PROTOKOLL

Halliku: Vallakohtu protokollid (1877-1879)

LeidandmedEAA.3476.1.72
Kaader
133
134
135
Daatum07.08.1879
Protokolli number34

Ette tulli Halliko Mõisa wallitsus ja andis ülles siin koggokonna kohto ees et Halliko mõisa igga aasta suured kahjod tulle läbbi on sündinud nenda ka sel mööda läinud laupääwal wasta pühhapaad öösse  se 5mal Augustil on Halliko mõisa karjalaudad kus sehhes 13 Ellajad 43 Lammast 9 Sigga ka ühhes tulles ärra põllenud ja sedda keik arwatakse kurja innimesse töö ollewad ja nimmelt nüüd jälle wäga suured ähwardused ni kui karja lauda ülle mis ärra põlles ja Eina küüni ülle kuulda on pallub mõisawallitsus koggokonna kohhut  sedda asja järrel kuulada.

 Ja tulli ette Mõisa kõrtsimees kel ka sel sammal ööl üks heinakuhi põllema on pantud kui mõisa karjalautad ärra põllesid kus temmal jo kaks kuud ette on ähwartatud nimmelt on se kord ähwardanud Jakob Kajo ,et temma tahhab kõrtsi ärra põlletada ja keik tuhha unnikuks tehha. Andis ka tunnistused üllesse kohtomees Jaak Tõrwa, Gotlieb Leib, Peter Kross mit Kiisli mölder ja temma sullane. Jaak Tõrwa kohtomees tunnistas et Jaakob KajoHalliko kõr tsi laua peale käega põrrutanud ja üttelnud, et temma  omma mütsi ärra sööb kui temma sedda kõrtsid tuhha unnikuks ei te. Kiisli mölder Peeter Grossmit tunnistas: et Jakob Kajo on lauba õhto sel 4. Augustil Kiisli kõrtsi tulnud ja küssinud weetike tubbakad ja ütlenud, et temma ei olla aega waid olla waija õitsi minna, siis on ta ärra läinud ja arwata kesk  öö aejal taggasi tulnud ja temma sullase ülles ärratanud ja üttelnud et mõisa karja lautad ja üks Eina kuhhi põlleb ja siis tulnuwad sedda kahjo watama. ... siis on jälle tulnud kolmat korda hommiku  weikse walge aijal taggasi ja üttelnud et se olla neil sel Herral ja kõrtsimehhel mõllemil parras, et Herra olla temma käest ühhekorra 18 Rubla rahha ärra wõtnud ja üttelnud et Herra ennam Möldri käest süggise rent wasta ei wõtta ja Jakob Kajo näitnud keik se pääwa teist moodu kui ennemalt, tedda nähtud ja on kärsituses ümber käinud ja õllut ja wiina ennam joonud kui ennemalt, et omma tuska wähhentada ja et mõisa õitsiga temma obbune öösse ühhe olnud ja ennast mitte õitsis polle olnud ütles mõisa Stallmeister.

 Tulli Karel Tõldsep Saarewallast ja ütles et Jakob Kajo olla tedda ööse ülles ärratanud ja üttelnud et mõisa karja lautad põllewad ja nemmad on senna läinud ja taggasi tulnuwad ja siis on temma maggama eitnud. Karel Laumets  ja Katt ütles, et Jakob Kajo olla enne tulle kahjo õitsi juures käinud ja Jaan Parweile öölnud, et tulle ja lähme Kiisli kõrtsi ja on läinud.

