Johann Lell kaibap sin kog. kohtuman, et temma kaddunu welli soldan Ado Lell kes 9m. Aprilil 1867. ärrä koli, 700 rubla rahha om perra jätnu, nink enne surma mitto kõrd temmale henda rahhast 300 rubla om lubbanu, kui temma ärrä kolep. Selle et Johann Lell tedda henda maijan om kortenin piddanu, nink temma hobbene ka sest maija häst om sötetus sanu; ja temmal hendal latsi ei olle, kellele ta se rahha jättäp. Nüüd päle welle surma ei lubba temma naene Ann Lell tälle middagi anda. Johann Lell andse tunnistaijas: Karola kerriku moisa rentniku Karl Pola, Wanna Anzmoisa mehhe Jaan Kuldi, Wabina mehhe Mihkel Hermanni nink Samul Künnäpäh. 

Karl Pola sai ette kutsutus, ja temma üttel, meije lätsime kolmekeiste süggise 1866 Walka, ja saime Annemoisa kõrtsi mannu, säl nakkas Johann Lell Ado Lella käest õllut tahtma, selle päle üttel Ado Lell minna sulle õllut ei osta, mes tost saap, ennemba ma osta sulle wenne maale ütte saa wakkala maad, sääl maswat 3 rubla wakkala. Ehk kui minna ärrä koole sis sa saat 300 rubla rahha minnu käest. Karl Pola om temma käest küssinu, kui palju täl sis rahha om, se päle om temma üttelnu, maa olle mees, kes iks 700 rubla (:rahha:) rikkas om. 

Jaan Kult sai ette kutsutus, ja temma üttel, temma om talwe 1867 Ado Lellaga Pernust tulnu, sis om Ado Lell üttelnu, kui maija ostminne tullep, sis ma osta Warkalli maija ärrä. Se päle om Jaan Kuld üttelnu, kas sul ka mõnni rahha om, ja Ado Lell om üttelnu, mul om 700 rubla. 

Jaan Kult tunnistap weel päle eddimetse tunnistusse, kui temma Walkan om käunu Ado Lellaga, perran Pernun käimist, sis om Ado Lellal 305 rubla rahha ütten olnu, ja se linna rahha 154 rubla 10 kopka om kõik weel päle sanu, ja Lamperti kätte jänu. 

Mihkel Hermann ütlep sin kog. kohtuman, kui minna süggise 1866 aastal Ado Lellaga Willandin Katri päiwä ladele lätsi, sis andse sel pool Willandit Ado Lell minnu kätte 300 rubla hoita, ja üttel et temmal ülle kige liggi 800 rubla rahha om. 

Samul Künnapäh ütlep, kui kaddunu Adu Lell sedda naist nakkas wõtma, kes nüüd lessas perra jäi, sis ei olle täl ennamb rahha olnu, kui 20 rubla selget hõbberahha, ja sel naesel ei olle muud olnu, kui üts lehm. 

Ann Lell sai selle kaibusse päle küssitus, ja temma üttel, et temma selle rahha mant Johann Lellale sukkuki ei anna, ja annap tunnistaijas, kohtumehhe Märt Lüüsi, kes om man olnu, kui kaddunu mees om üttelnu, kui ta tõbbine olli, et sedda perra jänut rahha keaki temma käest ei wõtta. 

Märt Lüüs sai ette kutsutus, ja temma üttel, kui Ado Lell om aige olnu, sis om temma tedda Kerna pole kutsu lasknu. Kui Märt Lüüs sinna om sanu, sis om Ado Lell üttelnu, õige hä et sa ollet tulnu, mul om ta wõlg kõik wäljän laiale. Se Urwaste rahha 35 rubla ei olle sul waija ülles wõtta, kui tedda kihhelkonna kohtu läbbi kätte ei sa, sis sagu temma parremb Urwaste kerkuwaesile. Nenda om temma henda wõlla kõik ülles andnu. Ja sis om Märt Lüüs küssinu, kas sul wast kellegile middagi massa om, se päle om Ado Lell üttelnu, et temmal ei olle ennamb kellegile middagi massa, ja ei olle ka ennamb kellegite käest middagi sada. Sis om Ado Lella naene Ann Lell henda mehhe käest küssinu, kui sa ärrä kolet, sis wast kissutas minnu käest kõik rahha ärrä. Selle päle om Ado Lell üttelnu, sinnu käest ei olle kellegil ennamb middagi sada, ja ei wõi ka keaki ennamb sinnu käest middagi wõtta. 

Päle Ado Lella surma, om se temmast ülle jänu hä selle koggokonna wallitsussest ülles wõetu, nenda kui se sija liggi pantu Protokoll sest 24m Mai kuu päiwast 1867 No. 17. näutap. 

