewa palga 50 kop. ära.