Jaan Parwei tulli ette ja ütles et temma läinud mõisa  õitsi juures ja Mihkel Kajo öölnud et Jakob Kajo panni omma warsa siis sööma ja issi sõitis  ratsa läbbi jõe ärra. Seal  tükki aaja perrast tulnud Jakob Kajo jälle taggasi ja öölnud Jaan Parweile et lähme Kiisli kõrtsi. Seal lähnud nemmad minnema ja tee peal olnud teisa poisa paljo koos wastas seal läinud Jakob Kajo neist lahko ja lubbanud koddo minna se olnud tund aega arwata enne tulle kahju akkamist, ja ütles Karel Laumets ka weel et olla kuulnud kui Mihkel öölnud et Jakob Kajo on enne ratsa obbusega õitsi juurest ärra käinud. Lena Kask Kusta naene mõisast tunnistas, et Mihkel Wilk , on öölnud mõisa tö juures et kui pitkad pimmetad ööd tullewad siis ka majad lähwad, sest neil on se nõu jo peetud ja temma olla mitte küssida saanud kes need nõupiddajad on.

Lisa Piibar mõisa tüdrik tunnistas, et lauba ööse on temma tahtnud koddo minna ja kunni kõrtsi juure läinud siis on  seal willistatud ja akkanud kartma ja tulnud taggasi ja taggasi tulleku peal on karja lauta juures jälle willistetud se on  arwata et kel 12 öösel se olnud ja on pühhaba peale tullekahjo öölnud Mihkel Wilk enne et  Karel Laumets on öölnud et kui Herra wannub ja need kolme tükki pääwad ärra wõttab, et siis saab kahjusid saama kunni surmani.

Lena Wilk ütles et Karel Laumets olla öölnud,et kui Herra wannub siis temma maksab need päwad hea meelega, agga siis peawad kahjud Herrale sündima.

Kustaw Laumets tunnistas, et Mihkel Wilk on öölnud, et Karel Laumets olla temma käest küssinud, et kas Mõisa Herra on ommad ristikeinad jo sisse küüni weddanud, siis panneks mõnni põllema. Mihkel Wilk 17 aastad wanna eeskostjaks Kusta Laumets tunnistas et Karel Laumets on temma käest küssinud et kas Mõisa Herra on omad ristikheinad küüni sisse weddanud ja temma olla küssinud mes ta sest tahta, siis öölnud Karel Laumets: et kui sisse saawad siis ehk minna panneks põllema.

Karel Laumets tulli ette ja ütles, et temma ei teada kellestki ja salgab keik ärra. Jakob Kajo tunnistas; et temma olla kül öölnud et se Herra ennam renti süggise wasta ei wõtta kõrtsimehhe käest ja et temma olla ratsa wäljas käinud agga rahha otsimas wõlgo ja selleperrast teistest lahko läinud ja omma poodi lähnud maggama. Jakob Kajo ütles kohto koggokonna peegli ees kohtomehhelle Jaak Tõrwa, et sa walletad. Ja kohtomehhed annawad ka üllesse et Jakob Kajo on Tarto Silla kohto juures kinni olnud ja trahwitud saanud warguse perrast.

Julie Grossmid tunnistas et öösse sel 5 Augustil ommiko kui tulle kahjo mõisas olnud, olla Jakob Kajo wiina ja õllut wõtnud ja üttelnud et Herrale ja kõrtsimehhele on se parras et tulli kahjo on, sest Herra olla temma käest 18 Rubla rahha ja pääwi ärra wõtnud ja kõrtsi mehhele et olla temma peale kaewnud et temma kõrtsi uksed ärra on lõhkunud.

Mihkel Pärt ütleb et temma olla kuulnud et Jakob Kajo olla üttelnud, et Herra temma käest 18 Rubla rahha ärra wõtnud sest sedda saate teije keik nähha et Herra ennam süggise renti wastu  möldri käest ei wõtta. Gotlieb Leib Mustwest tunnistab kewade olla temma kõrtsi juures ööd olnud ja Jakob Kajo on öösse ½2 siisse tulnud ja otsinud tulletikka ja lubbanud kõrtsimehhe ja keik öömajalised tuhha unnikuks ärra põletada.

                                                                         pea kohtomees Jakob Otterklau xxx

                                                                                Kohtomees Jak. Tõrwa xxx

                                                                                Koht. Abr. Saar xxx

                                                                           Koggokonna Kirjutaja G. Merzin.