Selget rahha Ann Lella käen	181 Rubla.
Karl Pola käen	100.
Jaan Hainase käen	50.
Pibbe Hansu käen	2.
Johann Preisi käen	2.
Persimae Reino käen	12
Leese Karli käen	12
Reili Karli käen	33.
Reili Jaani käen	15.
Ott Wiroki käen	75.
Urwaste kog. kohtun	35.
Teowil Ahheri käest Urwastest	50.
Tegge kokku	567 rubla
Walkast sadu rahha mannu tulnu	54.	10 kop.
Om ülle kige Ado Lellast ülle jänu	621 rubla	10 kopka.

Sest ülles woetust rahha summast ei ütle Ann Lell mitte kõik õige ollewat; ja om temmal kawwatsematta ülles antus sanu, nenda kui temma sin ülles annap. 

Ott Wiroki käen om kül 75 rubla linna rahha olnu, mes kõikil teeda om olnu, ja sis Ann Lell ka tedda piddi üllesandma, kui se rahha sai ülles woetus, et ta kül jo ärrä olli mastu, selleperrast et temma sedda selget rahha 181 rubla mitte ülles ei tahha anda, mes temmä käest sis weel lõiti, kui se tõine rahha jo ülles woetu olli, ja sis om se 75 rubla sest 181 rublast mahha kistutamatta jänu. 

Teowil Ahheri käest Urwastest 50 Rubla ei olle ka sada olnu. Päle selle om Ann Lellal weel selle rahha mant ärrä massa olnu:

Risti eest nink temma üllespannek	12 rubla
Ott Wirokile massa	5
Henda emmale massa, mes ta Portusse pool emma käest om wõtnu	10.
Tõist kõrd om emma Ado kätte andnu	12.
Kolmas kõrd om linna rahha jänu	10.
Neljas kõrd om emma 18 nakla wõid andnu	4.	50 Cop.
Se Ott Wiroki rahha sinna mannu	75.
Teowil Ahheri rahha	50.
Tegge kokku mes Ann Lell sest ülleswoetust rahhast tahhap mahha arwata	178 rubla	50 kp.

Johann Lella käest sai se päle küssitus, ja temma üttel et se 75 rubla mes Ott Wirokile om kirjutetu, mitte õige ei olle, ei olle ka se õige mes Ann Lell ütlep henda emmale massa ollewat. 

Ott Wiroki käest sai küssitus, ja temma üttel, et se 75 rubla sis ennamb temma käen ei olle olnu, kui sedda häd sel 24m Mail ülles woeti; sest et temma se rahha moisa kartowli wõtmisse aigu om Ann Lella kätte ärrä masno. 

Ann Lella emma sai ette kutsutus, nink temma käest selle nimmitetu rahha ülle küssitus, ja temma üttel et täl enda tütre käest 32 rubla rahha om sada, nink 18 nakla woi rahha 4 R 50 kopka, agga and koggoni tõiste se rahha andmisse tütrele ülles, kui tüttar temma wasta om wõtnu ollewat. Sis es wõi se kohhus sedda nõudmist 32 rublaga mitte õiges wõtta.  Se 4 rubla 50 kopka wõi eest, sai õiges arwatus. 

Se 75 rubla Ott Wiroki käen om õikes arwato; ja se 50 rubla Teowil Ahheri käen, nink 5 rubla Ott Wirokile massa, ja 12 rubla risti eest om ka õikes arwato. 

Se päle om selle ülles woetu rahha 621 rubla 10 kop. mant mahha arwata:

Ott Wiroki päle ülles woetu	75 rubla
Teowil Ahheri käen	50.
Risti eest masto	12
Ott Wirokile massa	5.
Ann Lella emmale wõi eest	4.	50 kp.
Kokku	146 R	50 kp.

Om Ado Lella perrantaijile jänu 474 rubla 60 kop. kelle mant jo naese sisse toodu hä, üts lehm nink kirst om mahha arwato. 

Se kohhus sowse, et Ado Lell Ann Lellaga enda wahhel ärrä leppisiwa, se päle lubbas Ann Lell Ado Johann Lellale sest perra jänust rahhast 75 rubla anda, agga Johann Lell ei olle sellega rahhul, ja nõuap 300 rubla. 

Moistetu. Selle et neide wahhel üttegi leppinkut ei olle sanu, nink perrantaija jätjäl Ado Lellal üttegi selget perrantüsse sädmist Liwl. Tal. Säd. §1013 perra enne surma ei olle tettu, ja Ado Lellal latsi ei olle perra jänu; Sis om se kohhus ütte pole sest perra jänu rahhast 237 rubla 30 kopka kaddunu Ado Lella suggulaisile, nink teise pole 237 rubla 30 kopkaka temma perrajänu lessale Ann Lellale Liw. Tal. Säd. 1860 aastast §994 perra moistnu. Ann Lell ei lubba sega rahhul olla ja pallep lubba surembate kohtude minna. 

Ann Lellal olli selle kohtu piddamisse man, henda eestkostja Wastse Anzmoisa päkohtumees Ott Urbanik nink Wastse Anzmoisa walla wannemb Karl Ruder ka sin kohtuman. 

Päkohtumehhe assemel kohtumees Karl Post XXX

kohtumees Sahker Pik XXX

Rein Hist XXX

Jaan Reile XXX