Halliku: Vallakohtu protokollid (1877-1879)
| Leidandmed | EAA.3476.1.72 |
|---|---|
| Kaader | 130 131 132 |
| Daatum | 03.08.1879 |
| Protokolli number | 31 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
Ette tulli
1.) Kõrtsi rästa alt olla
2.) Kõrtsimees olla aida salwe laud ära wõtnud, nõutakse, et ned peawad saama tagasi pandut.
3. Kõrtsimees olla kõrtsi lakka heinu nenda toppinud, et selle kattuse alla toppimisega, kattuse olla ärra lõhkunud, Mõis nõuab, et tema selle peab ärra parandama.
4. Olla kõrtsimees süggise rukkid kolm wakkamad mis tema piddi mahha jätma säduse wastu odra ja nissu kõrde külwanud ja mitte kessa peale kus sõnnik peale pantud sama selle põllo rikkumise eest nõuab Mõis kolm semet.
5. Olla kõrtsi mees ka piima rentnik olnud ja mõisale 18 piima kaussi ära andmatta jätnud. Mõis nõuab neid kätte.
6. Olla kõrtsimees oma Rendi koha pealt kontrati wasta oma rendi koha pealt heino ära weddanud ja wiinud neid nimme Kantkülla Metsawahi juurde 4 koormad
7. Olla kaibatu kõrtsi puid randa weddanud ja ära müinud. Mõis nõuab, et need sawad tagasi todut. Peale selle palub Mõisa wallitsus et kui kaibatu neid Kaibatu punktisid mitte häga ära ei selleta siis nõuab temma selle käest omma kohtu käimise kullu ja Jalla waewa niisama kui kohus peale panneb peab
Kohtu otsus: Et
1. Kõrtsi rästa alluse polle tema mitte lõhkunud agga siiski tahab tema selle parranduse oma kautsiooni rahhast ärra teha laska.
2. Aidal kui tema olla wasto wõtnud polle salwesid olnud ja tema olla neid issi muretsenud ja ka perrast ära wiinud.
3. Kattus olnud ka enne tedda alw olnud ja tema ei taha sedda mitte on parrandata.
5. Piima kauside eest olla tema raha sanud iga kausi eest olla tema raha sanud iga kausi eest 15 kop. ja tahab neid rahaga maksa.
6. Tema olla heinad issi sisse ostnud ja neid ka ära wiinud ülle pea 14 koormad, need olnud tema omad.
7. Wastas
Andis ka selle peale, et tema hein olla ostnud tunnistajaks ütles
4. Rukkid olla tema, kül odra ja nisso kõrda külwanud agga kui tema se koha on wõtnud olla niisama tehtud olnud.
Mõis näidas wastuseks kõrtsid ette ja nõuab nüd rükki tego õige rükki põllo peale.
Kohtu otsus: Et Tunnistajad tänna siin ei olle sawad need teine kord sia tellitud ja siis otsus mõistetud.
Märkus Nr. 42 eddasi,
Ette tulli
1.) Kõrtsi rästa alt olla
2.) Kõrtsimees olla aida salwe laud ära wõtnud, nõutakse, et ned peawad saama tagasi pandut.
3. Kõrtsimees olla kõrtsi lakka heinu nenda toppinud, et selle kattuse alla toppimisega, kattuse olla ärra lõhkunud, Mõis nõuab, et tema selle peab ärra parandama.
4. Olla kõrtsimees süggise rukkid kolm wakkamad mis tema piddi mahha jätma säduse wastu odra ja nissu kõrde külwanud ja mitte kessa peale kus sõnnik peale pantud sama selle põllo rikkumise eest nõuab Mõis kolm semet.
5. Olla kõrtsi mees ka piima rentnik olnud ja mõisale 18 piima kaussi ära andmatta jätnud. Mõis nõuab neid kätte.
6. Olla kõrtsimees oma Rendi koha pealt kontrati wasta oma rendi koha pealt heino ära weddanud ja wiinud neid nimme Kantkülla Metsawahi juurde 4 koormad
7. Olla kaibatu kõrtsi puid randa weddanud ja ära müinud. Mõis nõuab, et need sawad tagasi todut. Peale selle palub Mõisa wallitsus et kui kaibatu neid Kaibatu punktisid mitte häga ära ei selleta siis nõuab temma selle käest omma kohtu käimise kullu ja Jalla waewa niisama kui kohus peale panneb peab
Kohtu otsus: Et
1. Kõrtsi rästa alluse polle tema mitte lõhkunud agga siiski tahab tema selle parranduse oma kautsiooni rahhast ärra teha laska.
2. Aidal kui tema olla wasto wõtnud polle salwesid olnud ja tema olla neid issi muretsenud ja ka perrast ära wiinud.
3. Kattus olnud ka enne tedda alw olnud ja tema ei taha sedda mitte on parrandata.
5. Piima kauside eest olla tema raha sanud iga kausi eest olla tema raha sanud iga kausi eest 15 kop. ja tahab neid rahaga maksa.
6. Tema olla heinad issi sisse ostnud ja neid ka ära wiinud ülle pea 14 koormad, need olnud tema omad.
7. Wastas
Andis ka selle peale, et tema hein olla ostnud tunnistajaks ütles
4. Rukkid olla tema, kül odra ja nisso kõrda külwanud agga kui tema se koha on wõtnud olla niisama tehtud olnud.
Mõis näidas wastuseks kõrtsid ette ja nõuab nüd rükki tego õige rükki põllo peale.
Kohtu otsus: Et Tunnistajad tänna siin ei olle sawad need teine kord sia tellitud ja siis otsus mõistetud.
Märkus Nr. 42 eddasi,