Ette tulli Halliko Mõisa wallitsus ja andis ülles siin koggokonna kohto ees et Halliko mõisa igga aasta suured kahjod tulle läbbi on sündinud nenda ka sel mööda läinud laupääwal wasta pühhapaad öösse  se 5mal Augustil on Halliko mõisa karjalaudad kus sehhes 13 Ellajad 43 Lammast 9 Sigga ka ühhes tulles ärra põllenud ja sedda keik arwatakse kurja innimesse töö ollewad ja nimmelt nüüd jälle wäga suured ähwardused ni kui karja lauda ülle mis ärra põlles ja Eina küüni ülle kuulda on pallub mõisawallitsus koggokonna kohhut  sedda asja järrel kuulada.

 Ja tulli ette Mõisa kõrtsimees kel ka sel sammal ööl üks heinakuhi põllema on pantud kui mõisa karjalautad ärra põllesid kus temmal jo kaks kuud ette on ähwartatud nimmelt on se kord ähwardanud Jakob Kajo ,et temma tahhab kõrtsi ärra põlletada ja keik tuhha unnikuks tehha. Andis ka tunnistused üllesse kohtomees Jaak Tõrwa, Gotlieb Leib, Peter Kross mit Kiisli mölder ja temma sullane. Jaak Tõrwa kohtomees tunnistas et Jaakob KajoHalliko kõr tsi laua peale käega põrrutanud ja üttelnud, et temma  omma mütsi ärra sööb kui temma sedda kõrtsid tuhha unnikuks ei te. Kiisli mölder Peeter Grossmit tunnistas: et Jakob Kajo on lauba õhto sel 4. Augustil Kiisli kõrtsi tulnud ja küssinud weetike tubbakad ja ütlenud, et temma ei olla aega waid olla waija õitsi minna, siis on ta ärra läinud ja arwata kesk  öö aejal taggasi tulnud ja temma sullase ülles ärratanud ja üttelnud et mõisa karja lautad ja üks Eina kuhhi põlleb ja siis tulnuwad sedda kahjo watama. ... siis on jälle tulnud kolmat korda hommiku  weikse walge aijal taggasi ja üttelnud et se olla neil sel Herral ja kõrtsimehhel mõllemil parras, et Herra olla temma käest ühhekorra 18 Rubla rahha ärra wõtnud ja üttelnud et Herra ennam Möldri käest süggise rent wasta ei wõtta ja Jakob Kajo näitnud keik se pääwa teist moodu kui ennemalt, tedda nähtud ja on kärsituses ümber käinud ja õllut ja wiina ennam joonud kui ennemalt, et omma tuska wähhentada ja et mõisa õitsiga temma obbune öösse ühhe olnud ja ennast mitte õitsis polle olnud ütles mõisa Stallmeister.

 Tulli Karel Tõldsep Saarewallast ja ütles et Jakob Kajo olla tedda ööse ülles ärratanud ja üttelnud et mõisa karja lautad põllewad ja nemmad on senna läinud ja taggasi tulnuwad ja siis on temma maggama eitnud. Karel Laumets  ja Katt ütles, et Jakob Kajo olla enne tulle kahjo õitsi juures käinud ja Jaan Parweile öölnud, et tulle ja lähme Kiisli kõrtsi ja on läinud.

Jaan Parwei tulli ette ja ütles et temma läinud mõisa  õitsi juures ja Mihkel Kajo öölnud et Jakob Kajo panni omma warsa siis sööma ja issi sõitis  ratsa läbbi jõe ärra. Seal  tükki aaja perrast tulnud Jakob Kajo jälle taggasi ja öölnud Jaan Parweile et lähme Kiisli kõrtsi. Seal lähnud nemmad minnema ja tee peal olnud teisa poisa paljo koos wastas seal läinud Jakob Kajo neist lahko ja lubbanud koddo minna se olnud tund aega arwata enne tulle kahju akkamist, ja ütles Karel Laumets ka weel et olla kuulnud kui Mihkel öölnud et Jakob Kajo on enne ratsa obbusega õitsi juurest ärra käinud. Lena Kask Kusta naene mõisast tunnistas, et Mihkel Wilk , on öölnud mõisa tö juures et kui pitkad pimmetad ööd tullewad siis ka majad lähwad, sest neil on se nõu jo peetud ja temma olla mitte küssida saanud kes need nõupiddajad on.

Lisa Piibar mõisa tüdrik tunnistas, et lauba ööse on temma tahtnud koddo minna ja kunni kõrtsi juure läinud siis on  seal willistatud ja akkanud kartma ja tulnud taggasi ja taggasi tulleku peal on karja lauta juures jälle willistetud se on  arwata et kel 12 öösel se olnud ja on pühhaba peale tullekahjo öölnud Mihkel Wilk enne et  Karel Laumets on öölnud et kui Herra wannub ja need kolme tükki pääwad ärra wõttab, et siis saab kahjusid saama kunni surmani.

Lena Wilk ütles et Karel Laumets olla öölnud,et kui Herra wannub siis temma maksab need päwad hea meelega, agga siis peawad kahjud Herrale sündima.

Kustaw Laumets tunnistas, et Mihkel Wilk on öölnud, et Karel Laumets olla temma käest küssinud, et kas Mõisa Herra on ommad ristikeinad jo sisse küüni weddanud, siis panneks mõnni põllema. Mihkel Wilk 17 aastad wanna eeskostjaks Kusta Laumets tunnistas et Karel Laumets on temma käest küssinud et kas Mõisa Herra on omad ristikheinad küüni sisse weddanud ja temma olla küssinud mes ta sest tahta, siis öölnud Karel Laumets: et kui sisse saawad siis ehk minna panneks põllema.

Karel Laumets tulli ette ja ütles, et temma ei teada kellestki ja salgab keik ärra. Jakob Kajo tunnistas; et temma olla kül öölnud et se Herra ennam renti süggise wasta ei wõtta kõrtsimehhe käest ja et temma olla ratsa wäljas käinud agga rahha otsimas wõlgo ja selleperrast teistest lahko läinud ja omma poodi lähnud maggama. Jakob Kajo ütles kohto koggokonna peegli ees kohtomehhelle Jaak Tõrwa, et sa walletad. Ja kohtomehhed annawad ka üllesse et Jakob Kajo on Tarto Silla kohto juures kinni olnud ja trahwitud saanud warguse perrast.

Julie Grossmid tunnistas et öösse sel 5 Augustil ommiko kui tulle kahjo mõisas olnud, olla Jakob Kajo wiina ja õllut wõtnud ja üttelnud et Herrale ja kõrtsimehhele on se parras et tulli kahjo on, sest Herra olla temma käest 18 Rubla rahha ja pääwi ärra wõtnud ja kõrtsi mehhele et olla temma peale kaewnud et temma kõrtsi uksed ärra on lõhkunud.

Mihkel Pärt ütleb et temma olla kuulnud et Jakob Kajo olla üttelnud, et Herra temma käest 18 Rubla rahha ärra wõtnud sest sedda saate teije keik nähha et Herra ennam süggise renti wastu  möldri käest ei wõtta. Gotlieb Leib Mustwest tunnistab kewade olla temma kõrtsi juures ööd olnud ja Jakob Kajo on öösse ½2 siisse tulnud ja otsinud tulletikka ja lubbanud kõrtsimehhe ja keik öömajalised tuhha unnikuks ärra põletada.

                                                                         pea kohtomees Jakob Otterklau xxx

                                                                                Kohtomees Jak. Tõrwa xxx

                                                                                Koht. Abr. Saar xxx

                                                                           Koggokonna Kirjutaja G. Merzin.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS